Reformierakond võitis Riigikogu valimised

Eesti mudel valimised ilma valikuta

255
(Uuendatud 18:57 04.03.2019)
Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna professor Nikolai Meževitš Eesti väljavaadetest Riigikogu valimiste tulemuste põhjal – Sputnik Eestile.

TALLINN, 4. märts — Sputnik. Venemaa muretseb valimiste pärast Eesti Vabariigis, sest käib ju jutt naaberriigist, kus elab kümneid tuhandeid Venemaa Föderatsiooni kodanikke ja sadu tuhandeid vene kaasmaalasi. Sellest, milliseks osutub parteipoliitiline koalitsioon, hakkab sõltuma paljugi nende inimeste elus.

Venekeelseid ei esinda keegi

Kõigi selle riigi poliitiliste jõudude sügavalt venevastase konsensuse juures on üksikud nüansid veel säilinud.
Ennekõike märkigem, et Eestis on parlamentaarne demokraatia. Riigikogu mõju on selles riigis suurem kui paljudes teistes maailma riikides.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond
© Sputnik / Денис Пастухов

Nagu jurist Sergei Seredenko õigesti märkis, "niinimetatud "parlamendivalimised" ei ole Eestis ammu enam "parlamendi", vaid "valitsuse valimised", mida erakondade valimisprogrammid, valimisdebatid ja valimisreklaam ilmekalt näitavad. Peaaegu mitte keegi kandidaatidest ei kandideeri seadusandja kohale – kõik esindavad oma nägemust sellest, kuidas nad valitsema hakkavad. Tulemusena osutub seadusandlus kui protsess ja kui tulemus millekski teisejärguliseks."

Riigikogu valimised võitnud Kaja Kallas: saime tohutult tugeva mandaadi>>

Kuid see demokraatia on vormiline. Eesti mudeliks on valimised ilma valikuta. Erakondade programmid oluliselt ei erine ning välispoliitika valdkonnas ei erine üldsegi. Muide, ka hääleõigust ei ole sugugi kõikidel. Venemaa kodanikud (ligi 95 000) ja kodakondsuseta isikud (umbes samapalju) moodustavad umbes 14% elanikkonnast. Nad maksavad makse, täidavad kodanikukohuseid (peale armeeteenistuse), kuid on ilma jäetud kõige tähtsamatest õigustest – poliitilistest õigustest. Ja veel, ametliku statistika kohaselt on töötuse tase Eesti kodakondsuseta elanike hulgas kaks korda kõrgem kui Eesti kodanike seas keskmiselt.

Sellest hoolimata on valimised Eesti Vabariigis paljude parameetrite poolest väga põnevad ja olulisim neist seisneb selles, et see on äärmiselt haruldane ajavahemik, mil Eesti poliitikud hakkavad vene keeles kõnelema. Kõnekas on Eesi Vabariigi peakonsuli Peterburis Carl Eric Laantee Reitammi avaldus: "Venelased Eestis on eestlased, nad lihtsalt räägivad vene keelt."

Ühest küljest põhjustab see avaldus EKRE viha, teisest küljest aga on olemas ka lõppeesmärk, erakondadevahelise konsensuse tulemus – assimileerimine. Mudel on tuntud, üks sotsiaaldemokraatide liidreid Jevgeni Ossinovski on de jure venelane, kuid selle erakonna poolt hääletavad aktiivselt just eestlased. Nagu veel toimiva Riigikogu saadik Olga Ivanova õigesti märkis, "mitte ükski poliitiline partei ei esinda enam venekeelse elanikkonna huve."

Riigikokku valitakse 101 saadikut kaheteistkümnest paljude mandaatidega valimisringkonnast. Venekeelsete häälte kokkuarvestamise aspektist on süsteem üles ehitatud diskrimineerivalt (rakendatakse valimispiirkondade jaotust valimisringkondade meelevaldse piiritlemisega poliitiliste jõudude tasakaalu kunstlikuks muutmiseks).

EKRE juht Mart Helme: võime Reformierakonna opositsiooni saata>>

Hääletamine toimub Eestis märkimisväärsel määral juba varem, sealhulgas elektroonilisel teel, mis välistab kontrollimise võimaluse. 2017. aastal tuvastati 750 000, seega iga teise ID-kaardi potentsiaalne haavatavus. 2019. aastal osales elektroonilisel hääletamisel ID-kaardi abil 346 000 inimest ehk ligi 40% valijaist, mis kujunes rekordiks ja millel tegelikult pole maailmas analooge.

Veel üheks eesti valimiste oluliseks eripäraks on väga erinev poliitiline aktiivsus pealinnas ja perifeerias. Kõige aktiivsemad valijad on Harjumaal ning kõige passiivsemad Ida-Virumaal, vahe on pooleteisekordne.

Viis erakonda, ent kas neil on vahet?

Kõigi selle riigi poliitiliste jõudude sügavalt venevastase konsensuse juures on üksikud nüansid veel säilinud.
Vaatame nüüd juhttegelasi.

Praegustest Riigikogu liikmetest viisteist ei kandideeri uuesti
© Sputnik / Сергей Субботин

Eesti Reformierakond on paremliberaalne ja samaaegselt konservatiivne erakond selgelt rahvuslike loosungite ja poliitilise praktikaga. Ainult et Eesti Reformierakond kujutab endast rahvuslasi frakkides, aga mitte pruunides särkides ja tõrvikutega. Erakonda juhib Kaja Kallas, Eesti (endise) peaministri tütar ja kõige tõenäolisem kandidaat peaministri ametikohale.

Milliseid lootusi valijad hellitavad>>

Reformierakondlased said 162 332 häält, s.o 28,8%. Erakond saab 34 mandaati ja asub valitsust moodustama.
Eesti Keskerakond on tsentristlik erakond, kes kaldub paremtsentristlikule positsiooni poole. Formaalselt kaotas ta ühe mandaadi (sai 26 mandaati ja 23,1% häältest), kuid koalitsioonis kujuneb garanteeritult nooremaks partneriks.

Seisukoht maksude ja venekeelse hariduse osas erineb mõnevõrra reformierakondlaste omast, kuid pole mingeid tagatisi selleks, et koalitsiooni nimel niinimetatud tsentristid oma kõikuvatest vaadetest ei loobu. Venekeelse hariduse asjus vaidlevad kesk- ja reformierakondlased üksnes kiiruse üle, millisega see tuleb hävitada, ei enamat.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE on populistlik erakond oma valdava radikaalse rahvusluse ja paremkonservatiivsusega sai 19 mandaati, s.o 12 mandaadi jagu rohkem (17,8% häältest). Just EKRE on tõeline võitja. Intriig oli olemas valimistel, kuid veel suurem intriig on praegu, koalitsiooni moodustamise ja koalitsioonileppe puhul.
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ei tuleks nimetada lihtsalt parempoolseks, vaid ultraparempoolseks erakonnaks.

Rodion Denissov: Reformierakond oli vaieldamatuks liidriks>>

Majanduskavas on neil kui mitte teatavad sotsiaalse riigi, siis paternalistliku praktika elemente. Liberaalne ideoloogia tavapärases reformistlikus tähenduses neile hingelähedane ei ole. Kuid välispoliitika vallas eristab seda erakonda samasugune patoloogiline viha kõige veneliku ja venemaise vastu, nagu ka Reformierakonda ja Isamaad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme ütles intervjuus BBC Vene teenistusele otsesõnu, et peab Venemaad Eesti verivaenlaseks ning Eestis elavaid venelasi viiendaks kolonniks.

EKRE suhted Venemaaga briti ja ameerika ajakirjanikele muret ei tee, kuid selle erakonna suhtumist rahvusvähemustesse ja homoseksuaalidesse neile ei andestata.

Nii leiavad Ameerika Hääle ajakirjanikud, et "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna platvorm on rajatud immigratsioonivastasele retoorikale ja populistlikele lubadustele". Ent Londonist, Washingtonist, Brüsselist kõlanud hoiatused soodustavad EKRE isoleerumist ega tule kasuks nende ideoloogiale. Nii EKRE-ga kui ilma EKRE-ta hakkab tegelik poliitiline tegevus Eestis paremale kalduma ja piirduma ainult selle tingliku seinaga, mis kahtlemata meenutab 1945. aasta Reichskanzlei söestunud seina.

Isamaa on konservatiivne erakond. Ideoloogilises mõttes on see kokteil RKRE-st ja reformierakondlastest. Kuid EKRE juhtkond seda eriti ei soovi, on reformierakondlastel veel meeles, kuidas Isamaa reformierakondlaste valitsusest lahkumisele kaasa aitas. Nii et meie ees on veel üks parempartei "luigelaul". Isamaa sai 12 mandaati. Kahe mandaadi kaotamise juures pole reformimeelsetele formaalselt paha tulemus, kuid pikka iga see isegi saadud 11,4% häältega ei garanteeri.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaaldemokraatlik partei ilma sotsialistlikuta ja minimaalse sotsiaalse ideoloogiaga. See on suurim autsaider, kes kaotas poole mandaatidest – alles jäi neid 5 (häältesaagiga 9,8%). Koalitsiooni minnes on tegemist parimal juhul hambutute tagapingipoistega. (Juhul muidugi, kui neid seal kellelegi tarvis on.) Lüüasaamine on kokkulepluse tulemuseks, seda nii isiklikult juhatuse kui ka kollektiivsel tasandil.

Venevastane konsensus

Tõmbame otsad kokku. Koalitsioon peab kokku saama 51 mandaati. Kõige tõenäolisemaks variandiks on uus liit Reformierakond ja Eesti Keskerakond, kus reformierakondlased asuvad nii de facto kui ka de jure pealiini määrama. Kas nad kellegi veel enesega ühes võtavad, ei ole mitte kuidagi põhimõtteline küsimus.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Küsimus, mida asjatundjad palju aastaid või õigemini mitu aastakümmet esitavad, on seotud sellega, kas Eesti välispoliitiline joon pärast järjekordseid valimisi muutub. Praegu, nagu ka kõigil valimistel pärast 1995–1997. aastat võib täie kindlusega öelda, et midagi ei muutu. Või muutub veel hullemaks.

Venemaaga seotud piirilepingu saatus on igal juhul küsimärgi all. Ent see on Eesti probleem, aga mitte kuidagi Venemaa mure. Nagu teada, puuduvat riigipiiri pole võimalik rikkuda.

Eesti välispoliitika iseseisvusetust on Eesti riigi enese poolt deklareeritud. Ning lisaks sellele on Eesti poliitilise eliidi selge astumeelsus suhetes Venemaaga midagigi muuta. Nii et välispoliitika küsimustes kehtib siin vääramatu konsensus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Riigikogu valimistulemused
255
Tagid:
Kaja Kallas, Eesti, Riigikogu, valimised
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega