Pentagon

Teiste arvelt: Pentagon suurendab oma kohalolekut Poolas

131
(Uuendatud 15:27 03.04.2019)
Varssavit ei ohusta keegi. Ameerika de-facto okupatsioonivägede arvukuse suurendamine rahumeelses Euroopas peegeldab NATO kriisi ja tema olemasolu mõtte kadumist, selgitab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Idasuunal tekkinud vastupanu tõttu on Põhja-Atlandi Liit sunnitud iseenese piirides "laienema" - NATO riigid investeerivad sadu miljoneid dollareid USA vägedele taristu rajamiseks Poolasse, kus hetkel paikneb 4500 Ameerika sõdurit. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis Brüsselis NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisest Washingtonis 3. – 4. aprilli. Plaanis on arutada sõjalise bloki kohalolu laiendamist Mustal merel ja Gruusias läbiviidavate õppuste mõningaid aspekte.

Siiski on kohtumise peaküsimuseks Euroopa liitlaste arvelt kvalitatiivselt uue Ameerika sõjaväebaasi loomine Poolasse.

Stoltenbergi poolt määratud 260 miljonit dollarit on vaid algus, tõsiste sõjaväerajatiste ehitamine nõuab tõenäoliselt mitmeid miljardeid.

Tuleb luua uued raskerelvastuse arsenalid ja moderniseerida vana transporditaristut - USA vägede ja lahingutehnika vastuvõtmiseks ja ümberpaigutamiseks Euroopas.

On vaja laiendada ja süvendada meresadamaid, ehitada uusi lennuradasid, parandada raudteesõlmi, tugevdada üle jõgede kulgevaid sildu.

Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte >> 

Poola on juba ammu püüdnud saada NATO ja Ameerika Ühendriikide sõjalise kohaloleku "tuumaks" Ida-Euroopas. Varem pakkus Varssavi oma territooriumi Ameerika sõjaväe soomusdivisjoni alaliseks majutamiseks.

Ülipüüdlik Poola lubas Pentagonile hüvitada ka kõik rajamiskulud, mida on umbes 2 miljardit dollarit. Unistused hakkavad täituma ja mis veel parem - Washington sunnib selleks kõiki liitlasi panustama.

Kas alliansi liikmetel on nüüd põhjust rõõmustada?

Infrastruktuur on äri

Stoltenberg paljastas Kesk-Poolasse plaanitud projektist päris palju "sõjasaladusi": "Tegu on osaga laiematest jõupingutustest sõjalise liikuvuse tugevdamiseks. Me investeerime tehnika hoiustamise ja remondi jaoks mõeldud sõjaväeobjektide ehitusse. Tagades sõjaväetehnika eelpaigutamise Poolasse, suurendame me oma lahinguvalmidust, sest siis peame vajadusel kohale tooma ainult personali, kuid mitte tehnikat transportima."

Kõlab peaaegu nagu laulusalm: "Süljates tuld ja terase säraga, masinad sõjateel vuravad!"

Kuid isegi paberil ei lähe kõik sujuvalt ja kui veel "konarlikule maastikule" mõelda, siis ütles Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pärast oma Poola kolleegi Andrzej Dudaga peetud läbirääkimisi: "Hetkel USA alles hindab võimalust alaline Ameerika baas Poola paigutada."

Ise nad palusid seda - Pentagon läheb kirveste ja saagidega Poola metsa >>

Konsultatsioonifaasi rõhutamine on hõlpsasti märgatav: USA vägede Euroopasse lähetamise tagajärgi mitte ei analüüsita, vaid just nimelt "hinnatakse" rahalises vääringus.

Edasi läheb veelgi huvitavamaks. Ainult Vene tankistid olid võimelised "perestroika" lipu all 1990ndate aastate alguses Saksamaalt sõna otseses mõttes Voroneži, Kurski ja Smolenski alla lagedale väljale kolima ja pikkade talvekuude vältel raudahjude köetavais telkides elama. Lääne hellitatud armeedes ei ole see kombeks.

Ameerika soomusdiviisi Poolasse saabumine nõuab arenenud taristut (sõjaväelaste eluasemeid, tankigaraaže, remondi- ja hooldusbaase, kütuseladusid, ohutuid relvaladusid), mis tähendab väga palju aega ja raha. Viimane sõna on eriti tähtis.

Ei ole kokkusattumus, et Stoltenberg märgib: "Projekt näitab NATO lisandväärtust, kui allianss oma investeeringutega Poolasse laiendab Varssavi ja Washingtoni vahelise kahepoolse projekti võimalusi USA tankibrigaadi varustuse ja relvade eelpaigutamiseks Poolasse."

