Eesti sõjaväelased õppustel, illustreeriv foto

USA panustab pigem Eesti partisanidele kui Venemaa opositsioonile

143
(Uuendatud 15:24 29.04.2019)
Venemaa nõrgenemist ja peatset kokkuvarisemist kuulutatakse üha aktiivsemalt ja täiesti avalikult ning Balti riigid ei ole selles sugugi tagareas, kirjutab politoloog Vladimir Kornilov.

Fraas "Venemaad ei ähvarda keegi ega miski" on meile tuttav juba 90ndatest aastatest. Selle loosungi all hukutati riigi (Venemaa - toim.) sõjavägi, loobuti välismaal asuvatest sõjaväebaasidest, suleti silmad NATO agressiivse laienemise ees, kirjutab Vladimir Kornilov RIA Novostis.

Võinuks arvata, et pärast Venemaa tunnistamist oma vaenlaseks isegi seadusandlikul tasandil oleksid sellised jutud Ameerika Ühendriikides pidanud lõppema, kuid isegi praegu on aeg-ajalt kuulda, et Lääs ei taha Venemaad hävitada, lagundada ega siruta kätt tema nafta, gaasi ega tatrapudru järele. Tataripudru osas peab see isegi paika (no ei sööda seda läänes), kuid plaane Venemaa nõrgestamiseks ja lagundamiseks väljendatakse avalikult üha aktiivsemalt.

Ekspert kommenteeris Venemaa ähvardamist lennukikandjatega >>

Hiljuti kutsus USA valitsuse rahastatav Euroopa poliitika analüüsikeskuse juhtivanalüütik Janusz Bugajski üles mõtlema juhitavale Venemaa "kokkuvarisemisele". Meenub, et mõnedes talk-showdes tõdesid Ameerika eksperdid, et see on ainult kellegi isiklik arvamus, mis ei kajasta ametliku Washingtoni seisukohti.

Kuid nüüd on ilmunud uus ja üsna mahukas raport Venemaa destabiliseerimise võimalike abinõude kohta, kusjuures seekord ei ole dokumenti välja töötanud mitte meeletu üksiküritaja, vaid kurikuulus RAND korporatsioon, mis on juba aastakümneid Pentagoni ja USA sõjatööstuskompleksi heaks töötanud.

Seda osa projektist, mille eesmärk on uurida Venemaa haavatavust, rahastab USA kaitseministeerium, mistõttu seekord ei saa rääkida vaid mõne üksiku eksperdi isiklikust arvamusest. Aruande sisu on väljendatud otseselt ja ühemõtteliselt:

"Neid samme peetakse vaenlase tasakaalust väljaviimise kampaania elementideks, mis sunnivad Venemaad tegutsema valdkondades ja piirkondades, kus Ameerika Ühendriikidel on sõjaline või majanduslik eelis, et Venemaa majanduslikult või sõjaliselt välja kurnata."

USA tahab kaitsta Eesti venelasi Venemaa "mõju" eest >>

Rühm juhtivaid RANDi analüütikuid, kogenud diplomaat James Dobbinsi (Bush vanema presidendiajal oli ta USA suursaadik Euroopa Liidus) juhtimisel uuris avalikult kõiki võimalikke ja võimatuid meetmeid olukorra destabiliseerimiseks Venemaal. Kui kõiki raportis pakutud samme hoolikalt analüüsida, võib põhimõtteliselt järeldada, et Washington on seda kampaaniat läbi viinud juba pikemat aega.

See hõlmab nii üleskutset vähendada miinimumini Venemaa gaasi- ja naftatarneid Euroopasse, asendades need loomulikult USA energiaressurssidega, kui ka anda Ukrainale letaalsed relvi ning toetada Süüria "mässulisi" (loe: terroriste) ja diskrediteerida Venemaad rahvusvahelisel tasandil.

Loomulikult pühendati oluline koht raportis vajadusele "toetada sisemisi proteste ja vägivallatut vastupanu". Tõsi, autorid tunnistavad, et lootused selliste meetmete tõhususele on üsna kesised. Ilmselt on lääneriikide sponsorid Venemaa opositsioonis juba täielikult pettunud. Sellegipoolest soovitavad RANDi analüütikud korraldada teavituskampaaniat nii, et "maksimeerida Venemaa aktivistide võimalusi ja julgustada neid astuma samme, mis tekitaksid režiimile võimalikult suurt kahju."

Ärgem unustagem, et need inimesed süüdistavad Venemaad Ameerika Ühendriikide siseasjadesse sekkumises.

Võib vaid ette kujutada lärmi, mis oleks Läänes tõusnud, kui Venemaa kaitseministeerium või mõned tema analüütikakeskused avaldaksid selliseid soovitusi USA režiimi kukutamise kohta.

Loomulikult on nii meil kui neil erinevad sõjaplaanid ja kampaaniakavad, et vähendada sõja ajal vaenlase majanduslikku ja poliitilist potentsiaali. Oleks imelik, kui selliseid strateegiaid ei loodaks, kuid antud juhul antakse võimudele avalikult soovitusi, kuidas destabiliseerida olukorda Venemaal juba praegu - rahuajal.

Tulevane siseminister lubas piirata naaberriigi televisiooni "vaenulikku mõju" >>

Muide, samal ajal avaldas see sama RAND korporatsioon Venemaa kohta veel ühe raporti (mida rahastas samuti USA kaitseministeerium), kuidas vältida "Venemaa agressiooni" Balti riikides. Nende soovituste põhjal otsustades ei taha ameeriklased eriti nende riikide eest sõdida – lihtsam on kolm uhket vabariiki ette valmistada partisanisõjaks kohutava naabri vastu.

Näiteks soovitatakse varustada baltlased maastikumootorrataste, püstolite ja lõhkeseadmetega. Lisaks soovitab RAND sõda ootamata ette valmistada tulevaste partisanide vajadusteks peidikud ravime, riiete, toidu ja sularahaga (see viimane võiks vabariikide sõjaväelastele eriti meeldida).

Kujutlegem, kui Venemaa kaitseministeerium töötaks välja soovitused Mehhikole USA rünnaku puhuks ja pakuks Mehhikole abi peidikute loomisel võitluses agressiivsete gringode vastu, milline hüsteeria siis Ameerika meedias puhkeks. Kuid Venemaa suhtes ei ole selliste plaanide väljatöötamine sugugi häbiväärne.

Selle raporti lemmiksõnaks on "hübriid". Ollakse kindlad, et peamine oht Balti riikidele on just Venemaa peetav hübriidsõda ja nõutaks, et valmistutaks sellise rünnak tõrjumiseks. "Mis saab, kui Vene mootorratturite jõuk saabub Eesti piiripunkti ja korraldab seal mürgli," hirmutab Baltimaid raporti peamine autor RAND analüütik Stephen Flanagan.

Tema arvates võib see kergesti põhjustada rahutusi ja Venemaa rünnaku, "et kaitsta etnilisi venelasi Eestis". Üsna hiljuti arvas Eesti luure Venemaa õppepurjeka "Mir" oma riigi julgeolekuohtude hulka. Ja nüüd on siis ka Venemaa mootorratturid hübriidrelvana käiku läinud!

Meedialahingud >>

Kõigis nendes RAND korporatsiooni ilmselgelt Venemaa-vaenulikes raportides sisaldub ka ratsionaalseid mõtteid, mis annavad tunnistust sellest, et viimaste aastate sündmused on Venemaa kõige radikaalsematele vastastele midagi õpetanud.

Venemaa on USA tulevase presidendi juba valinud, illustreeriv foto
© Фото : Алексей Филиппов

Näiteks riigi destabiliseerimise meetodeid analüüsides on Ameerika analüütikud jõudnud järeldusele Venemaa-vastaste majandussanktsioonide ebatõhususest ja isegi nende ohtlikkusest Ameerika Ühendriikidele endile. Nii et milleski on ka selginemine toimunud.

Üldiselt ei varja RANDi analüütikud oma kavatsust püüda nõrgenstada Venemaad kõigis võimalikes valdkondades, tekitades seal vaesust, ebastabiilsust ja kaost. Tõepoolest, tatart selliste raportite koostajad ei himusta, nad ei ole seda kordagi isegi maininud aga Venemaa võimsus, tema nafta, gaas, poliitiline stabiilsus ja ühtsus - kõik see on Pentagoni nõunikele murettekitav küsimus. Sellest tulenevalt kutsuvad nad üles selle vastu võitlusse asuma.

Aastal 2019 tekitavad sellised üleskutsed 90-ndate aastate stiilis lubadustega, et "Venemaad ei ohusta miski" vähemalt hämmeldust.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

143
Tagid:
RAND, majandus, poliitika, Balti riigid, USA, Venemaa
Samal teemal
National Interest: USA tahaks Venemaaga võitlemiseks droonide laevastiku luua
USA Riigidepartemang hinnast, mida Venemaal tuleb Venezuela toetamise eest maksta
Ameerika rulett: USA õhujõudude lennud ohustavad Balti riike
USA eksperdid avastasid "Putini transkontinentaalse impeeriumi"
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega