Pentagon

Teiste arvelt: Pentagon suurendab oma kohalolekut Poolas

113
(Uuendatud 15:27 03.04.2019)
Aleksandr Hrolenko
Varssavit ei ohusta keegi. Ameerika de-facto okupatsioonivägede arvukuse suurendamine rahumeelses Euroopas peegeldab NATO kriisi ja tema olemasolu mõtte kadumist, selgitab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Idasuunal tekkinud vastupanu tõttu on Põhja-Atlandi Liit sunnitud iseenese piirides "laienema" - NATO riigid investeerivad sadu miljoneid dollareid USA vägedele taristu rajamiseks Poolasse, kus hetkel paikneb 4500 Ameerika sõdurit. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis Brüsselis NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisest Washingtonis 3. – 4. aprilli. Plaanis on arutada sõjalise bloki kohalolu laiendamist Mustal merel ja Gruusias läbiviidavate õppuste mõningaid aspekte.

Siiski on kohtumise peaküsimuseks Euroopa liitlaste arvelt kvalitatiivselt uue Ameerika sõjaväebaasi loomine Poolasse.

Stoltenbergi poolt määratud 260 miljonit dollarit on vaid algus, tõsiste sõjaväerajatiste ehitamine nõuab tõenäoliselt mitmeid miljardeid.

Tuleb luua uued raskerelvastuse arsenalid ja moderniseerida vana transporditaristut - USA vägede ja lahingutehnika vastuvõtmiseks ja ümberpaigutamiseks Euroopas.

On vaja laiendada ja süvendada meresadamaid, ehitada uusi lennuradasid, parandada raudteesõlmi, tugevdada üle jõgede kulgevaid sildu.

Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte >> 

Poola on juba ammu püüdnud saada NATO ja Ameerika Ühendriikide sõjalise kohaloleku "tuumaks" Ida-Euroopas. Varem pakkus Varssavi oma territooriumi Ameerika sõjaväe soomusdivisjoni alaliseks majutamiseks.

Ülipüüdlik Poola lubas Pentagonile hüvitada ka kõik rajamiskulud, mida on umbes 2 miljardit dollarit. Unistused hakkavad täituma ja mis veel parem - Washington sunnib selleks kõiki liitlasi panustama.

Kas alliansi liikmetel on nüüd põhjust rõõmustada?

Infrastruktuur on äri

Stoltenberg paljastas Kesk-Poolasse plaanitud projektist päris palju "sõjasaladusi": "Tegu on osaga laiematest jõupingutustest sõjalise liikuvuse tugevdamiseks. Me investeerime tehnika hoiustamise ja remondi jaoks mõeldud sõjaväeobjektide ehitusse. Tagades sõjaväetehnika eelpaigutamise Poolasse, suurendame me oma lahinguvalmidust, sest siis peame vajadusel kohale tooma ainult personali, kuid mitte tehnikat transportima."

Kõlab peaaegu nagu laulusalm: "Süljates tuld ja terase säraga, masinad sõjateel vuravad!"

Kuid isegi paberil ei lähe kõik sujuvalt ja kui veel "konarlikule maastikule" mõelda, siis ütles Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pärast oma Poola kolleegi Andrzej Dudaga peetud läbirääkimisi: "Hetkel USA alles hindab võimalust alaline Ameerika baas Poola paigutada."

Ise nad palusid seda - Pentagon läheb kirveste ja saagidega Poola metsa >>

Konsultatsioonifaasi rõhutamine on hõlpsasti märgatav: USA vägede Euroopasse lähetamise tagajärgi mitte ei analüüsita, vaid just nimelt "hinnatakse" rahalises vääringus.

Edasi läheb veelgi huvitavamaks. Ainult Vene tankistid olid võimelised "perestroika" lipu all 1990ndate aastate alguses Saksamaalt sõna otseses mõttes Voroneži, Kurski ja Smolenski alla lagedale väljale kolima ja pikkade talvekuude vältel raudahjude köetavais telkides elama. Lääne hellitatud armeedes ei ole see kombeks.

Ameerika soomusdiviisi Poolasse saabumine nõuab arenenud taristut (sõjaväelaste eluasemeid, tankigaraaže, remondi- ja hooldusbaase, kütuseladusid, ohutuid relvaladusid), mis tähendab väga palju aega ja raha. Viimane sõna on eriti tähtis.

Ei ole kokkusattumus, et Stoltenberg märgib: "Projekt näitab NATO lisandväärtust, kui allianss oma investeeringutega Poolasse laiendab Varssavi ja Washingtoni vahelise kahepoolse projekti võimalusi USA tankibrigaadi varustuse ja relvade eelpaigutamiseks Poolasse."

Võib-olla ei peeta "lisandväärtusena" tõesti silmas sõda. Terminoloogia hõlmab hoopis tehingut, kasumi saamist, äritegevuse laiendamist, kaubamärgi uuendamist ja uuemale versioonile üleminekut.

Ja NATO uuest Poola projektist jääb peamine mulje kui "mustadeks päevadeks" ettevalmistumisest. Vaatame hoolikalt NATO "idarinde" kaarti.

Sunniviisiline ladustamine

NATO olemasolu vajalikkust ei ole võimalik tõendada üksnes suuliste vahendite abil – "Vene sõjalise ohu" kuulutamise või aastatepikkuse mantraga mingitest "paariariikidest".

Washingtonile ja vähemal määral isegi Brüsselile on vaja relvastatud konflikte (nagu näiteks "Kõrbetorm"), mille käigus põletatakse endiseid relvainvesteeringuid, avades seeläbi sõjatööstuskompleksile uued horisondid. Paraku leidub siin rohkeid "aga-sid".

Viimase viie aasta jooksul on Ukraina ilmselgelt NATO-le pettumuse valmistanud.

Tõsised Euroopa ja Ameerika poliitikud on seda territooriumi alates 1990. aastate algusest jälginud, investeerides "väärikuse revolutsiooni" miljardeid dollareid (mis olid tegelikult kapitalimahutused laienemisse), kuid olid sunnitud siiski Ukraina peale rasvase risti panema.

Tulevikus aidatakse Kiievit tõenäoliselt Ukraina relvajõudude Musta mere provokatsioonide korraldamises. Samal ajal tuleb Kiievi tee NATO-sse lugeda pigem mütoloogiaks kui järgmiste aastakümnete tõsiseltvõetavaks programmiks.

Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas juba 2014. aasta augustis kindlalt: küsimust Ukraina NATOsse võtmisest Läänes arutlusele ei võeta.

NATO "vaegtöö" – Baltimaade elanikud lakkavad "vene ohtu" uskumast >>

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja teised NATO "elevandid" ei taha uuesti Idarindel Venemaa vastu sõdida.

Lääne-Euroopas valitsev patsifism on samuti ületamatuks takistuseks ka Gruusia teel NATOsse.

Kui alliansi raames on Küprose kreeka ja Küprose Türgi näiteiks korrektsest "sädemete pildumisest", siis Gruusia poliitiline temperament ja harta viies artikkel on seadnud tulevased "liitlased" perspektiivitusse ootusseisu, mida neile ka ei lubataks.

Gruusia ümberkujundamine USA peamiseks mereväebaasiks on samuti problemaatiline, see võtab aega, raha, ei meeldi kindlasti Türgile ja tagab Venemaa-poolse ettearvamatu ja vägagi terava vastukäigu.

Seetõttu on Mustal merel toimunud aktiivsuse kasv ja Gruusia territooriumil läbiviidavad lõputud sõjalised õppused alliansi maksimumprogrammiks.

Ka Balti riikides on NATO sõjalise taristu kasv jõudnud teatud piirini. Vene piiri lähedal asuvate Ameerika radarite paigutamiseks pole varsti enam piisavalt kohti. NATO laevad suruvad peagi Läänemerest tursa ja kilu välja.

Läänemere taeva mõttetu patrullimise käigus kaotab allianss rakette ja Ameerika antiiksete B-52H Stratofortresside abil Kaliningradi lähedal Harmagedooni mängimine ei hirmuta kedagi.

Eestlased, kui leiate USA tuumapommi, helistage numbril 112 >>

Vajadusel suudab Venemaa Läänemere kohal lennukitele suletud tsooni luua, kuid käitub seni väga vaoshoitult. Ja olemegi tupikus.

Seetõttu ongi Ameerika Ühendriigid ja NATO Poolas sõna otseses mõttes maasse kaevumas, valmistudes aastakümnete pikkuseks positsioonisõjaks, säilitamaks oma kontrolli Ida-Euroopa riikide üle.

National Interest: USA alahindab Venemaa Avangarde >>

Allianss on ajalooliselt hukule määratud, kuid juhul kui ta väldib äkilisi liigutusi, suudab ta veel mitu aastakümmet vastu pidada. Kuid teadupärast vanadesse veinilähkritesse värsket märjukest valada ei saa.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

113
Tagid:
laienemine, sõjaväebaas, Poola, USA, NATO
Teema:
NATO idarindel (210)
Samal teemal
Eestlastele hakkab kohale jõudma: ameeriklased ei kavatsegi meie eest surra
Balti saba liputab NATO koera