NATO peakorter Brüsselis

NATO kustutas Venemaa tulevikust: mida see SRÜ jaoks tähendab

170
(Uuendatud 06:22 20.04.2019)
Moskva teatas 15. aprillil NATO-ga sõjalises ja tsiviilvaldkonnas tehtava koostöö täielikust lõpetamisest, kirjutab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Venemaa välisministri asetäitja Aleksander Gruško esitatud teesid on sellised:

  • NATO ideoloogia on püsinud muutumatuna alates tema loomisest 1949. aastal: "Hoida ameeriklased Euroopas sees, venelased Euroopast väljas ja sakslased Euroopa alluvuses", kuid sellise suhtumisega ei ole praeguseid probleeme võimalik lahendada;
  • NATO jõudis sisemise ebastabiilsuse seisundisse enne 2014. aasta Ukraina kriisi - laienemispoliitika on ammendunud ja täna tehakse palju Ameerika Ühendriikide huvides ja nõudmisel;
  • NATO "saavutuste" nimekirjas on Euroopa, Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia sandistatud ja pooleldi hävitatud riigid (Jugoslaavia, Liibüa, Iraak, Afganistan), seejuures taaselustatakse külma sõja aegset retoorikat ja sõjalise ülesehitust;
  • NATO on ameeriklastele edukas rahvusvaheline instrument liitlaste allutamiseks ja kontrollimiseks, ning enda ebaseaduslike tegevuste (USA agressioon) eest vastutuse jagamiseks ja legitimeerimiseks rahvusvahelisel areenil;
  • allianss võimaldab Washingtonil rahastada Ameerika sõjalist kohalolekut Euroopas, kus liitlasriigid keskenduvad kohustuslikult kaitsekulutustele 2% suuruses SKTst ning eurooplastel tuleb edaspidi maksta ka USA vägede kohaloleku eest (150% selle tegelikust maksumusest);
  • luues "kunstlikku nõudlust" relvastusele, saab USA sõjatööstuskompleks Euroopa ostjatelt 100 miljardit dollarit aastas;
  • Vastupidiselt Venemaa ja NATO 1997. aastal sõlmitud aluslepingule jätkub alliansi relvastuse paigutamine uute liikmesriikide territooriumile Venemaa piiride ääres ning loodava infrastruktuuri põhjal võib otsustada selle eesmärgi üle;
  • Alliansi sõjalist planeerimist kohandatakse suure intensiivsusega konfliktile võrreldava vastasega ja isegi "külmas" vastasseisus suureneb juhuslike "kuumade" intsidentide toimumise tõenäosus;
  • NATO vägede tegevus on aktiveerunud Läänemere ja Musta mere piirkondades, kus peetakse ulatuslikke õppusi strateegilise relvastuse (tuumarelvakandjad) kaasamisega, praktiseeritakse tuumarelva mitteomavate riikide osalemist bloki tuumaõppustes.

Aleksandr Gruško ütles kokkuvõtteks: "On juhtunud, et meie suhted on katkenud - 1999. aastal NATO vägede poolt Jugoslaavia pommitamise tõttu ja 2008. aastal pärast Lõuna-Osseetia konflikti. Praegune kriis ... on olnud kõige pikem ... NATO on läinud konfrontatsioonis Venemaaga liiga kaugele ning pole veel selge, millal ja kus terve mõistus võidab."

Hullemaks ei saa enam minna

Sellised väga sisutihedad Venemaa välisministeeriumi avaldused ei ole juhuslikud, nad näitavad riigi tugevust ja valmisolekut oma sõnu tegudega kinnitada.

Olukorra kompromissitu analüüs ja ultimatiivsed hinnangud peegeldavad Moskva äärmiselt pettumust pikaajalise turbulentsi pärast suhetes alliansi ja Ameerika Ühendriikidega. Kui partnerid heaga aru ei saa ega usu ülihelikiirusega rakettidesse või viimsepäeva saabumisse Poseidoni kasutamise läbi, terendab tulevikus ees vältimatu ja pealesunnitud Venemaa jõudemonstratsioon. Võib-olla midagi Kariibi mere kriisi sarnast.

Miks Eesti sõjaline võimsus alla käib>>

Samal ajal peavad endast heal arvamusel olevad Washingtoni ja Brüsseli strateegid tundma kuristiku külma hingust, mille äärel nad seisavad. Arvestades sõjalise vastasseisu ohtu ei ole Venemaal muid võimalusi praktiliselt jäänud. Kõik "pehme jõu" vahendid on ammendunud ja isegi kui lihtsustatud korras Venemaa kodakondsuse andmine Donetski ja Luganski elanikele probleeme ei kõrvalda, on Kremli kapitulatsioon välistatud.

Venemaa ja NATO vägede vahelise sõjalise konflikti oht Euroopas on olemas ja kasvab üha. Ühelt poolt võimaldab allianss meil "jagada kogu vastutust" ebaseadusliku agressiooni eest (nagu see oli varem Afganistanis, Iraagis, Liibüas, Süürias, Jugoslaavias ja teistes riikides).

Teisest küljest, "noorte eurooplaste" riigid kipuvad lahingusse (vähemalt sõnades), kaks jokkerit - Gruusia ja Ukraina - ei säästa samuti oma kodanike elusid "pühas sõjas". Nemad kannavad ka peamised kaotused Venemaa rindel. Kui konflikti tuumafaasi õnnestub vältida, ei kaota inimkonna "kuldne miljard" praktiliselt midagi.

NATO Venemaa-vastane olemus on ilmne. Edasise laienemise plaanid Ukraina ja Gruusia arvelt on need punased jooned, millele järgneb erineva intensiivsusega sõjaliste konfliktide vältimatu puhkemine Musta mere piirkonnas (meenutame Kertši vahejuhtumit), Lõuna-Kaukaasias (august 2008 ei õpetanud midagi, alliansi tegevus jätkub) Balti riikides (seal on NATOt tagumikku torkiv "Kaliningradi pind") ja Valgevenes (liitlaskohustused).

"Ilvesemissioon" jätkub: Prantsuse sõdurid naasevad Eestisse>>

Jah, peaaegu kogu SRÜ territooriumil tuleb paratamatult relvaga käes valida Kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni (ОДКБ) ja NATO vahel. Samal ajal sagenevad NSV Liidu kildude territoriaalsed nõudmised ("kõikide nõuded kõigile") analoogselt Jugoslaavia stsenaariumile.

Kavatsuste tõsidust kinnitavad Ameerika Ühendriikide strateegiliste pommitajate B-52 hiljutised manööverdamised Balti regioonis, "mitmesuguste globaalsete ülesannete täitmise harjutused" või täpsemalt, tuumarünnakute matkimine Kaliningradi piirkonnas. Venemaa Mehhiko lahes selliseid harjutusi veel ei tee, kuigi võiks.

Jagada Venemaad ja vastutust

Pärast Venemaa välisministeeriumi avaldust väljendas NATO demonstratiivselt muret koostöö puudumise, õigemini selle üle, et ei suudetud Moskva tegevust ette näha. Brüsselis rõhutati taas, et suhtlemine on heidutuse oluline element.

Selliseid avaldusi on tehtud regulaarselt ja need ei ole kuidagi seotud reaalsusega. Näiteks keeldusid NATO juhtkonna esindajad osalemast aprillis toimuval VIII Moskva rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil. Washington ilmselt keelas ära.

Alliansi üksikud liikmed on endiselt illusioonide kütkeis ja France 24 tsiteerib Strateegiliste uuringute fondi (Fondation pour la recherche strategque) teadustöötaja Yves Boyeri: "Mitte ükski NATO riik ei hakka venelastega Musta mere ääres nalja tegema ... See on suuruselt teine tuumariik maailmas."

"Siilid" udus: keda heidutavad Briti eriüksused Eestis>>

Teine huvitav tähelepanek: "Aasovi mere rannik kuulub täielikult Venemaale. Samahästi võiks nõuda, et ameeriklased hoiaksid eemale Mehhiko lahest."

Washington ja Brüssel vaevalt seda kuulda võtavad ja Pentagon valmistub Euroopas iseseisvalt tegutsema.

Ameerika Ühendriigid ja NATO kavatsevad juba ammu Venemaa riiklust lammutada. Nii kirjutas mõjukas Ameerika poliitiline ajaleht The Hill avameelselt "Venemaa kokkuvarisemise juhtimisest".

Euroopa poliitika analüüsikeskuse (CEPA) vanemteadur Janusz Bugaysky kirjeldab samm-sammult, mida tuleb teha rahvuslike konfliktide õhutamiseks Venemaal ja riigi lagundamiseks: "Lagunemisprotsessi juhtimiseks ja üle riigipiiride ulatuva konflikti tõenäosuse vähendamiseks peab Lääs sisse seadma sidemed erinevate Venemaa regioonidega ja toetama nende rahumeelset üleminekut omariiklusele." Samal ajal peab NATO "tagama Venemaa kokkuvarisemise korral tema naabrite turvalisuse."

Võib-olla on Interpol ja Venemaa Uurimiskomisjon Bugaysky äärmusluse vastu juba huvi tundnud, kuid selliseid "mõtlejaid" on Läänes palju. Venemaad aga tuntakse vähe, see on alliansi suurim probleem.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

170
Tagid:
USA, John Bolton, Aleksandr Gruško, Moskva, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega