Saksamaa kansler Angela Merkel

München: miks võeti "uuenenud maailma liidrit" vastu surmavaikuses

270
(Uuendatud 12:51 18.02.2019)
Paljudele Lääne ajakirjanikele ja ekspertidele jättis Müncheni julgeolekukonverentsist erksaima mulje kontrast kurdistava aplausi ja "kurdistavate" vaikusehetkede vahel.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Ülivaljud, rock-staaridele väärilised ovatsioonid, millega kostitati Saksamaa kantsler Angela Merkeli kõnet ja põlastav vaikus, mis saabus USA asepresident Michael Pence"i etteaste ajal, mil ta peatus aplausi ootel pärast Donald Trumpi nimel väljendatud tervitussõnu.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Müncheni konverents on platvorm, mida tavaliselt Lääs ja ülejäänud maailm omavaheliste suhete selgitamiseks kasutasid.

Veelgi enam, vastuseisu formaat on peaaegu alati muutumatuks jäänud: kollektiivse Lääne esindajad süüdistavad ja ähvardavad ning need, kelle vastu Lääne agressioon on suunatud, vastavad lähtudes oma ressurssidest ja võimalustest.

Just sellepärast, et Vladimir Putin "mängulaua ümber pööras" ja kasutas Müncheni tribüüni "Läänepartneritele" retoorilise nahatäie andmiseks, põhjustab tema kuulus Müncheni kõne endiselt väga närvilisi reaktsioone ning Venemaa presidenti mäletatakse tänaseni pahatahtliku traditsioonide rikkujana.

Tänavune Müncheni konverents toimus täiesti erinevas formaadis, mis sarnanes päevastele, teise kategooria televisioonisaadetele – nendele samadele, kus keset skandaalset abielulahutusprotsessi pestakse avalikkuse ees perekonna musta pesu ja kasutatakse rekvisiitidena vastastikuseid süüdistusi, hüsteeriat ja nutvaid lapsi.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu (eriti Saksamaa) vahelised suhted on pikka aega meenutanud just lahutusmenetlust, mida Trumpi raske iseloom veelgi keerulisemaks teeb, koos vallas- ja kinnisvara jagamisega (ühise kinnisvara rolli mängivad Euroopa Liidu idapoolsed riigid) ning võitlusega õiguse eest ühiseid lapsi kasvatada ja karistada. 

Ühiste laste rollis on antud juhul selliste riikide nagu Poola, Läti, Eesti, Horvaatia jne poliitiline eliit.

Sellises kontekstis on kerge mõista, miks Müncheni konverentsile ei saabunud tänavu maailma tippjuhid: ei Putin, Trump ega isegi Macron - kes ikka tahaks Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa geopoliitilise lahutuse sõnasõjast osa võtta?

Siiski tuleb tõdeda, et etendus osutus igal juhul väga heaks ja vähemalt Euroopa publikule pakkus see suurt rõõmu – eriti Angela Merkeli poolt USA asepresidendile Mike Pence"ile korraldatud avalik nahutamine, vastuseks tema Münchenisse toodud tervele hulgale nõuetele Saksamaa, Venemaa, Hiina, Iraani ja kogu ülejäänud maailma vastu.

Kokkuvõttes nägi avalikkus Müncheni tribüünil täiesti erinevat Ameerikat, millega keegi veel harjuda pole jõudnud: tegu oli kogu maailma peale väga solvunud hegemooniga, kes vaevleb südamevalus, sest tema tahtmisi ei täideta enam nii, nagu varem.

Pence esitas eelkõige Saksamaale ja kogu Euroopa Liidule üsna pika nimekirja kaebustest, mis Washingtoni ärritavad. USA asepresident kritiseeris Nord Streami 2 ja süüdistas Saksamaad selle toetamise läbi EL Venemaast sõltumise suurendamises.

"Me ei saa pakkuda kaitset Läänele, kui meie liitlased Idast sõltuvad," ütles ta.

Euroopa Liidult nõuti viivitamatult Ameerika Ühendriikide Iraani-vastaste sanktsioonide ignoreerimise lõpetamist ja soovitavalt nendega ühinemist. 

Isegi Ameerika meedia märkis Washingtoni seisukohtade äärmuslikku agressiivsust ja mittediplomaatilisust. 

"Erinevalt Saksamaa kantslerist keskendus hr Pence vähem koostööle ja rohkem Ameerika huvidest lähtuvate nõuete loetelule," kirjutas The New York Times.

Asepresident Pence"i kõne koostati vastavalt Ameerika poliitilise PR reeglitele, seetõttu ei mainitud seal mitte ainult Ameerika Ühendriikide nõudmisi välismaailmale ning eriti Saksamaale, vaid loetleti ka kõiki Donald Trumpi administratsiooni saavutusi, mille eest kogu maailm Washingtonile tänulik peaks olema.

Saavutuste ja edusammudena esitati: Donald Trumpi tugevat pühendumust NATO arengule ja tugevdamisele ning surve, millega USA president sunnib Ameerika liitlasi (see tähendab vasalle) NATO-le rohkem raha kulutama.

Lisaks esitati edulugudena Trumpi konflikte Hiina ja Korea RDV juhtkonnaga ning tehti vihje, et Washingtoni peamine kingitus kogu maailmale on "Ameerika uuenenud liidripositsiooni" demonstreerimine.

Tõsi küll, Mike Pence unustas muult maailmalt küsida, kas viimane üldse vajab Ameerika juhtimist, kuid haudvaikus tema kõne ajal (mis vastandus selgelt Merkeli kõne vaimustunud vastuvõtule) annab esitamata jäänud küsimusele selge vastuse.

Ilmekas on ka see, et just USA asepresidendi eel esinenud Angela Merkel koostas oma sõnavõtu prognoosidele selle kohta, milles Trumpi saadik Euroopat süüdistab ja tabas täpselt kümnesse. 

Loomulikult ei saanud Saksa kantsleri kõne olla täiesti vaba Venemaa-vastasest paranoiast, mis Lääne poliitikuid sõna otseses mõttes kümnete kaupa niidab: temagi süüdistas Venemaad Saksa koolilaste massilistele protestidele õhutamises sotsiaalvõrgustike abil, koos nende suunamisega kliimamuutuste vastasele võitlusele:

"Te ei kujuta ju ette, et kõik Saksa lapsed, tulid äkki ja ilma välise mõjuta ideele selles protsessis osaleda," ütles ta, olles eelnevalt Moskvat hübriidsõja taktika kasutamise eest kritiseerinud.

Ülejäänus on Saksa kantsleri väiteid raske kritiseerida.

Ta meenutas ameeriklastele, et nii Nord Streami 2 kui ka Washingtoni kaitstavas Ukraina gaasitranspordisüsteemis voolab seesama Vene gaas ning et Saksamaa ostis NSV Liidust gaasi juba külma sõja ajal.

Ta selgitas samuti, et Hiina muutmine ainsaks Venemaa torugaasi ostjaks on halb mõte.

Merkel seletas sõna otseses mõttes käte abil, et Euroopa jaoks on Venemaa suhete katkemine äärmiselt ebasoovitav ning nimetas Moskvat "Euroopa Liidu partneriks".

Washingtoni administratsioon sai lõviosa kriitikat: INF-lepingust taganemise, vägede Süüriast väljaviimise ja Iraani tuumaleppest väljumise ja kaubandussõja eest Euroopa Liiduga. 

Saksamaa kantsler naeruvääristas Trumpi administratsiooni ametlikke seisukohti, mis sooviks kuulutada saksa autod " USA julgeolekuohuks" (see ei ole nali, tegu on Ühendriikide praktiliselt ametliku seisukohaga).

Müncheni konverentsi peamise järelduse sõnastas Ameerika mõjukas poliitiline analüütik ja Lääne suurima poliitilise konsultatsioonifirma EurasiaGroup asutaja Ian Bremmer

"USA välispoliitiline ametnikkond siin Münchenis usub, et pärast Trumpi lahkumist saame me tagasi pöörduda Ameerika Ühendriikide poolt juhitava maailmakorra juurde. Miski ei saa olla tõest veel kaugemal."

Hetkel ei ole meie jaoks eriti tähtis, kes sellel diplomaatilisel duellil võitis ja kes lüüa sai, kuigi kahtlemata on tore taas näha mõningat tervet mõistust ja pragmaatilisust Euroopa juhtiva poliitiku suhtlemises Venemaaga.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

270
Tagid:
Saksamaa, Angela Merkel, Michael Pence, USA, Müncheni julgeolekukonverents, kaubandussõda, gaas
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Lavrov andis Ameerika ajakirjanikele Assadi küsimuses järsu vastuse
Ungari pani Pompeo paika
Ungari välisminister nimetas lääneriikide Venemaa kriitikuid silmakirjalikeks
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega