Mida kõike venelastel Eestis taluda ei tule, illustreeriv foto

Mida kõike venelastel Eestis taluda ei tule

287
(Uuendatud 15:54 30.04.2019)
RIA Novosti kolumnist mõtiskleb Kersti Kaljulaidi Moskvas välja öeldud väite üle ja püüab selgust saada venelaste tegelikus olukorras Eestis.

Pärast kohtumist Vladimir Putiniga Moskvas ütles Eesti president Kersti Kaljulaid Venemaa ajakirjanikele, et venelastel pole Eestis probleeme: nii need, kellel on Eesti kodakondsus, kui ka need, kellel seda pole, ei pea taluma mingit ahistamist ja on oma eluga täiesti rahul.

Määratlemata kodakondsusega isikud

Pärast Eesti lahkumist NSV Liidust muutusid seal mittekodanikeks (tavakõnepruugis - "neegriteks" või "hallipassiomanikeks") umbes kolmsada tuhat inimest. Nüüd on neid järel umbes 76 tuhat.

Kui inimene ei suutnud tõestada, et tema esivanemad elasid Eestis enne 1940. aastat, muutus ta kohalike ametnike jaoks automaatselt "määratlemata kodakondsusega isikuks". Sellistele inimestele anti õigus Eestis elada, kuid neilt võeti võimalus valida ja olla valitud, samuti omada suurt omandit ja tegutseda mitmetel kutsealadel (näiteks töötada politseis, notari või advokaadina). Kuna enamik uutest mittekodanikest osutus venelasteks ja vene keelt kõnelevateks inimesteks, mõjutas see kohe jõudude vahekorda riigis.

President Kaljulaidi visiit Moskvasse >>

1992. aastal valitud parlament koosnes sajaprotsendiliselt eestlastest. Sotsioloog Marju Lauristini sõnul sattusid mittekodanikest omanikud "keldritesse": kõige rohkem, mida nad omada said, olid väikesed kauplused ja kohvikud hoonete alumistel korrustel.

Seejuures on Eestis elavatel mittekodanikel naaberriikidega võrreldes üks oluline eelis: nad saavad hääletada kohalikel valimistel. Kuid seegi oli riigile pealesunnitud samm. 16. juulil 1993 korraldasid Narva ja Sillamäe linnavõimud vene territoriaalse autonoomia kehtestamiseks Eestis referendumi, mis oleks taganud linnavõimudele vetoõiguse riigi parlamendi poolt vastu võetud seaduste suhtes nende linnade territooriumil. Rahvahääletuse küsimus sõnastati nii:

"Kas soovite, et Narval oleks Eesti koosseisus eristaatus?" Enamik hääletanutest toetasid seda ettepanekut, kuid ametlik Tallinn kuulutas tahteavalduse kehtetuks. Valitsev eliit tajus algatust katsena rakendada Eestis "Transnistria stsenaariumi", millele oleks järgnenud väljavaade ühineda Venemaaga.

Loomulikult ei kadunud venekeelse elanikkonna rahulolematus kuhugi ja see isegi tugevnes, hakati rääkima uue referendumi korraldamisest. Hirmunud Eesti keskvõim tegi järeleandmisi: mittekodanikel lubati valida vähemalt kohaliku omavalitsuse saadikuid.

Sellest, kuidas see toimus, rääkis Läti ülikooli professor, politoloog Juris Rosenvalds, kes arvas, et Riia peaks järgima Eesti eeskuju. Ta rõhutas, et olukorda ei asunud leevendama mitte mingi heatahtlik liberaal, vaid Eesti valitsuse eesotsas olev "üdini rahvuslane" Mart Laar.

Ta astus selle sammu mitte niisama heastpeast. "Küpsemas oli referendum Kirde-Eesti staatuse üle, kus venelasi oli eriti palju. Võeti vastu ajalooline kompromiss: meie anname teile õiguse osaleda kohalikel valimistel, kodakondsuse paljudele teie kogukonnas lugupeetud inimestele ning vastutasuks keeldute teie referendumist. See kompromiss osutus Eestile suureks õnnistuseks, sest vähendas kohe etniliste vastuolude intensiivsust ja muutis dialoogi palju konstruktiivsemaks," rõhutab Rosenvalds.

Nähtamatu lagi

Mittekodanikel on üks oluline eelis, mida ei ole isegi Eesti kodanikel. Saatuse irooniana said neist esimesed, kelles realiseerus unistuse ühtsest Euroopast Lissabonist Vladivostokini. Kui Eesti ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga, ei saanud mittekodanikud algselt ELs vabalt reisida, kuid alates 2007. aastast anti Euroopa Liidu Nõukogu otsusega "halli passi omanikele" viisavabadus kogu ühenduses (välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa).

2008. aasta juunis allkirjastas toonane Venemaa president Dmitri Medvedev dekreedi, mille kohaselt said Eestis ja Lätis elavad kodakondsuseta isikud võimaluse tulla viisavabalt Venemaale. Seda tehti selleks, et kuidagigi toetada välismaal rõhutud seisundis olevaid kaasmaalasi. Paljude mittekodanike jaoks tähendab vaba liikumise võimalus kogu mandril võrreldamatult rohkem kui kodaniku passiga kaasnevad eelised.

Miks Eesti parlamendis on vähe venelasi >>

Seepärast osutus uudis, et alates 2016. aasta suvest lõpetab Venemaa pärast 6. veebruari 1992 sündinud mittekodanike viisata riiki lubamise, suureks pettumuseks. See tabas eriti valusalt Venemaa ülikoolides õppivaid noori. Tõusnud pahameeletorm sundis juba 2017. aasta aprillis Venemaa valitsust lubama edaspidi viisata riiki kõiki Balti riikide mittekodanikke, olenemata nende vanusest.

Selleks, et "hallipassiomanik" saaks Eesti kodanikuks, peab ta läbima eksamid riigi põhiseaduse, kodakondsuse seaduse ja muidugi eesti keele tundmise kohta. Paljudele on see peamine komistuskivi. Soome-ugri keelte hulka kuuluvat eesti keelt peetakse väga raskesti omandatavaks.

Официальный представитель министерства иностранных дел России Мария Захарова во время брифинга в Москве.
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Kohalikel, eriti Ida-Virumaal elavatel venelastel, on raske saada vajalikku keelepraktikat. Narvas aga on välja kujunenud omaette venekeelne keskkond – kus seal üldse eesti keelt õppida? Riik pakub kodakondsuse taotlejatele piiratud arvul kohti tasuta keeleõppesse. Inimesed aga kurdavad, et neile on väga raske registreeruda, sest taotlejate arv ületab tunduvalt õppekohtade arvu.

1998. aastal otsustas Eesti parlament, et alla viie aasta vanused "hallipassiomanike" lapsed saavad Eesti kodakondsuse ühe vanema taotluse alusel. 2002. aastast kehtestati gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste lõpetajatele lihtsustatud naturalisatsiooniprotseduur.

Alates 1992. aastast sai naturalisatsiooni korras kodakondsuse umbes 160 000 endist mittekodanikku. Naturaliseerumise kõrgaeg oli 1996. aastal, mil Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest. Seejärel hakkas protsess aeglustuma - näiteks möödunud, 2018. aastal, sai Eesti kodakondsuse ainult 800 mittekodanikku.

2006. aastal oli Eestis kodakondsuseta 125 799 elanikku ja alles 2011. aastal langes see arv alla 100 000. Käesoleval ajal moodustab "määratlemata kodakondsusega isikute" osakaal 5,7 protsenti elanike koguarvust. Eesti ametivõimud ise kinnitavad soovi, et enamikul riigi elanikest oleks siiski kohalik kodakondsus.

Presidendi intervjuu - Eestis elava vene rahva mõnitamine >>

76 000 "hallipassiomaniku" ja peaaegu 100 tuhande Venemaa kodaniku elamist Eestis peetakse ebastabiilsust põhjustavaks faktoriks. Probleem on selles, et kõige jonnakamad "hallipassiomanikud" keelduvad naturalisatsioonist mitte ainult eesti keele keerukuse ja Venemaale viisavabalt reisimise võimaluse tõttu.

