Ukraina keskvalimiskomisjoni esine Kiievis presidendivalimiste ajal

Ukraina presidendivalimisi võib nimetada kolmekordselt unikaalseiks

125
(Uuendatud 14:33 01.04.2019)
Vaatamata käimasolevate Ukraina valimiste ainulaadsusele on nad ikkagi tavapärased, niivõrd standardsed, see standard läheb üle uueks kvaliteediks, luues uue sürreaalse reaalsuse. Olukorda kommenteerib süsteemse analüüsi ja prognoosimiskeskuse president Rostislav Ištšenko.

Ukraina presidendivalimisi võib nimetada kolmekordselt unikaalseks. Esiteks, need toimuvad kodusõja tingimustes. 2014. aastal toimusid presidendivalimised, kui see sõda just algas ja enamik valijaid lootis, et see arusaamatus lõpeb kiiresti ning uskus Porošenko lubadusi tagada rahu pärast tema valimist presidendiks.

Nüüd kestab sõda juba viiendat aastat. Porošenkot ei usu enam keegi, kuid tal õnnestus tõsiselt pretendeerida teise vooru pääsemisele.

Teiseks, kuigi valimised toimuvad kodusõja ajal, on seal väga tugev konkurents. See pole aga poliitikute ega nende programmide konkurents, tegemist on võltsimiste konkurentsiga.

Ei mäleta, et valimisjärgse päeva kella üheksaks hommikul oleks keskvalimiskomisjoni elektrooniline süsteem väljastanud andmed 50% ringkonnakomisjonide töödeldud protokollide kohta. Nagu praktika näitab, on nende andmete vaidlustamine ilma riigivõimu jõulise sekkumiseta ebarealistlik.

Kolmandaks, esimest korda võitlevad teise koha pärast (teise vooru pääsemise eest) kaks favoriiti - poliitilist koletist. Liider on aga poliitikas täielik uustulnuk - koomik Zelenski.

Porošenkol ja Tõmošenkoi on mugavam temaga, mitte teineteisega kohtuda. See tähendab, et Maidani poolt Maidani-vastaste jõudude aktiivsest poliitikast väljatõrjumise tingimustes käib võitlus infernaalse (põrguliku – toim.) kurja ja tema groteskse (kentsaka – toim.) peegelduse vahel.

Vaatamata käimasolevate Ukraina valimiste ainulaadsusele on nad ikkagi tavapärased, niivõrd standardsed, et see läheb üle uueks kvaliteediks, luues uue sürreaalse reaalsuse.

Kõik petavad kõiki

Ukraina poliitikud on alati üksteist petnud. Mistahes lepinguid ja leppeid sõlmides teatakse juba enne kõigi seisukohtade kokkuleppimist, millal ja kuidas neid rikkuma hakatakse.

Varem, kui kokkulepped juba sõlmiti, siis vähemalt mõnda (sageli väga lühikest) aega peeti neist ka kinni, lähtudes ühisest huvist (hävitada ühine poliitiline konkurent või võtta ära kellegi kasumlik äri).

Nüüd on aga kõik kõigiga kõiges kokku leppinud, kõik petavad kõiki ja igaüks mängib oma mängu absoluutses kaoses, pidades samal ajal läbirääkimisi uute kokkulepete sõlmimiseks, mida keegi täita ei kavatsegi.

Esimesena langes lepingulise kaose ohvriks Julia Tõmošenko. Ta on kindlakäeline poliitik, kes on alati valmis riske võtma ja läheb peaaegu alati lõpuni. Ükskord Janukovitši valitsemise ajal see eripära juba viis ta vanglasse.

Kuid nagu kõik Ukraina poliitikud, mõtleb ka Julia Vladimirovna sirgjooneliselt. Kui ta Igor Kolomoiskiga ühisest võitlusest Porošenko vastu rääkis, eeldas ta mõistlikult, et nendevahelised vastuolud tekivad alles pärast seda, kui Porošenko teise vooru ei jõua. See tähendab, et kuni presidendivalimiste teise vooruni, või isegi kuni uue riigipea ametisse vannutamiseni ta Kolomoiskiga probleeme ei oodanud.

Aga Igor Valerjevitšil ei ole mitte ainult võluva gangsteri maine, ta on ka peaaegu ainus huumorimeelega Ukraina oligarh. Tema haridus on puudulik, kuid see-eest on tal ebastandardne mõtlemine. Kolomoiski lihtsad skeemid ajavad tema kolleegid oligarhiliselt tööpõllult alati ummikusse. Seal, kus teised näevad ainult ühte tegutsemisvõimalust, on Kolomoiskil neid vähemalt kolm.

Tundub, et Kolomoiski on Juliaga sõlmitud leppeid rikkumata rahulikult kokku leppinud ka Porošenkoga, et too võtaks hääli ära mitte Zelenskilt, vaid Tõmošenkolt, ja isegi aitas teda olulise osa Tõmošenko valimisstaapidest üles ostes. 

Selle tulemusena selgus häältelugemisel, et enamikus kontrollitavates valimiskomisjonides Tõmošenko lihtsalt reedeti. Tõenäoliselt on "mutid" ka peastaabis, kuid põhimõtteliselt ei ole see enam oluline, sest olukorda kohapeal nad nagunii enam muuta ei saa. Julia Vladimirovna, nagu eespool mainitud, ei ole isik, kes kergelt loobub.

Ta võitleb meeleheitlikult isegi õhkõrna võimaluse eest Porošenkot edestada ja teise vooru pääseda. Kuid selle hüpoteetilise teise koha seadustamine sõltub täielikult Kolomoiski toetusest. Võimalik, et Igor Valerjevitš otsustab selles mängus veel kord poolt vahetada. Kuid me kuuleme sellest veel enne õhtut.

Minna saab ainult hullemaks

Ainus, mida sellest ämblike purgis võitlemisest järeldada saab – kes ka Ukraina järgmiseks presidendiks ei saaks, inimestel ja riigil sellest paremaks ei lähe. Sõltumata uue (vana) riigipea nimest, jäävad võimule samad jõud, mis on viie viimase aasta jooksul Ukrainat juhtinud.

Ukraina presidendivalimised Eestis
© Sputnik / Вадим Анцупов

Pole juhus, et igal kandidaadil on täielik "härrasmeeste komplekt" oligarhide ja ühe või mitme jõustruktuuri, ning relvastatud inimeste toetusest, kes tänavatel tooni anda üritavad.

Millega tuleb uuel presidendil arvestada?

Esiteks, nagu öeldud, on tuleb maksta neile, kes teda toetasid ja ta võimule aitasid. Elanikkonna täieliku vaesumise, majanduse hävingu ja võimetuse tingimustes moodustada riigieelarvet ilma väliskrediitideta, saab seda teha vaid mõne tulusa ametikohaga valitsuses (tollis, prokuratuuris, maksuametis) ja järjekordse omandi (see tähendab kõikide vähegi kasulike ettevõtete) ümberjagamise korraldamisega võitjate huvides. On selge, et sellistes tingimustes suureneb ühiskonnas pinge, inimeste viha võimu vastu ja võimueliidi sisese konflikti puhkemise oht.

Teiseks, Ukraina ametiasutuste sõnul on riigi taristu peaaegu täielikult hävitatud. Raudteeveerem on amortiseerunud (ametlikel andmetel) 50%, autopark 80%, üle 60% sildadest vajab kiiresti remonti, olukord maanteedega on pea samasugune, amortiseerunud on üle 80% kommunaalvõrkudest, üle 60% gaasijuhtmetest, üle 80% tööstuse põhifondidest.

Juba aprillis võib umbes 40 veevarustusest võlgade tõttu katkeda (nende elektrivarustus lülitatakse välja). Praeguse süsteemi raames tekkinud võlgnevus, millest korruptsioon muudkui raha välja pumpab, on lahendamatu. See tähendab, et majanduslikku arengut ei maksa oodata.

Kolmandaks on viimase viie aasta jooksul kodumaalt EL ja Venemaale tööle lahkunud enam kui 10 miljonit töövõimelist kodanikku. 2018. aastal täheldasid sotsioloogid, et varem välismaale tööle läinud inimesed on hakanud kaasa viima ka oma perekondi, see tähendab, et vähemalt lähitulevikus nad kodumaale tagasi tulla ei kavatse. 

Majandusliku olukorra halvenemine toob ühest küljest kaasa ühe suureneva soovi emigreeruda (üle 70% kodanikest on teatanud soovist Ukrainast lahkuda), kuid seda soovi realiseerida ei saa kaugeltki igaüks.

Kvalifitseeritud personali ammendumisega vähenevad võimalused välismaal tööd leida ja üha rohkem inimesi on sunnitud koju jääma, nad marginaliseeruvad ja täiendavad relvaformeeringute ja bandiitide ridu.

Iga päev muutub olukord üha vähem kontrollitavaks. Seega, pärast nn "rahumeelseid ja seaduslikke" uue presidendi valimisi seisab Ukraina silmitsi sotsiaal-majandusliku olukorra dramaatilise halvenemisega.

Kusjuures vastuolud on üha raskemini lahendatavad ning riikluse stabiliseerimise võimalused mistahes (kasvõi kõige madalamal) tasemel muutuvad ühe väiksemaks.

Autori arvamus ie pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

125
Tagid:
Julia Tõmošenko, Petro Porošenko, presidendivalimised, presidendikandidat, presidendiralli, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Eestis viibivad ukrainlased valivad presidenti
Valimised märgitud kaartidega: Porošenko jokkerid
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega