Purjelaeva Sedov kursandid

Kuidas Eesti "Venemaa õppedessandi" tagasi lõi

146
(Uuendatud 15:59 12.11.2019)
Pole üllatav, et Sedov, mille iga sisenemine ükskõik millisesse sadamasse on tõepoolest vastavale linnale suursündmuseks, langes ohvriks Tallinna võitluses Moskva "hübriidse agressiooni" vastu. Miks kõik see leiab aset vaid mõni päev enne Kaljulaidi visiiti Moskvasse?

Kersti Kaljulaidi visiit tekitab Baltikumi võimuladvikus ärevust: järsku eksitab Putin nii usaldusväärse inimese, nagu Eesti president on, õigelt rajalt kõrvale? Paistab ju praegune "nõiajaht" silma muljetavaldava kinnisideega – kui sind kord juba Kremli agentide kilda arvatakse, ei anna end kogu ülejäänud elu jooksul puhtaks küüridaa, kirjutab RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis.

Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse >>

Eesti võimud keelasid ametlikult ära maailma surima õppepurjeka Sedov ettevalmistatud visiidi Tallinna. Nagu vabariigi meedias selgitati, oli põhjus selles, et laeva pardal viibivad Kertši riikliku merendustehnoloogia ülikooli kursandid ja laevale territoriaalvetesse sisenemiseks loa andmine on vastuolus Krimmi Venemaaga liitumise mittetunnustamispoliitikaga.

Sisuliselt Eesti võimude otsuses midagi tavatut ei olegi. Vastupidi, see haakub täielikult Balti vabariigi ammuilma väljakujunenud välispoliitilise pealiiniga. Enamgi veel, tuleb au anda Eesti diplomaatidele, kes keeldumise põhjusena osutasid Krimmi seadustele, aga mitte paranoilisele põhjendusele spionaaži asjus. See, võib öelda, on juba progress.

Asi on selles, et Sedov pole sugugi esimene laev, kellel Eesti keelanud oma sadamasse siseneda. Novembris näiteks sai sama saatuse osaks Venemaa Teaduste Akadeemia uurimislaev Akadeemik Nikolai Strahhov.

Eesti luureameti hiljutise raporti kohaselt rakendab Venemaa aktiivselt tsiviillaevu "julgeoleku huvides". Lisaks sellele on Eesti luureteenistus osutanud Venemaa suurte purjekate iseäranis õõnestavale rollile, kuivõrd need "osalevad merereisidel, regattidel, festivalidel üle kogu maailma, kuivõrd neil on võimalik tegelda mitte ainult luuramise, vaid ka "propagandistliku tegevusega".

Pole üllatav, et Sedov, mille iga sisenemine ükskõik millisesse sadamasse on tõepoolest vastavale linnale suursündmuseks, langes ohvriks Tallinna võitluses Moskva "hübriidse agressiooni" vastu.

Kuid asjaolud omandavad hoopis teise tähenduse, kui meenutada, et kõik see leiab aset vaid mõni päev enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse, et kohtuda Venemaa presidendiga.

Kui Venemaal on see sündmus avaliku arvamuse ja meedia tähelepanu poolest päris perifeerse tähendusega (Moskvas käib niivõrd palju presidente, et ega kõiki anna meenutada), siis Eestis ja piirkonnas tervikuna on eelseisev visiit põhjustanud lausa närvilist vastukaja ja selle üle arutatakse vägagi elavalt.

Närveldamiseks on tõepoolest põhjust.

Ametlikult siirdub Kaljulaid Moskvasse Eesti ajaloolise saatkonnahoone (pärast kapitaalremonti) avamisele. Aga see versioon kutsus Eestis (ja mitte ainult seal) esile avaliku umbusu, mis järsult süvenes, kui sai teatavaks, et Tallinn palus Kaljulaidi kohtumist Vladimir Putiniga ning Kreml kinnitas, et niisugust kohtumist valmistatakse ette.

Seepeale domineerib arvamus, et saatkonna avamine on pelgalt ettekäändeks: tegelikult sõidab Eesti president esmakordselt pärast kaheksat aastat Venemaale, et Venemaa riigipeaga suhelda.

Ent mispärast ja millest on tal tarvis Venemaa presidendiga kõnelda?

Kaljulaid ise on selgitanud, et plaanib arutada Kremlis Minski kokkuepete täitmist, olukorda Ukrainas ja Gruusias, Venemaa-vastaseid sanktsioone, mida Eesti toetab... ühesõnaga, viimaste aastate standardset venevastast teemadekogumit.

Pole midagi imestada, et Eesti presidenti ei usutud ja Baltimaade meediavalda on täitnud arvukalt oletusi Moskva-visiidi tegelike põhjuste kohta.

Üks menukamaid neist on see, et selle taga seisab Tallinna katse tõmmata endale Washingtoni tähelepanu ja võib-olla koguni kadedust tekitada.

Balti vabariikide kolmandajärguline tähendus USA silmis on ammu kindlaks määratud. Neid meenutatakse haruharva, kusjuures ühise paketina, kui Washingtoni jaoks kerkib päevakorrale Venemaa ohu teema Baltikumi suhtes, mispeale siis tõmbutakse USA välispoliitika tagumisse nurka tagasi.

Nii on Eestis praegugi ookeanitaguse isanda poolt seisaku- ja eiramisperiood. Lugu on jõudnud selleni, et Washington ei ole juba enam kui üheksa kuud nimetanud Tallinna uut suursaadikut, samas kui eelmine lahkus ametist leppimatuse tõttu Trumpi järskude ütlustega Euroopa liitlaste aadressil.

President Kaljulaidi visiit Moskvasse >>

Selles olukorras on Kersti Kaljulaidi sõidul Moskvasse tõepoolest väljavaateid taas kord tõmmata Eestile USA tähelepanu. Tõsi küll, sellel sammul on ka tõsiseid, võib koguni öelda, et ähvardavaid kõrvalmõjusid.

Viimastel aastatel on Kreml korduvalt tõestanud oma üleloomulikku kavalust, näidates edukalt ette pealtnäha kõige tõsikindlamaid ja kontrollitumaid kaadreid. Kõigepealt suunduvad nad Moskvasse ühekordse visiidiga "ainult küsima", hiljem võetakse nõuks sõita Venemaale justkui tööle ning seejärel ehitatakse gaasijuhtmeid, ostetakse Venemaa relvi ja heidetakse avalikult väljakutse kujunevale maailmakorrale.

© Sputnik / Алексей Куденко

Venevastane rinne, mis vaid mõned aastad tagasi tundus nii murdmatuna, laguneb nüüd suisa silme all koost, Moskva poolt (või terve mõistuse poolt) murendatuna.

Pole midagi imestada, et Kaljulaidi visiit terkitab Baltimaade võimuladvikuis ärevust: järsku eksitab Putin isegi niivõrd usaldusväärse inimese, nagu on Eesti president, õigelt rajalt kõrvale. Paistab ju praegune "nõiajaht" silma muljetavaldava kinnisideega – et kui sind kord juba Kremli agentide kilda arvatakse, ei anna end hiljem kogu ülejäänud elu jooksul puhtaks küürida.

Nii et kogu lugu Sedoviga osutus vägagi sobivaks Eesti juhtkonnale, kes saab nõnda demonstreerida oma seisukoha kompromissitust Venemaa suhtes ja veenda kõiki kahtlejaid, et pole vähimatki põhjust Kersti Kaljulaidi kohtumise pärast Vladimir Putiniga muret tunda.

Tema tahab vaid küsida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

146
Tagid:
poliitika, STV Sedov, USA, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa
Teema:
Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse (8)
Samal teemal
Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse
President Kaljulaidi visiit Moskvasse
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega