Venemaa president Vladimir Putin puhkusel

USA eksperdid avastasid "Putini transkontinentaalse impeeriumi"

196
(Uuendatud 17:44 08.04.2019)
Ivan Danilov
Väljaande Time lugejatele pakutakse "Putini teist vandenõu", mis tähendab, et lisaks väidetavalt Donald Trumpi Valgesse majja toonud vandenõule on Venemaa liider hõivatud muude operatsioonidega võimu haaramiseks planeedil.

Ameerika ajakiri Time suutis rahvusvahelise poliitika ekspertide toetusel teha tõsise avastuse: tuleb välja, et Venemaa on juba impeerium, kusjuures uut tüüpi impeerium – ta on kõigil mandritel ja üles ehitatud sõna otseses mõttes ametliku Washingtoni nina all, kes ei ole kuidagi suutnud seda takistada, kirjutab RIA Novosti analüütik Ivan Danilov.

Endine LKA ülem nimetas Putini suureks kingituseks NATO-le >>

Simon Schusteri artiklis sisalduvad Ameerika ekspertide ja ajakirjanike teesid ei ole mitte ainult ajakirja aprillinumbri peamine materjal, vaid ka kaanepildi inspiratsiooniallikas. See näeb välja nagu ulme- või märulifilmi reklaamplakat: punane taust, maakera, millel on punaste tähekestega märgitud punktid ja ähvardavalt planeedi kohale kummarduv Venemaa presidendi sarnane siluett.

Lugejaile pakutakse Putini "teist vandenõu", millega peetakse silmas, et lisaks väidetavalt Donald Trumpi Valgesse majja toonud vandenõule on Venemaa liider tegev ka teiste planeedil võimu haaramiseks kavandatavate operatsioonidega.

Kui aga jätta kõrvale koopa-russofoobia, vastutustundetud hüperboolid ja kunstilised kujundid, mis sobiksid pigem James Bondi filmidele või Tom Clancy romaanidele ega haaku kuidagi tõsise poliitilise väljaandega, siis tuleb tunnistada, et materjalis esitletakse üsna huvitavat (ja kohati põhjendatult murelikku) arusaama Venemaa kasvavast mõjust maailmas.

Президент России Владимир Путин на обложке журнала Time
© Фото : © Time
Vladimir Putin ajakirja Time kaanel

Peamine väide, mida härra Schuster oma artiklis propageerib, on see, et Venemaa (ja eriti Vladimir Putin) leidis huvitava viisi, kuidas laiendada oma mõju maailmas, kulutama selleks ressursse, nagu USA ja Hiina selliste eesmärkide saavutamiseks tegid.

Veelgi enam, rõhutatakse, et Putini metoodika sellise transkontinentaalse "nurjunud riigi impeeriumi" ehitamiseks on juba korduvalt näidanud oma edu ja Venemaa ei kavatse saavutatul peatuda. Kui vaadata Kremli tegevusele ajakirja Time pilguga, siis avaneb järgmine pilt: Kreml justkui otsib ja leiab üles poliitikud, kes juhivad riike, mis asuvad revolutsiooni, majandusliku kokkuvarisemise või välisriigi (loe - Ameerika) sõjalise sekkumise äärel.

Putin nimetas USA liitlasi "kaasaruigavateks satelliitideks" >>

Samal ajal kui koostöö Ameerika Ühendriikide või Hiinaga eeldaks selliste riikide juhtidelt reforme või teiste raskete tingimuste täitmist, pakub Moskva neile väidetavalt hoopis teistsugust koostööformaati, kus "nurjunud riikide" juhtidele pakutakse turvalisust, kaitset välise surve eest ja võimalust püsida võimul isegi pärast seda, kui maailma kogukond neist vabaneda soovib. Vastutasuks saab Venemaa raha (relvamüügilepingute vormis), poliitilise mõju vastavates piirkondades ja juurdepääsu nende riikide loodusvaradele.

Time artiklis on tugevalt tunda tüüpilise ameerika ajakirjaniku pahameelt ja pettumust, kes oli kindlalt veendunud, et Venemaa (riik, mis kaotas täielikult külma sõja) varises kokku ja lagunes laiali, ning seetõttu ei ole isegi teoreetilist võimeline trügima küünarnukkidega ribidesse Ameerika Ühendriike, Hiinat, Prantsusmaad ja teisi "tipptegijaid" Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika loodusressursside pärast.

Time loetleb Venemaa edusamme kolmandates riikides: Liibüast ja Afganistanist Venezuela ja Sudaanini - kõikjal on Venemaa palgasõdurid, kõikjal on Venemaa nõunikud ja kõikjal teenib Venemaad raha.

On loogiline, et selline lähenemine tekitab Ameerika propagandas soovi pidada Venemaale loeng kõrgetest moraalsetest põhimõtetest rahvusvahelises poliitikas: "Venemaa pakub oma uutele sõpradele võimsat relva - vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, mida kasutati vähemalt kümne Julgeolekunõukogu resolutsiooni blokeerimiseks keemiarelvade, sõjakuritegude ja lahingutegevuse lõpetamiseks Süürias 2011. aastast kestvas kodusõjas."

Assadi režiimile appi tulemisega sai Putin õiguse väita, et Venemaa toetab oma liitlasi, isegi kui nad mürgitavad oma kodanikke gaasiga, pommitavad ja piinavad neid.

Loomulikult näevad need väited eriti ilmekad Ameerika Ühendriikide poolt välja öelduna, mis on küll viimane riik, kellelegi moraaliteemadel loengut lugema (rääkimata sellest, et Assadi vastu esitatud süüdistused on valed).

"Vene maagia jõud": miks Haiti elanikud Putinilt abi küsivad >>

Sajad tuhanded Iraagi tsiviilisikud hukkusid Ameerika sekkumise tagajärjel, mis põhines otsestel valedel "Saddami massihävitusrelvadest". Seetõttu on Washington ja moraal kokkusobimatud asjad. "Eluskaup" Liibüa orjaturgudel, mis ilmus sinna pärast Lääne "humanitaarseid pommirünnakuid", ei ole samuti Ameerika kõrgmoraalse välispoliitika tagajärgedest vaimustuses.

Kui ajakiri Time, millel lasub samuti teatud vastutus USA sõjaväelaste poolt süütute inimeste tapmise eest, räägib moraalist, ei ole see isegi näide häbematusest, vaid pigem uskumatult räpasest enesekindlusest, et kogu maailm peab Washingtoni ikka veel mäe otsas seisvaks linnuseks.

Maailm ei mõtle enam nii ja Ameerika ajakirjanike hala Venemaa edusammude pärast Süürias, Venezuelas, Sudaanis, Egiptuses, Kesk-Aafrika Vabariigis, Afganistanis ja teistes riikides, mis on väsinud Ameerika Ühendriikide liidrirollist, on selge tõend, et niinimetatud Ameerika moraalne liidriroll on surnud ja selle surmatunnistus on väljakirjutatud umbes Jugoslaavia pommirünnakute ja Süüria terroristide toetuse vahepealsel ajal.

Time artikli pealkirja "How Putin Built a Ragtag Empire of Tyrants and Failing States" võiks viisakalt tõlkida: "Kuidas Putin ehitas türannidest ja nurjunud riikidest improviseeritud impeeriumi". Kusjuures artikkel keskendub just improviseeritud, see tähendab kaootilisele ja süsteemitule, räbalatest kokku traageldatud "Putini impeeriumi" ehitamisele.

Tegelikult (ja autorid seda läbi hammaste ka tunnistavad) on süsteemsus olemas ja see rajaneb raudsel põhimõttel: vabadus on rahast kallim.

Seal, kus Washington või Pariis pakuvad raha või investeeringuid, pakub Moskva eelkõige kaitset ja vabadust, see tähendab kohaliku poliitilise eliidi enampakkumistel kokkuostmise asemel pakub Venemaa arengumaade kõige mõistlikumatele juhtidele kõige hinnalisemat, mis üldse olla saab - suveräänsust ja julgeolekut.

Serbia president palub Putinit Kosovole appi >>

Ja sellise eksklusiivse kauba eest ei ole paljudel kahju mistahes hinda maksta. Kui sõnastada see otse ja pragmaatiliselt, siis just selles loogika muutuses suhtlemisel maailmaga seisnebki Venemaa edu mitte ainult võrreldes USA strateegiaga, vaid ka tohutu eelis võrreldes omaaegse NSV Liidu lähenemisega, mis ohverdas nõukogude inimestelt välja pumbatud raha oma ideoloogia edendamiseks välismaal.

Vladimir Putini esinemine Föderaalkogu ees
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kaasaegne Venemaa ei suru peale mingit ideoloogiat ega kavatse kellelegi maksta õige ideoloogilise seisukoha eest. Seepärast ongi suveräänsuse ja vabaduse kaitsmise teenused maailmas nii populaarsed ja toovad Venemaale kasumit, mitte kahjumit, kusjuures kasumit saadakse juba nüüd, konkreetsete relvamüügi ja loodusvaradele juurdepääsu andvate lepingute järgi.

Peamine saatuse iroonia, mis Ameerika Venemaa välispoliitika strateegia kriitikutest mööda läks, seisneb selles, et mida rohkem Washington Venemaa mõju laienemist takistada püüab, mida rohkem ta sanktsioonide kehtestamise ja sõjalise jõuga Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riike ähvardab, seda atraktiivsematena neile Venemaa ettepanekud paistavad.

Haritud lugeja tunneb selles olukorras kergesti ära ühe judo peamise põhimõtte, kasutada vastase jõudu tema enda vastu. Nii et las Washington vihastab rohkem - Venemaa huvid sellest ainult võidavad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

196
Tagid:
analüütika, majandus, poliitika, Venemaa, USA, Vladimir Putin
Samal teemal
Zahharova: NATO vastusest Putini sõnumile
Haridus on valgus - prantsuse meedia avastas Putini saladuse
Endine LKA ülem nimetas Putini suureks kingituseks NATO-le
Putini visiit Serbiasse: gaas, Kosovo ja kutsikas Paša
"Laste maailm" Prantsusmaa televisioonis: loome Twitteris "päris" Putini