Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja erakonna Isamaa läbirääkimised

Koalitsioonileping: mulgikapsad šašlõkiga

159
(Uuendatud 16:09 08.04.2019)
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja erakonna Isamaa avaldatud koalitsioonileping ei pakkunud mingeid läbimurdeid, kuid praegustes majandusoludes võib see üsna elujõuliseks osutuda.

Kui jätta kõrvale eetilised kaalutlused, mille kohaselt ei saa EKRE kutsumist koalitsiooni Keskerakonnale lojaalsetele valijatele poolt pidada põhimõtteliselt vastuvõetavaks, jätab koalitsioonileping küllaltki mõõduka mulje, ütleb kolumnist Fjodor Gussev.

Konservatiivne leping

36-leheküljeline dokument hõlmab kõiki riigi eluvaldkondi, kuid koosneb valdavalt üldistest fraasidest nagu "panustame", "uurime võimalusi", "analüüsime" jne. See tähendab, et uue koalitsiooni tegelik poliitika kujuneb käigupealt, lähtudes praegustest poliitilistest suundumustest ja riigi finantssuutlikkusest. Muide, just viimane sai ilmselt peamiseks piduriks grandioossetele ideedele, mida uut valitsust moodustavad erakonnad enne valimisi lubasid.

Näiteks lükatakse rahaliste vahendite puudumise tõttu määramata ajaks edasi lubatud pensionide erakordne suurendamine ning klausel arstiabi kättesaadavuse parandamisest ja eriarstidele järjekordade vähendamisest on sõnastatud nii üldiselt ja konkreetseid tähtaegu täpsustamata, et lubab arvata - lähiaastatel ei muutu selles valdkonnas midagi.

See kehtib ka lubaduse kohta ehitada nelja sõidurajaga maanteed Tartusse, Narva ja Pärnusse. See punkt võeti küll lepingusse, kuid sõnastatuna "seame eesmärgiks" ja "analüüsime täiendavaid rahastamisvõimalusi". See tähendab, et me küll püüame, kuid ei garanteeri midagi. Samamoodi on üles ehitatud ka Tallinn-Helsingi tunneli ja Tallinn-Tartu-Riia kiirraudteeliini lubadused.

Tõenäoliselt olekski Euroopa toetuste vähendamise tingimustes muud sõnastust raske kasutada ja seetõttu kompenseeritakse riigipoolsete ideede puudumist puhtpoliitilise komponendiga.

Poliitika ruulib

Kuigi EKRE poliitikud loopisid enne valimisi ksenofoobseid ja muid vaenu õhutavaid loosungeid, mõistetakse koalitsioonilepingu ühes esimestest punktidest hukka etnilise viha, antisemitismi ja ühiskonda lõhestava retoorika ilminguid.

See avaldus on ilus, aga kuidas sellest kinni pidada õnnestub, on suur küsimus, eriti ministrikandidaatide personaaliat arvestades. Vaevalt, et Mart ja Martin Helme neile loomuomasest russofoobiast loobuvad, ja kui meenutada veel igavest "kommunismi vastu võitlejat" ja Venemaalt "okupatsioonikahju nõudjat" Urmas Reinsalu, kellele pakutakse uues valitsuses välisministri ametikohta, siis jääb see lubadus kindlasti ainult paberile.

Maailma ajakirjandus  toob esile EKRE pääsu Eesti valitsusse
© Sputnik / Денис Пастухов

Seda oletust peaks kinnitama ka koalitsioonilepingu punkt, mis lubab takistada Eesti riigi suhtes vaenulike "mõjuagentide" tegevust. Mida see praktikas tähendab, on raske öelda. Meenutagem kasvõi ühe EKRE juhi lubadust sulgeda pärast võimuletulekut kiiresti Sputnik Eesti.

Võimalik, et Eesti eriteenistuste aastaraamatud muutuvad nüüd paksemaks ning vene keelt kõnelevate inimõiguslaste nimekirja täiendatakse üha uute nimedega. Selle taustal paistab koalitsiooni lubadus ajada sõltumatut välis- ja kaitsepoliitikat üsna originaalne. Samal ajal on lepingus klausel, et selline poliitika on võimalik ainult osalemise kaudu ELs ja NATOs. On raske mõista, kuidas on samal ajal võimalik olla otsuste tegemisel sõltumatu ja järgida vanemate vendade kehtestatud reegleid.

Vene "kosmeetika"

Vene keelt rääkivate elanike tähelepanu köidavad ilmselt need lepingupunktid, mis räägivad kodakondsusest, integratsioonist ja eesti keele õppimisest. Kodakondsuse valdkonnas ei tõota koalitsioonileping globaalseid muutusi, piirdudes vaid järjekordse "kosmeetikaga" võimaluse näol saada kodakondsus põhikoolis tehtava eesti keele ja kodanikuõpetuse eksami tulemuste alusel. Arvestades, et kõik põhikoolide lõpetajad, kes seda soovivad, saavad ka praegu rahulikult kodakondsuse saamiseks vajalikku keeleoskuse testi teha, muutus ainult protseduur ja see ei too kaasa Eesti kodanike arvu olulist suurenemist.

Samuti ei muuda olukorda kodakondsuse andmine lastele, kelle ühel vanematest on hall pass, ja teisel - kolmanda riigi kodakondsus. Kõik need on lihtsalt formaalsused, mis ei lahenda kodakondsusetuse probleemi tervikuna, kuid mida Keskerakond hakkab kindlasti esitlema silmapaistva saavutusena võitluses vene keelt kõnelevate inimeste õiguste eest.

Kodakondsuse osas juhiksin tähelepanu veel ühele lubadusele, mis iseloomustab hästi tekkivas koalitsioonis valitsevat meeleolu. Uue valitsusliidu poliitikud soovivad võimalust naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikud sellest ilma jätta nende süüdimõistmisel terrorismis või riigireetmises. Järgmise punkti kohaselt ei saa aga kelleltki ära võtta sünnijärgset Eesti kodakondsust.

Ma ei õigusta absoluutselt terroriste või reetureid, kuid tekib küsimus – mille poolest sünnijärgsetest Eesti kodanikest kurjategijad nende naturaliseeritud "kolleegidest" paremad on?

Unistus assimileerumisest

Eesti keele osas saab vaid nõustuda koalitsioonilepingus sisalduva lubadusega parandada eesti keele õpetajate koolitust, suurendada nende motivatsiooni ja arendada uusi õpetamismeetodeid. Kiitust väärib ka otsus mitte kiirustada vene koolide üleviimisega eesti õppekeelele. Kuid suund mitte-eestlaste assimilatsioonile jääb siiski alles.

Mida maksab punkt "Anname kõigile Eesti rahvusrühmadele võimaluse arendada rahvuskultuuri koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri." Mida see tähendab? Kuulen esimest korda, et eesti kultuur võib olla mitmekultuuriline.

Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Tavaliselt räägitakse kultuuride kooseksisteerimisest ühe riigi sees. Loomulikult võite soovi korral valmistada šašlõkki koos mulgikapsastega ja laulda Koidula luuletusi kalinka-malinka muusika saatel, kuid vaevalt lepingu autorid seda mõtlesid.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

On selge, et koalitsioonileping on vaid heade soovide kogum, millest enamik on järgmisteks valimisteks õnnelikult unustatud. Jääb vaid loota, et kõik need poliitilised fantaasiad ei tule eesti rahvale kahjuks ja teevad nelja aasta pärast iga siin elava inimese elu veidigi mugavamaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.
 

159
Tagid:
koalitsioonileping, koalitsioon, Isamaa, Keskerakond, EKRE
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (105)