Ukraina president Petro Porošenko koos Poola presidendi Andrzej Duda ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega Lublinis

Kolm pead on ikka kolm pead: kuidas Leedu, Poola ja Ukraina "sõjasaladuse" avastasid

110
(Uuendatud 14:01 27.02.2019)
Lääs jätkab katsetusi hübriidvägede loomiseks Ida-Euroopa "hämaras tsoonis" - uurides tähelepanelikult Leedu-Poola-Ukraina brigaadi kogemusi

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Ukraina president Petro Porošenko kinnitas seda teavet tahtlikult või tahtmatult. Poola presidendi Andrzej Duda ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega korraldatud ühisel briifingul Lublinis ütles Porošenko: 

"Ma tahan teile saladuse avaldada: meie ülejäänud naabrid uurivad väga hoolikalt meie positiivset kogemust ja teevad ettepanekuid sarnaste brigaadide loomiseks teiste riikide osalusel."

Pange tähele, et sellised "saladused" ei ole juba pikka aega varjatud olnud. Mitmed lääneriigid, peamiselt Leedu ja Poola, peavad Venemaa Föderatsiooni rahvusliku julgeoleku destabiliseerimiseks ja õõnestamiseks agressiivset hübriidsõda.

Porošenko rääkis üksuste koostöö tõhusast lihvimisest ja sõjaliste manöövrite planeerimisest "esimese pääsukesega" Ukraina teel NATO-sse, mis "tegutseb ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu juhtimise all."

Jätame selle väite sõnastuse Kiievi kõnekirjutajate südametunnistusele, sest Ukraina ei kuulu ei Euroliitu ega NATOsse, samuti ei ole brigaad ÜRO rahuvalvejõudude koosseisus ega osale üheski ÜRO 16-st rahuvalveoperatsioonist.

Raport: NATO lahingugruppide kohalolek edastab strateegilist sõnumit >>

"Pääsukesi" NATO-sse ei võeta, seda kinnitab kogu mitmetähenduslik kümneaastane kogemus, mille tulemusena suudeti luua vaid rügemendi suurune rahvusvaheline brigaad. 

Brigaadi tõelise eesmärgi mõistmiseks peame pöörduma allikate poole.

Lahingukoostöö lihvimine

Leedu kaitseministeerium teatas LITPOLUKRBRIGi brigaadi peakorteri avamisest Poola Lublini linnas juba 2016. aasta jaanuaris.

Projekti eesmärkideks oli kolme riigi sõjaväelaste koostöö ühes peakorteris, ühistel õppustel ja rahvusvahelistel missioonidel, kogemuste vahetamine, piirkondliku ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ning Ukraina relvajõudude ettevalmistamine NATOsse integreerimiseks.

Kaks aastat varem sõlmisid Poola, Ukraina ja Leedu kaitseministrid kokkuleppe ühise sõjaväebrigaadi loomiseks rahuvalveoperatsioonide tarbeks. 

2016. aastaks kavandati täielikku lahinguvalmidust.

Fantastilised piirkondlikud ja rahuvalveülesanded ei ole üksusele ilmselgelt jõukohased, sest brigaad koosneb rahvusvahelisest staabist, kolmest motoriseeritud jalaväepataljonist ja spetsialiseeritud allüksustest.

Pigem on tegu rügemendiga, mille tuumaks on 2000 Poola sõdurit, keda täiendavad 545 Ukraina esindajat ja mitmekesistavad 350 Leedu sõdurit.

Vaatame LITPOLUKRBRIGi tõelist võitluspotentsiaali, lähtudes sõjalise taktika põhimõtetest.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Rügemendi rünnakuvööndi laius rindel on kuni kaks kilomeetrit. Kaitses tegutseb rügement kuni viie kilomeetri laiusel ja kolme kilomeetri sügavusel rindelõigul.

See tähendab, et olemasolevast rahvusvahelisest brigaadist ei piisa isegi väikese Poola linna Lublini kaitsmiseks. Piirkondlikust mõjust või rahuvalveoperatsioonidest ei saa aga juttugi olla.

Operatsioonide piirkonnas tegutsevad reeglina erinevate väeliikide üksused, kuhu kuulub umbes 100 tuhat sõjameest, koos lennu- ja suurtükiväega. Ida-Euroopa sõjaliste operatsioonide teatris näeb LITPOLUKRBRIG välja kui eksootiline viigileht - mitte enam.

Vägede "tõhus võitluskoostöö" ja ühe Ukraina pataljoni "NATOle väärtuslik" kogemus rahvusvahelise brigaadi osana - see kõik pärineb müütide loomise valdkonnast, sest tõsiseid ülesandeid ei lahenda üksikud pataljonid ega rügemendid, lisaks puudub Ukraina relvajõududel tervikuna lahingukogemus (Donbassi karistusoperatsioonid arvesse ei lähe).

Selliste "rahuvalvejõudude" kasutamiseks puudub isegi rahvusvaheline mehhanism.

Karm reaalsus

Poliitiline retoorika ja sõjaline taktika ei kattu peaaegu kunagi.

Miks ostab Varssavi Ameerikast rakette, illsutereeriv foto
© AFP 2019 / Leila Gorchev

Varssavis ja Vilniuses ei plaani keegi oma sõdurite hulki Kiievi režiimi huvides Donbassi miiniväljadele saata.

Poola ja Leedu kavatsevad ainult Vene Föderatsiooni "heidutada" – väikeste sigaduste abil - näiteks tarnides Kiievile Nõukogude relvastust ja demonstreerides NATO Balti sektori olematut sõjalist jõudu.

LITPOLUKRBRIGi kokkulepe näeb ette, et teisedki riigid võivad sellega liituda, kuid pole juhus, et üksusega ühines vaid üks Balti riikidest. Ilmselgelt hindavad Läti ja Eesti oma relvajõudude võitluspotentsiaali kainemalt.

Lisaks loodi piirkonnas Baltbati ühisüksus, mis jõudis osaleda rahuvalveoperatsioonides nii Bosnias kui Liibanonis. Pataljon on tegutsenud alates 2003. aastast Leedu, Läti ja Eesti kolmepoolse koostöölepingu alusel (staap asub Adaži külas Riia lähedal).

Rahvusvahelised üksused on riikidevahelise sõjalise koostöö tavapärane vorm.

Isegi NATO raames loodi 1987. aastal prantsuse-saksa brigaad (see ühtsuse ja kahe konkureeriva riigi vahelise koostöö sümbol erineb selgelt vägede üldisest strateegiast ja taktikast).

Lisaks moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Belgia ja Luksemburg 1992. aastal Euroopa korpuse - kiirreageerimisjõu ja Euroopa Liidu ühiste relvajõudude prototüübi.

Balti saba liputab NATO koera >>

1999. aastal ilmus Taani-Saksa-Poola korpus, millest oli Ameerika Ühendriikidele ja NATOle Afganistanis palju kasu.

Märkamatuna eksisteerib ka 1990. aastate lõpul loodud Poola-Ukraina rahuvalvepataljon. 

Porošenko nimetas põhjuse, miks Kiiev ei saa oma kodanike tulistamist lõpetada >>

Tõenäoliselt võimaldavad sellised - globaalses mõttes mikroskoopilised - üksused ja liidud USA-l säilitada Ida-Euroopas oma mõju isegi siis, kui Euroliit ühiste relvajõudude projekti ellu viib.

NATO peakorter
© REUTERS / Yves Herman

Igal juhul pole Ukraina roll kadestusväärne, sest väljaspool NATO-t puudub reaalne võimalus alliansi lahingualgoritme omandada.

Gruusia kogemus näitab, et sellele "ideaalile" lähenemiseks võib kuluda pikki aastakümneid - ja eesmärk jõua ikka lähemale.

Otsuse uue liikme vastuvõtmise kohta teevad kõik NATO liikmed ühehäälselt ning Balti riikide seisukoht siin otsustavat rolli ei mängi.

Arvan, et Saksamaa, Prantsusmaa ega Itaalia ei hääleta kunagi Ukraina avantüüri poolt – oma särk on ihule ligemal.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

110
Tagid:
Poola, Leedu, hübriidsõda, Ukraina, NATO
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Poolakate ja ukrainlaste kriitika varjab vaid küsimuse tegelikku olemust
Zahharova Müncheni konverentsil: Ukraina-meelsed illusioonid on kadunud
Number 30: NATO neelab Makedoonia, sõjaoht suureneb