Inimesed ütlevad, et Eestis on välismaalastele ehitatud "nähtamatu lagi". Neil on palju raskem edasi liikuda, karjääri teha - eriti riigiasutustes. Kõrgetesse riigiametitesse eelistatakse "õige kodakondsusega" inimesi.

Hiljutine näide on 2019. aasta aprillist, kui Eestis moodustati uus Jüri Ratase juhitav valitsus. Selles ei ole ühtegi venelasest ministrit, kuigi selle rahvuse esindajad moodustavad 25% riigi elanikkonnast.

"Poleks pidanud seda juttu enne siiasõitmist uskuma"

Samal ajal on Eestis elavate venelaste elatustase palju halvem kui "põlisrahval" ja nende ümber luuakse võõrandumise õhkkonda. Nii tunnistab pärast sellesse riiki kolimist muusikakriitik Artemi Troitski, kes nimetab ennast "Eesti patriootiks", et mõned asjad tema uuel kodumaal hakkasid teda häirima.

"Selgus, et Eestis on segregatsioon, nagu Lõuna-Aafrikas, mitte nagu Valloonia ja Flandria Belgias," ütles Troitski 2018. aasta septembris intervjuus Eesti ajakirjandusele. Ta rääkis suhtlusest haridusministeeriumi ametnikuga, kes tunnistas, et siiani ei ole loodud venelastele riigikeele õpetamiseks head metoodikat.

2018. aasta suvel avaldas kunagi Moskva-lähedase Himki põlismetsa kaitsega tegelenud Jevgenia Tširikova avaliku kirja Kersti Kaljulaidile. Tširikova kolis Eestisse elama juba üsna ammu. Ta kinnitab, et armastab Eestit, mis on saanud tema pere teiseks koduks, kuid riik ei ole loonud tema lastele sobivaid tingimusi eesti keele õppimiseks ja kohalikku ühiskonda sulandumiseks võrdsetel alustel.

"Eesti keelt õppida on lõbus ja vahva, kuid väga kallis. Üks õppetund maksab 10-20 eurot. Ma kulutan suurema osa oma palgast eesti õppetundidele. Püüdsime registreeruda tasuta kursustele Integratsiooni sihtasutuses, kuid suure nõudluse tõttu ei saanud me kohta," kirjutas Tširikova. Oma kirjas jutustas Tširikova ka oma laste negatiivsest kogemusest:

"Noorem, üheksa-aastane tütar tahtis väga jalgpalli mängida. Ma maksin suvise jalgpallilaagri eest. Ta tuli laagrist tagasi depressioonis, sest esimest korda elus tundis ta end isoleerituna. Kahjuks oskasid ilusad noored õpetajad küll hästi jalgpalli mängida, kuid mitte lapsi integreerida. Terve nädala oli laps üksi, sest eesti lapsed ei saanud temast aru ega tahtnud temaga mängida, kuid samal ajal ei saanud täiskasvanud teda aidata ega tal kontakti luua."

Eesti võimud näevad kohalike venelaste integratsiooni omal moel - täieliku assimilatsioonina.

Aprillikuu alguses, kui oli juba teada, et Vladimir Putin nõustus kohtuma Kersti Kaljulaidiga, nimetas viimane parlamendis kõneldes koole, kus õpetamine toimub vähemusrahvuste keeles, avalikult "ohuks" riigile.

Kuid midagi uut selles polnud: selliseid avaldusi oli ta varemgi teinud. Seda enam, et Tallinnal on hea eeskuju - naaberriik Läti teatas venekeelse hariduse andmise lõpetamisest 2018. aastal. Ja nüüd kutsuvad paljud Eestis valitsevad poliitikud seda eeskuju järgima.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

287
Tagid:
analüütika, kodakondsus, Venemaa, Moskva, Eesti, eestivenelased, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Ühendus Vene Kool Eestis käis haridusministeeriumis
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
EKRE: Ida-Virumaa venestamispoliitika viib selle langemiseni Venemaale
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega