Seksuaalvähemuste paraad Madriidis

Teadlased: aeg on inimkonna väljasuremist "tähistada"

194
(Uuendatud 13:30 10.03.2019)
Alguseks uudised. Maailma meedia arutleb taas – esimest korda viiekümne aasta jooksul - aktiivselt sünni ja suremuse küsimuse üle, vaieldes, kui palju inimkonnal veel elada on jäänud.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Ühes on aga kõik osapooled ühel meelel: maailma rahvaid ootab ees väljasuremine. Eri arvamusel ollakse vaid protsessi kiiruses ja selles, kas toimuva üle tuleks rõõmu tunda, või vastupidi, kurvastada. 

... Eelmine ülemaailmne huvipuhang demograafia küsimuste vastu toimus 1960. aastate lõpul.

Siis ilmus terve rida populaarteaduslikke raamatuid ("Nälg 1975", "Rahvastikupomm"), mis olid pühendatud Maa ülerahvastatuse ideele.

Kasutades beebibuumi hirmutavat statistikat, näitasid teadlased, et juba 1970ndatel aastatel paljuneb inimkond sedavõrd, et sajad miljonid hakkavad nälga surema.

Rahvastiku kasv – umbes 24 miljardini 21. sajandiks – neelab majanduse ja hävitab keskkonna. Sellega seoses oli vaja kiiresti sündimuse vähendamise meetodid välja töötada.

Ilukirjandus ja kino liitusid populaar-teadusega. 1970. aastatel algas iga teine tulevikku kirjeldav film sõnadega "ülerahvastatuse tõttu puhkes maa peal kohutav katastroof."

Paljud riigid suhtusid seitsmekümnendate alguses sellesse ohtu rohkem kui tõsiselt, võttes vastu sündimust piiravaid programme. Paljud maad hakkasid populariseerima vähelapselisi perekondi.

Nüüdseks on aga käes 2019. aasta ja olukord on mõnevõrra muutunud. Jah, Maa elanikkond tervikuna kasvab endiselt. Kuid sündimus ise langeb kiiresti peaaegu kõikjal.

© Sputnik / Deniss Grabussov

Rohkem kui pooltes riikidest, sealhulgas Hiinas, Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Saksamaal ja Brasiilias on iive negatiivne. 

See tähendab, et lihtsamalt öeldes sünnib lapsi vähem oli nende vanemaid.

Hetkel mõjutab statistikat pikenenud eluiga - aga varsti, kui "rohkearvulised" põlvkonnad vanadusse surevad ja "väikestele" teed annavad, kahaneb ka üldine elanikkonna arvukus.

Kanada teadlaste Brickeri ja Ibbitsoni äsja ilmunud raamatu "Tühi planeet" kohaselt jõuab maailma elanikkond oma maksimumsuuruseni – pisut üle üheksa miljardi inimese - järgmise 30 aasta jooksul. Seejärel hakkab näitaja langema. Siis aga ei pruugi see protsess enam peatuda, sest tekib doominoefekt.

Viimastel aastatel oleme näinud kogu maailmas tehtavaid katseid, mis on paiguti ettevaatlikud, paiguti aga meeleheitlikud, et väljasuremisohuga võidelda.

Hiina Rahvavabariigis tühistati 2016. aastal ametlikult "ühe perekonna – ühe lapse" poliitika. Lõuna-Koreas hakati laste sündimust propageerima. Itaalias viidi sisse "viljakuse päev", Ungaris on paljulapseliste perede emad tulumaksust vabastatud, ja peredele, kes soovivad palju lapsi saada, antakse intressivabasid eluaseme- ja autolaene.

Paraku ei anne kõik see veel tulemusi. Pärast väikest sündimuse suurenemist Hiinas 2016. aastal – 16,55 miljonilt 17,85ni – langes näitaja 2018. aastal taas, püstitades 15,23 miljoniga uue "antirekordi".

Sisserändest hoolimata saavutas ka Itaalia sündimus absoluutse miinimumi. Ka Ungaris pole seni veel viljakuse kasvu märke. Lõuna-Korea aga püstitas suurte rahvuste hulgas uue maailmarekordi: seal on sündimus langenud vähem kui ühe (!) lapseni naise kohta.

"Peatse väljasuremise" piirile lähenevad kiiresti ka sellised rahvad, kellelt seda oodatagi poleks osanud. Indias on sündimus peaaegu kõikides linnades ja kaheteistkümnes osariigis tervikuna juba langenud alla "2,0". Bangladesh, Vietnam, Malaisia ja Myanmar ei ole samuti enam "viljakad". Sünnid vähenevad ka Saudi Araabias, Filipiinidel, Argentinas ja Indoneesias.

Isegi Aafrikas - praeguses peamises rahvastiku kasvu allikas – on saabunud paiguti tohutu, paiguti aga järkjärguline sündide arvu vähenemine.

Küsimus on selles, mis saab edasi ja kuidas seda mõista. Ja siin põrkuvad tuleviku prognoosimises kaks vastuolulist seisukohta. Asi on selles, et "pool sajandit kestnud hirm ülerahvastatuse ees " suutis luua terve majandussektori.

Need on arvukad rahvusvahelised rasestumist vähendavad organisatsioonid, kus on sadu tuhandeid töötajaid. Need on teadlased, kes on aastakümneid viljakuse vähendamiseks võimalusi otsinud. 

Bulgaaria rahvaarv on kahanenud allapoole seitset miljonit
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Nad on režissöörid, kes oma nooruses Robert Malthuse ideed südamesse võtsid ja neid läbi kogu elu kandsid. Näiteks hirmutas kuulus James Cameron oma 2009. aasta "Avataris" ikka veel hirmuäratava, ülerahvastatud tulevikuga ökoloogiliselt hävitatud Maal.

Niisiis, selle "vana kooli" esindajate, näiteks Oxfordi gerontoloog Sarah Harperi sõnul ei tohiks maailma elanike lähenevat väljasuremist mitte leinata, vaid rõõmusündmusena tähistada.

Sest "teadmistepõhises majanduses kaaluvat väike hulk haritud inimesi üles kasvava inimkonna, kuna automatiseerimine võtab enamiku ülesannetest enda peale" ja "tänapäeva armeede jaoks ei ole enam palju inimesi vaja."

Lisaks on laste puudumine ka keskkonnale väga hea, sest laps tarbib väga palju. 

Muidugi võib majanduses tekkida mõningane tasakaalustamatus – sellega tuleb aga toime "tööjõu globaalne liikumine". Töökäte nappus Saksamaal? Ostame miljon töötajat Pakistanist või Aafrikast. Ja nii edasi.

"Uuel koolil" on toimuvale erinev visioon. Mitte ainult selles, et "väljasuremise tsivilisatsioonist" saab "õendusabi ühiskond", see tähendab, et üha suurem osa majandusest ja töötajatest tegeleb eakate eest hoolitsemisega.

On veel üks efekt. Nii nagu teaduse ja tehnika plahvatuslik areng 19. ja 20. sajandil oli seotud haritud inimeste arvukuse järsu tõusuga, tähendaks inimeste arvu vähenemine ka haritlaste määra kokkukuivamist.

Sünnib vähem spetsialiste, vähem geeniusi, vähem leiutajaid, ratsionalisaatoreid jne. See tähendab, et inimkonna uute väljakutsetega tuleb hakkama saada väiksemate inimressursside tingimustes.

Loomulikult võime unistada "geniaalsetest robotitest, kes meie eest kõik ära teevad", kuid siiani esineb küberneetilisi Mendelejeveid ja Landausid vaid ebateadusliku fantastika vallas.

Tegelikkuses ei jätku neid piisavalt isegi Ameerika Ühendriikides – mille elanikkond on kolmandik miljardit – sundides riiki spetsialiste kõikjalt, kus võimalik, kokku ostma.

Niisiis, sujuva, progressi mittehäiriva elanike arvu vähenemise asemel küberorganismide mugava järelevalve all, saame me väljasuremise ja spetsialistide puudumise paljudes eluvaldkondades.

See tähendab majanduslikku regressi, teaduslik-tehnilist allakäiku ja infrastruktuuri lagunemist ning ka vabalangust kultuuri tasemes.

Turtšõnov teatas Ukraina rahva väljasuremise ohust, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

... Teemal, kes siis planeedi ikkagi pärib, levivad samuti erinevad versioonid.

Esimese kohaselt elavad Maa peal saja aasta pärast praeguste miljonäride järeltulijad. Nende inimeste, kes mõistavad juba praegu, et tuleviku "tühjenevat maailma" on võimalik oma isekate geenidega üle ujutada.

Ja kes hakkavad juba praegu vastava egotsentrilisuse tõttu võimalikult paljude abikaasade ja elukaaslastega nii palju järeltulijaid sigitama, kui võimalik (see kõlab hullumeelsusena, aga ma tunnen selliseidki inimesi).

Teise versiooni kohaselt pärivad Maa ultra-religioossed, hetkel suletud kogukonnad, mis eitavad kõiki kaasaegseid saavutusi ja paljunevad vanal viisil. Aga see on juba eraldi lugu.

Kõiki kirjeldatu paneb meid taas mõistma esmapilgul mitte eriti ilmset banaalset tõde. Hoolimata asjaolust, et kaasaegne inimkond kui liik on sadu tuhandeid aastaid vana, võib see teoreetiliselt hääbuda ühe põlvkonna jooksul. 

See tähendab, et me oleme iidsed ja elujõulised, kuid samal ajal väga üürikesed. Kogu meie iidsus ja elujõulisus on tingitud asjaolust, et iga põlvkonna inimesed tõid raskustes, läbi häda ja vaevade ilmale ja kasvatasid üles oma järglasi.

Kui selline käitumisviis kaob – kaob kogu inimkond ühe tsükli jooksul. Loomulikult tundub see peaaegu uskumatu stsenaariumina.

Kuid isegi kõige leebemates versioonides kirjeldatav "väljasurev tsivilisatsioon" erineb väga vähe sellest, millega me tänaseks harjunud oleme.

Ja muide, see ei ole enam kauge tulevik – meie, kes elame Euroopas, oleme sellises ühiskonnas juba nüüd.

194
Tagid:
sündimus, rahvastik, maailm, iive
Samal teemal
Põhjamaine äravool: Leedus otsitakse uut "Vene ohtu"
Leedus ületas immigratsioon väljarännet: kas võit? Vaevalt
Euroopa demograafia: muutuva maailma stsenaariumid