Võib-olla ei peeta "lisandväärtusena" tõesti silmas sõda. Terminoloogia hõlmab hoopis tehingut, kasumi saamist, äritegevuse laiendamist, kaubamärgi uuendamist ja uuemale versioonile üleminekut.

Ja NATO uuest Poola projektist jääb peamine mulje kui "mustadeks päevadeks" ettevalmistumisest. Vaatame hoolikalt NATO "idarinde" kaarti.

Sunniviisiline ladustamine

NATO olemasolu vajalikkust ei ole võimalik tõendada üksnes suuliste vahendite abil – "Vene sõjalise ohu" kuulutamise või aastatepikkuse mantraga mingitest "paariariikidest".

Washingtonile ja vähemal määral isegi Brüsselile on vaja relvastatud konflikte (nagu näiteks "Kõrbetorm"), mille käigus põletatakse endiseid relvainvesteeringuid, avades seeläbi sõjatööstuskompleksile uued horisondid. Paraku leidub siin rohkeid "aga-sid".

Viimase viie aasta jooksul on Ukraina ilmselgelt NATO-le pettumuse valmistanud.

Tõsised Euroopa ja Ameerika poliitikud on seda territooriumi alates 1990. aastate algusest jälginud, investeerides "väärikuse revolutsiooni" miljardeid dollareid (mis olid tegelikult kapitalimahutused laienemisse), kuid olid sunnitud siiski Ukraina peale rasvase risti panema.

Tulevikus aidatakse Kiievit tõenäoliselt Ukraina relvajõudude Musta mere provokatsioonide korraldamises. Samal ajal tuleb Kiievi tee NATO-sse lugeda pigem mütoloogiaks kui järgmiste aastakümnete tõsiseltvõetavaks programmiks.

Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas juba 2014. aasta augustis kindlalt: küsimust Ukraina NATOsse võtmisest Läänes arutlusele ei võeta.

NATO "vaegtöö" – Baltimaade elanikud lakkavad "vene ohtu" uskumast >>

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja teised NATO "elevandid" ei taha uuesti Idarindel Venemaa vastu sõdida.

Lääne-Euroopas valitsev patsifism on samuti ületamatuks takistuseks ka Gruusia teel NATOsse.

Kui alliansi raames on Küprose kreeka ja Küprose Türgi näiteiks korrektsest "sädemete pildumisest", siis Gruusia poliitiline temperament ja harta viies artikkel on seadnud tulevased "liitlased" perspektiivitusse ootusseisu, mida neile ka ei lubataks.

Gruusia ümberkujundamine USA peamiseks mereväebaasiks on samuti problemaatiline, see võtab aega, raha, ei meeldi kindlasti Türgile ja tagab Venemaa-poolse ettearvamatu ja vägagi terava vastukäigu.

Seetõttu on Mustal merel toimunud aktiivsuse kasv ja Gruusia territooriumil läbiviidavad lõputud sõjalised õppused alliansi maksimumprogrammiks.

Ka Balti riikides on NATO sõjalise taristu kasv jõudnud teatud piirini. Vene piiri lähedal asuvate Ameerika radarite paigutamiseks pole varsti enam piisavalt kohti. NATO laevad suruvad peagi Läänemerest tursa ja kilu välja.

Läänemere taeva mõttetu patrullimise käigus kaotab allianss rakette ja Ameerika antiiksete B-52H Stratofortresside abil Kaliningradi lähedal Harmagedooni mängimine ei hirmuta kedagi.

Eestlased, kui leiate USA tuumapommi, helistage numbril 112 >>

Vajadusel suudab Venemaa Läänemere kohal lennukitele suletud tsooni luua, kuid käitub seni väga vaoshoitult. Ja olemegi tupikus.

Seetõttu ongi Ameerika Ühendriigid ja NATO Poolas sõna otseses mõttes maasse kaevumas, valmistudes aastakümnete pikkuseks positsioonisõjaks, säilitamaks oma kontrolli Ida-Euroopa riikide üle.

National Interest: USA alahindab Venemaa Avangarde >>

Allianss on ajalooliselt hukule määratud, kuid juhul kui ta väldib äkilisi liigutusi, suudab ta veel mitu aastakümmet vastu pidada. Kuid teadupärast vanadesse veinilähkritesse värsket märjukest valada ei saa.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

131
Tagid:
laienemine, sõjaväebaas, Poola, USA, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Eestlastele hakkab kohale jõudma: ameeriklased ei kavatsegi meie eest surra
Balti saba liputab NATO koera
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega