Purjelaeva Sedov kursandid

Kuidas Eesti "Venemaa õppedessandi" tagasi lõi

112
Irina Alksnis
Pole üllatav, et Sedov, mille iga sisenemine ükskõik millisesse sadamasse on tõepoolest vastavale linnale suursündmuseks, langes ohvriks Tallinna võitluses Moskva "hübriidse agressiooni" vastu. Kuid miks kõik see leiab aset vaid mõni päev enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse?

Kersti Kaljulaidi visiit tekitab Baltikumi võimuladvikus ärevust: järsku eksitab Putin nii usaldusväärse inimese, nagu Eesti president on, õigelt rajalt kõrvale? Paistab ju praegune "nõiajaht" silma muljetavaldava kinnisideega – kui sind kord juba Kremli agentide kilda arvatakse, ei anna end kogu ülejäänud elu jooksul puhtaks küüridaa, kirjutab RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis.

Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse >>

Eesti võimud keelasid ametlikult ära maailma surima õppepurjeka Sedov ettevalmistatud visiidi Tallinna. Nagu vabariigi meedias selgitati, oli põhjus selles, et laeva pardal viibivad Kertši riikliku merendustehnoloogia ülikooli kursandid ja laevale territoriaalvetesse sisenemiseks loa andmine on vastuolus Krimmi Venemaaga liitumise mittetunnustamispoliitikaga.

Sisuliselt Eesti võimude otsuses midagi tavatut ei olegi. Vastupidi, see haakub täielikult Balti vabariigi ammuilma väljakujunenud välispoliitilise pealiiniga. Enamgi veel, tuleb au anda Eesti diplomaatidele, kes keeldumise põhjusena osutasid Krimmi seadustele, aga mitte paranoilisele põhjendusele spionaaži asjus. See, võib öelda, on juba progress.

Asi on selles, et Sedov pole sugugi esimene laev, kellel Eesti keelanud oma sadamasse siseneda. Novembris näiteks sai sama saatuse osaks Venemaa Teaduste Akadeemia uurimislaev Akadeemik Nikolai Strahhov.

Eesti luureameti hiljutise raporti kohaselt rakendab Venemaa aktiivselt tsiviillaevu "julgeoleku huvides". Lisaks sellele on Eesti luureteenistus osutanud Venemaa suurte purjekate iseäranis õõnestavale rollile, kuivõrd need "osalevad merereisidel, regattidel, festivalidel üle kogu maailma, kuivõrd neil on võimalik tegelda mitte ainult luuramise, vaid ka "propagandistliku tegevusega".

Pole üllatav, et Sedov, mille iga sisenemine ükskõik millisesse sadamasse on tõepoolest vastavale linnale suursündmuseks, langes ohvriks Tallinna võitluses Moskva "hübriidse agressiooni" vastu.

Kuid asjaolud omandavad hoopis teise tähenduse, kui meenutada, et kõik see leiab aset vaid mõni päev enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse, et kohtuda Venemaa presidendiga.

Kui Venemaal on see sündmus avaliku arvamuse ja meedia tähelepanu poolest päris perifeerse tähendusega (Moskvas käib niivõrd palju presidente, et ega kõiki anna meenutada), siis Eestis ja piirkonnas tervikuna on eelseisev visiit põhjustanud lausa närvilist vastukaja ja selle üle arutatakse vägagi elavalt.

Närveldamiseks on tõepoolest põhjust.

Ametlikult siirdub Kaljulaid Moskvasse Eesti ajaloolise saatkonnahoone (pärast kapitaalremonti) avamisele. Aga see versioon kutsus Eestis (ja mitte ainult seal) esile avaliku umbusu, mis järsult süvenes, kui sai teatavaks, et Tallinn palus Kaljulaidi kohtumist Vladimir Putiniga ning Kreml kinnitas, et niisugust kohtumist valmistatakse ette.

Seepeale domineerib arvamus, et saatkonna avamine on pelgalt ettekäändeks: tegelikult sõidab Eesti president esmakordselt pärast kaheksat aastat Venemaale, et Venemaa riigipeaga suhelda.

Ent mispärast ja millest on tal tarvis Venemaa presidendiga kõnelda?

Kaljulaid ise on selgitanud, et plaanib arutada Kremlis Minski kokkuepete täitmist, olukorda Ukrainas ja Gruusias, Venemaa-vastaseid sanktsioone, mida Eesti toetab... ühesõnaga, viimaste aastate standardset venevastast teemadekogumit.

Pole midagi imestada, et Eesti presidenti ei usutud ja Baltimaade meediavalda on täitnud arvukalt oletusi Moskva-visiidi tegelike põhjuste kohta.

Üks menukamaid neist on see, et selle taga seisab Tallinna katse tõmmata endale Washingtoni tähelepanu ja võib-olla koguni kadedust tekitada.

Balti vabariikide kolmandajärguline tähendus USA silmis on ammu kindlaks määratud. Neid meenutatakse haruharva, kusjuures ühise paketina, kui Washingtoni jaoks kerkib päevakorrale Venemaa ohu teema Baltikumi suhtes, mispeale siis tõmbutakse USA välispoliitika tagumisse nurka tagasi.

Nii on Eestis praegugi ookeanitaguse isanda poolt seisaku- ja eiramisperiood. Lugu on jõudnud selleni, et Washington ei ole juba enam kui üheksa kuud nimetanud Tallinna uut suursaadikut, samas kui eelmine lahkus ametist leppimatuse tõttu Trumpi järskude ütlustega Euroopa liitlaste aadressil.

President Kaljulaidi visiit Moskvasse >>

Selles olukorras on Kersti Kaljulaidi sõidul Moskvasse tõepoolest väljavaateid taas kord tõmmata Eestile USA tähelepanu. Tõsi küll, sellel sammul on ka tõsiseid, võib koguni öelda, et ähvardavaid kõrvalmõjusid.

Viimastel aastatel on Kreml korduvalt tõestanud oma üleloomulikku kavalust, näidates edukalt ette pealtnäha kõige tõsikindlamaid ja kontrollitumaid kaadreid. Kõigepealt suunduvad nad Moskvasse ühekordse visiidiga "ainult küsima", hiljem võetakse nõuks sõita Venemaale justkui tööle ning seejärel ehitatakse gaasijuhtmeid, ostetakse Venemaa relvi ja heidetakse avalikult väljakutse kujunevale maailmakorrale.

© Sputnik / Алексей Куденко

Venevastane rinne, mis vaid mõned aastad tagasi tundus nii murdmatuna, laguneb nüüd suisa silme all koost, Moskva poolt (või terve mõistuse poolt) murendatuna.

Pole midagi imestada, et Kaljulaidi visiit terkitab Baltimaade võimuladvikuis ärevust: järsku eksitab Putin isegi niivõrd usaldusväärse inimese, nagu on Eesti president, õigelt rajalt kõrvale. Paistab ju praegune "nõiajaht" silma muljetavaldava kinnisideega – et kui sind kord juba Kremli agentide kilda arvatakse, ei anna end hiljem kogu ülejäänud elu jooksul puhtaks küürida.

Nii et kogu lugu Sedoviga osutus vägagi sobivaks Eesti juhtkonnale, kes saab nõnda demonstreerida oma seisukoha kompromissitust Venemaa suhtes ja veenda kõiki kahtlejaid, et pole vähimatki põhjust Kersti Kaljulaidi kohtumise pärast Vladimir Putiniga muret tunda.

Tema tahab vaid küsida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

112
Tagid:
poliitika, STV Sedov, USA, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa
Teema:
Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse (8)
Samal teemal
Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse
President Kaljulaidi visiit Moskvasse