Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal Kremlis

Tallinnast Moskvani: kas Eesti uus valitsus järgneb presidendile

105
(Uuendatud 17:26 02.05.2019)
Pärast president Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse tekkis osal Eesti elanikkonnast õrn lootus, et jää kahe riigi vahelistes suhetes hakkab sulama. Kuid eriliseks optimismiks ei ole põhjust. Vähemalt uus rahvustsentristlik valitsus selleks veel alust ei anna.

Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan arutleb Eesti ja Venemaa suhete soojenemise väljavaadete üle. Eesti uus valitsus, mille moodustavad Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa, alustas tööd. Läks nii, et selle koosseis kinnitati varsti pärast Eesti presidendi visiiti Moskvasse ja nüüd tahaks mõista, kas on mõtet oodata samasuunalisi samme ka uuelt kabinetilt.

Meenutagem, et 18. aprillil toimus Kremlis Kersti Kalulaidi ja Vladimir Putini kohtumine. Proua Kaljulaidiga kaasas olnud ajakirjanike sõnul jäi neile mulje, et see vestlus oli vaid üks paljude eelseisvate pikas reas. Presidendid arutasid sujuvalt ja rahulikult laia teemaderingi, katkestades sellega väga pikaks veninud ajavahemiku, millele oli iseloomulik kõrgeimal tasemel riikidevahelise suhtluse puudumine. 

Kahtlemata kalduvad Eesti poliitikud sellise pika suhtluseta ajavahemiku tekkimises süüdistama just Moskvat ja tema välispoliitikat. Siiski on asjakohane meenutada juhtumit, mis sai selle pika suhete jahenemise perioodi päästikuks. 

Soome-ugri kultuuripealinn 2019 on Marimaa küla Sorunza >>

2008. aastal viibis tänaseks juba endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves külalisena Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressil.

Oma sõnavõtus kutsus hr Ilves Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid üles enesemääramisele ja, kui nimetada asju nende õigete nimedega, siis separatismile.

See põhjustas hämmingu saalis ja Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee juhi Konstantin Kossatšovi järsku reaktsiooni, kes kritiseeris kõnepuldist Eesti rahvuspoliitikat. Selle peale lahkus Ilves ja tema saatjaskond demonstratiivselt saalist ja seejärel ka Venemaalt, riigist, kuhu nad olid justkui saabunud sõprusvisiidile.

Järgnes 11 aastat kõrgeimal tasemel kommunikatsiooni täielikku puudumist, mistõttu paljud Eestis tajuvad riigijuhtide seekordset kohtumist tõelise läbimurdena. Praegu on raske öelda, kas sellele järgnevad suhte parandamiseks ka teised konkreetsed sammud.

Mida kõike venelastel Eestis taluda ei tule >>

Selliseks pessimismiks on põhjust. Üks neist on see, et Eesti uue valitsuse välisministriks nimetati Urmas Reinsalu, kes on tuntud oma armastuse poolest esitada Venemaale pikka nimekirja riigile väidetava okupeerimise ajal aastatel 1940-1991 tekitatud kahjudest. 

Vabamu. Illustreeiv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Seda, et enamik Eesti tipp-poliitikutest toimunud tippkohtumist heaks ei kiida, kinnitab kaudselt Kremlis toimunud kõneluste delegatsioonide koosseis. Kui Venemaa poolel osalesid presidentide kohtumisel välisminister Sergei Lavrov ja majandusliku arengu minister Maksim Oreškin, siis Eesti oli esindatud vaid suursaadik Margus Laidre ja pr Kaljulaidi nõunikega. Mitte ükski tol ajal võimul olnud Eesti valitsuse ministrist ei pidanud vajalikuks Moskvasse tulla.

Kas see oli rumalus, häbematus või mõlemad korraga, näitab aeg. Tõenäoliselt läheb veel kaua, kuni mõistus ja kaine kaalutlus maksvusele pääsevad ning Eesti poliitikute lapselikud hirmud ja otsitud etteheited minevikku jäävad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

105
Tagid:
kahepoolsed suhted, eestivene, Kreml, Putin, Kaljulaid
Teema:
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)
Samal teemal
President Kaljulaidi visiit Moskvasse