Briti ringhääling BBC

Hakkame koos elama, putukaid sööma ja selle üle uhked olema

186
(Uuendatud 18:58 20.03.2019)
Briti ringhääling BBC avaldas mitmeid harivaid videoid 2039. aasta kohta, kus tutvustatakse mängulises vormis, lihtsal ja arusaadaval viisil, kuidas inimkond (vähemalt arenenud riikides) 20 aasta pärast elama hakkab.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti 

Milline saab olema perekond? Tänu üha kasvavale mitmekesisusele ja sallivusele ning kursile universaalse efektiivsuse poole elab edumeelne inimene 20 aastat pärast sõbralikus kommunaal-lossis, mis meenutab väga 1920. aastate NSV Liidu konstruktivistlikke "kommuunmaju".

Seks robotitega: tänapäeva Eesti kõige pakilisem küsimus >>

Need on mitme põlvkonna kooselamiseks ehitatud majad, kus söögituppa kogunevad umbes 100-aastane naine, kes mäletab veel Gagarini lendu, ja tema venna pojapoja poiss-sõber, kes tutvus temaga mobiiliäpis ja saabus Marokost siia teda armastama. Pulmi ilmselt ei tule - laialt levinud tsiviilpartnerlus muudab pulmarituaali sama "arhailiseks kui eelmise aasta nutikella".

Samas virtualiseeruvad ka seks ja suhted, nii et soovi korral saab pulmi pidada kasvõi iga päev - Colosseumis, Bahamal, Kuu peal või Mariani sügaviku põhjas.

Küsimusele "kelle omad lapsed on?" saab olema praegusest raskem vastata, kuna lastel ei ole mitte kaks, vaid kolm, neli ja rohkem bioloogilist vanemat. Aga see pole veel kõik. Sellistes ühiskondlikes majades tegutsevad aktiivselt ka surnud. Uskumatult arenenud tehisintellekt õpib "sotsiaalvõrgustike põhjal modelleerima" surnud sugulasi.

Nad näevad välja nagu elus, viskavad nalja ja võimalik, et annavad mõnes olukorras isegi head nõu. Loomulikult toimub märkimisväärne osa nendega suhtlemisest (nagu ka elus üldiselt) virtuaalselt, kus elavad võivad koos oma surnud vanavanematega käia surnud David Bowie kontserdil ja muul viisil meeldivalt aega veeta ning seejärel üheskoos lõunale minna.

BBC produtsent: NATO-s teatakse Süüria keemiarünnaku lavastusest, illustreeriv foto
© AFP 2019 / Mohamed al-Bakour

Söögikordadest rääkides, need toimuvad teistmoodi kui praegu. Liha ja piimakarjad eraldavad atmosfääri liiga palju süsinikdioksiidi (mis toob kaasa kliima soojenemise) ja teravilja tarbimise langus Ühendkuningriigis on tingitud "aastatuhande põlvkonna" vastumeelsusest pärast kaerahelveste söömist nõusid pesta.

Seepärast on 20 aasta pärast hommikueineks tõenäoliselt putukad – kilgid ja tirtsud. Neid süüakse koos hüdropoonika (vesiaiandus - meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata), servikute (seened), sojakördi ja praega kunstlikult kasvatatud steakidest.

Siis on veel videoid kunstlikult kasvatatud elunditest, millega me asendame oma kulunud elundid, kuid see juhtub ilmselt palju hiljem, kui ilmub katseklaasiliha (see on juba olemas, kuid veel kallivõitu). Samasse valdkonda võib kanda kodumajapidamises kasutatavad robotid, mis muutuvad meie ustavateks kaaslasteks, teenijateks ja hooldajateks.

Venemaa välisministeerium hindas BBC ütlusi võltsingu kohta >>

Esialgu on sellest kõigest vara rääkida, sest progress kunstlike elundite kasvatamise ja küber-orjade loomise valdkonnas ei ole veel eriti muljetavaldav. Kui tavapärane futuroloogiline retoorika, et tehnoloogiline progress annab meile kohe-kohe robotitest teenrid, õpib asendama meie ärajoodud maksa, asendab meie elundid paremate bioonilistega ja loob lõpuks ometi veenvama virtuaalse reaalsuse kui praegune (võibolla polegi see aeg mägede taga, kuid esialgu seda siiski veel pole), siis vähegi realistlikud nendest prognoosid on ainult järgmised.

Peamiseks universaalseks materjaliks, millest helge tulevik ehitatakse, saab olema inimene ise. Õigemini tema taju. Just seal, inimese tajus, muutuvad sojapulber ja kilgipasta ilma igasuguse virtuaalsusteta moekateks delikatessideks.

Just inimtajus muutub ökonoomne kommunaalkorter võluväel tulevikumajaks, kus on nii mugav (nii lähedal kui kaugel asuvaid) vanurid hooldada. Seal kuulutatakse omandiõigus ja igasugune iha individuaalse (isikliku või perekondliku) ruumi järele möödaniku jäänukiks.

Oluline on, et see kõik ei ole küberpunk. Seda võiks nimetada küberpunkiks, kui virtuaalsus liiguks sotsiaalsetest muutustest ees. See tähendab, et kui kõigepealt oleks ehitatud kõik virtuaalsed paleed ja sinna ümberasustatud inimesed oleksid ise otsustanud materiaalset maailma kokku hoida, piirdudes vaid ühiselamuvoodi, VR-ülikonna ja tolmuse kiivriga.

Kui kõigepealt ilmuksid tabletid või toidulisandid, mis muutuksid kilgipasteedi suhu pannes küpsetatud faasaniks ja alles siis algaks loomakasvatuse ja liha söömise vastane kampaania. Kuid tegelikult toimub kõik veidi teises järjekorras. Ees läheb Beyoncé, Yuval Noah Harari (Iisraeli ajaloolane, Jeruusalemma heebrea ülikooli professor, menuki "Sapiens.

Inimkonna lühiajalugu" autor, kes on homoabielus ja elab mošavi-tüüpi maakogukonnas – toim.) ja BBC juhitud propaganda, mis kirjutab kaasaegsetele "tuleviku elu" ette. Üllataval kombel on see kooskõlas valitseva eliidi huviga vähendada massidele tehtavaid sotsiaalseid kulutusi. Ja alles selle taga tuleb progress.

Katsed võõrutada kodanikud soovist omada maja ja selle ümber murulappi ja asustada nad ühiselamusse, kus neid sunnitakse hoolitsema sinna asustatud vanurite eest, on aktuaalsed juba praegu. Ja katsed, et inimesed maksaksid ehtsast veiselihast valmistatud steaki hinda pressitud rohutirtsudest briketi eest, mille tootmine on palju odavam, on samuti aktuaalne juba täna.

Karistus järgneb peagi: BBC jäi Venemaa Föderatsiooni õigusaktide rikkumisega vahele >>

Ideaalne oleks, kui massid tarbiksid midagi tuhat dollarit maksvat, mille omahind oleks kümme dollarit ja oleksid uhked, et nende heaolu kasvab, sest eelmisel aastal õnnestus neil teenida ja kulutada kõigest 950 dollarit.

Võiks üldistada, et kõik, mida võib nimetada individualismiks (oma maja, oma abikaasa, oma lapsed, oma maatükk ja oma kapital), on arenenud riigi elaniku elust täielikult välja tõrjutud. Kõige materiaalse omamine ja omandivormid muutuvad põlastusväärseteks.

Aga see, mida võiks nimetada kujuteldavaks individualismiks - vastupidi – puhkeb õitsele, sest elamist ühiselamus (coliving), sõitmist ühistranspordis ja tehistoidu söömist ei saa nüüd enam pidada allakäiguks, selle kui superkaasaegse elamisviisi üle saab isegi uhkust tunda.

Ja juba täna pole enam ulmeline, kui ühesendise programmi kasutaja naerab oma tarbimisekõrgusest teise, samasuguse ühesendise programmi kasutaja üle, sest too käis selle eest rohkem välja. Mõnes mõttes näeme me tõepoolest uue, revolutsioonilise "eksperienselise (kogemusepõhise) majanduse" sündi, mis põhineb küünilises ja läbimõeldud kodanike ette täiesti sisutühjade porgandite riputamises, mille väärtus kujuneb nende massilise subjektiivse hinnangu alusel.

Selline, suures osas väljamõeldud majandus on loomulikult hoopis paremini juhitav kui senine, mis on loodud vägagi lihast, puidust ja metallist. Sellele heaolu kasvu väljanägemise andmine ei saa olema lihtsam kui praegu, kasvõi sellepärast, et kasv ja "kasvu näivus" saavad selles uues imelises maailmas olema sünonüümid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

186
Tagid:
analüütika, tehnoloogia, ühiskondlik, tulevik, video, BBC
Samal teemal
Brexit – protsess läks käima
"Inglanna õiendab häda"
Venemaa välisministeerium hindas BBC ütlusi võltsingu kohta
Politoloog: BBC film MN-17st võib kõvasti kära tekitada
BBC: valimistel Eestis on oodata tasavägist võitlust
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega