BBC toimutus, illustreeriv foto

"XXI sajandi relvade" toime: ohvrid kaotavad mõistuse

120
(Uuendatud 09:52 16.02.2019)
Kõigepealt uudiseid. BBC produtsent Riam Dalati kirjutas Twitteris üht-teist ülearust ja sulges siis selle väljastpoolt.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Meenutame, et see Briti ringhäälingu töötaja säutsus hiljuti Twitteris paar korda Douma gaasirünnakust.

Neile, kes unustanud on - see rünnak toimus möödunud kevadel. Ühinenud Lääne versiooni kohaselt puistasid Süüria sõjaväekopterid linnale, mida kontrollis relvarühmitus Jaysh al-Islam*, "kaks konteinerit kloori" või "kaks klooripommi" või isegi "sariinimürske" (sõltuvalt allikast). 70 inimest suri.

BBC produtsent: NATO-s teatakse Süüria keemiarünnaku lavastusest >>

Kuriteo tõendina esitas organisatsioon "White Helmets" (Valged kiivrid) südantlõhestava filmistseeni haiglast, kus arstid uhtusid mürgitatud lapsi nende elu päästa üritades veega. Sellest kuriteost pasundasid umbes nädal aega pealkirjad, mida ilmestasid "kiivrite" tehtud kaadrid surnud maimukestest.

BBC produtsent: NATO-s teatakse Süüria keemiarünnaku lavastusest, illustreeriv foto
© AFP 2019 / Mohamed al-Bakour

Sellest rääkisid karmilt ja kalgi hukkamõistuga maailma vabaduse liidrid - alates Trumpist kuni viimase Macronini. Kättemaksuks andsid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik nädala pärast Süüria pihta sõbraliku raketilöögi, mis sai samuti kuulsaks selle poolest, et Süüria ja Venemaa versiooni kohaselt oli see täielik läbikukkumine, Ameerika Ühendriikide versioonis aga äärmiselt edukas.

Veel kümme päeva hiljem saabus Haagi Douma kuulsa filmimeeskonna 17-liikmeline delegatsioon, kelle hulgas oli ka üks kaamera ees mürgistamisest surev poiss. Osalejad rääkisid, et rünnakut ei olnud, oli film. Poiss rääkis, kuidas tol ajal linna valitsenud terrorivõitlejate sõbrad, onud "Valgetest kiivritest", ta viigimarjade eest palkasid ja kuidas nad teda millegipärast haiglahoones veega üle valama hakkasid. 

Kuid seda esitlust ignoreerisid kõik arenenud riigid, sest selle korraldas valelik Venemaa.

Süüria 11-aastane poisike jutustas kuidas temast "keemiarünnaku ohver" sai >>

Möödusid kuud ja nüüd tunnistas BBC produtsent Dalati ettevaatlikult: "Pärast kuue kuu pikkust uurimist võib kahtlusteta öelda - haiglastseen oli lavastatud. Keegi seal ei surnud. Tõsi," lisas ta kiiresti. "Rünnak ise toimus. Sariini ei kasutatud. Tuleb ära oodata OPCW (Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon) lõpparuanne, mis tõestab kloori kasutamist või veel midagi."

Siis taipas ta kiiresti, et isegi seda oli ta kirjutanud ilmaasjata ja tema Twitteri konto muutus hetkega "privaatseks". BBC vastas Vene meedia küsimustele läbi hammaste, et "see oli nende töötaja isiklik arvamus".

...Ja nüüd kõige tähtsamast. See on ka kõige kurvem.

Produtsendi avameelsusest teatas, kui Google News'i uskuda:

  • Vene meedia;
  • RT;
  • Sputnik;
  • mõned väikesed Horvaatia, Serbia ja Pakistani võrgulehed.

Ja rohkem mitte keegi.

Muidugi jääd mõtlema: libauudis. Mõtleks: ja selle pärast tulistati selle niigi paljukannatanud riigi pihta sadu rakette. Selline asi kunagi tõesti juhtus. Avalikkust see enam ei huvita, avalikkus tahab värskemaid uudiseid. Kunagi purustati ühe teise võltsingu tõttu terve Iraak, mis siis nüüd teha.

Kuid asi on selles, et BBC oleks võinud oma töötaja uurimuse tulemused avaldada näiteks kusagil arvamusveerus. Sama oleksid aasta tagasi võinud teha ka kõik Putini ja Assadi koletust kuriteost kuulutanud teabekanalid.

See justkui ümberlükkamine ei oleks mingil moel maailma juhtivate meediakanalite teabe- ja propagandapilti kahjustanud. Sellepärast, et me elame ajastul, mil aastatetaguste sündmuste kajastuste "ümberlükkamised" meedias on nüüd juba lihtsalt ebaolulised ja mõttetud.

Kaugel 20. sajandil, kui keskmine kodanik tellis ainsat päevalehte (Times või Vremja, Zeitung või Le Temp), võis selles kõigepealt ilmuda pealkiri "Petrov tappis Ivanovi", järgmisel hommikul aga õiendus: "Ivanov ei tapnud Petrovi". Ivanov sai linnas ringi käia teadmisega, et tema kaaskodanike ülekaaluka enamuse silmis on tema hea nimi puhas.

Venemaa välisministeerium hindas BBC ütlusi võltsingu kohta
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Nüüd aga on tõde meedia käes nagu plastiliin, hullemgi veel. See on samaaegselt nagu liivaloss ja selle seinu pidavalt uhtuvad lained. Masslugeja jaoks "eksisteerib" vaid see, mida talle pidevalt sisendatakse. Kui seda veidigi lõdvemaks lasta, kaob mälust isegi see, mille unustamine tunduks võimatu.

Ja vastupidi: pommitage mõned aastad, ütleme, Ukrainat vabastanud Nõukogude sõdurite järeltulijad fantaasiate ja kunstliku reaalsuse okstega ja nad hakkavad suure uhkusega end banderalasteks nimetama.

Kas rünnak Douma's oli lavastus? Püüdke peatada Euroopa linna tänaval inimest, kes 2018. aasta aprillis teleri ees ohkas: "Küll see Assad on ikka värdjas," ja öelge talle seda. Tõenäoliselt, küsib vastu: "Douma? Vabandage, kus see üldse asub?"

Tema mälus on üldised teadmised: "Süüria türann Assad pommitab oma kodanikke sariiniga." Nii enne, kui pärast "Valgete kiivrite" võltsinguid räägiti talle sellest kümneid kordi ja korratakse seda nüüdki igast triikrauast.

Otseöeldes on "21. sajandi relv" üksikkodaniku teadvusesse juhitav infovoog. Kui inimese meel ja maailmavaade ei kuulu enam talle, vaid saadetakse talle kui abonendile teabevooga, on see põhimõtteliselt ohtlikum kui mistahes "kliimamuutus".

Muide, ei maksa arvata, et meie siin (Venemaal) oleme vastavalt tellijate soovile kujundatud "mnemoonilise relva" eest kaitstud. See ei ole nii. Meie riigil on loomulikult omad vaenuliku teabetõrjevahendid, kuid neid kasutatakse ainult suurte sihtmärkide vastu.

Rünnak Süüria vastu toimus libaettekäändel >>

Samal ajal sosistatakse igale meie kaasmaalasele vähemalt kord päevas kõrva: "Ära kuula Kremli propagandat - see valetab. Ära loe riigimeediat – see valetab. Ära usu seda. Usu mõnelt anonüümselt autorilt pärinevaid sensatsioone, mille saatsid su sõbrad sotsiaalvõrgustikest. Nemad juba ei peta."

Loomulikult oleks rumal väita, et "Vene meedia räägib alati tõtt." Niikaua, kui föderaalsetes kanalites liiguvad ringi ekstrasensid Egiptuse püramiididega ja ilmuvad fuflomütsiini ja kontaktitu võitluse meistrite reklaamid, oleks selline avaldus naeruväärne.

Kuid Venemaa vähemalt ei pommita kedagi mingi keskpärase telesaadete pärast. Ja selle peamise faktiga ei ole võimalik vaielda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal keelatud terroriorganisatsioon

120
Tagid:
lavastaja, raketilöök, mürkaine, Süüria, Venemaa, BBC
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
„Poisike Aleppost" - kõige hullem libauudis Süüria kohta
Valged Kiivrid tarnisid taas Süüria terroristidele mürkaineid
Vähemasti Oscar jääb kätte - Valged Kiivrid on USA rahast ilma jäänud
"Valged kiivrid" fabritseerisid Süüria keemiarünnaku tagajärjed
Oscari asemel kodakondsus – Suurbritannia võtab Valgeid Kiivreid avasüli vastu
Valged Kiivrid valmistavad Aleppos ette uut provokatsiooni keemiarelvaga
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega