Vladimir Zelenski filmis Rahva teener 2

Ukraina presidendikandidaat saab Venemaalt raha: ta on "sunnitud" seda vastu võtma

134
(Uuendatud 13:00 22.01.2019)
Ukraina presidendikandidaat, üks valimisvõitluse liidritest, koomik Vladimir Zelenski teenib raha Venemaal - sellest teatasid uurimise läbi viinud Ukraina ajakirjanikud.

TALLINN, 22. jaanuar - Sputnik. Ühest küljest on Zelenski tegevus seaduslik, teisalt on ta varem väitnud, et ta lõpetas oma ärid "agressorist riigis". Varem sattus sarnaste rünnakute alla riigi praegune president Petro Porošenko, vahendab RIA Novosti.

Vaatajale vastu vahtimist anda

Mõni aeg tagasi kaebas Zelenski avalikult, et tema sissetulek langes "pärast majandustegevuse lõpetamist Venemaal". Sellegipoolest kinnitas stuudio "Kvartal 95" jurist Ivan Bakanov, et Zelenskiga seotud ettevõttele "Green Films" laekub "agressiivsest riigist" raha.

Ukraina meedia andmeil sai ettevõte aastatel 2014 kuni 2017 Venemaalt 13 miljonit dollarit. "Kahjuks sõlmiti need lepingud aastani 2021-2023. [Nad] puudutavad autoritasusid 2010-2014 vändatud filmide eest," selgitas Bakanov.

Ta avaldas kahetsust selle üle, et ülalmainitud sissetulekuallikat ei saa kuidagi sulgeda. "Ettevõtte kavatseti likvideerida, kuid Vladimiri ja "Kvartali" vastu algatati Vene Föderatsioonis kriminaalmenetlus ning sinna ei ole võimalik minna," lisas Bakanov õigustuseks. Zelenski teatas, et ta lahkub "Green Films"i" osanike ringist.

Seejärel teatas Ukraina ajakirjandus, et 2017. aastal sai "Green Films" Venemaa Kultuuriministeeriumilt umbes pool miljonit dollarit toetust. Vahendid eraldati filmile "Allapoole". 

Ukraina endine välisminister süüdistas Porošenkot suhete teravdamises Venemaaga >>

Selles pole midagi ebaseaduslikku. Aga valimiskampaanias toetab koomik täielikult Kiievi ametlikku liini. Ühes intervjuus rääkis Zelenski, kuidas ta läks alla saali, et "anda vastu vahtimist pealtvaatajale", kes võttis välja Venemaa lipu ja ütles Ukraina kohta "midagi vastikut".

Ilmselt tunnistas Zelenski ennetavalt tegutsedes üles, et kohtus eelmise aasta lõpul presidendiadministratsiooni algatusel Porošenkoga. "Mina vähemalt üritan, teie aga naljatate," väljendas Porošenko Zelenski naljasoone üle pahameelt. Humorist rääkis vestlusest presidendiga ise, järgmist skandaali ära ootamata.

Zelenski ehitab valimiskampaaniat oma sarja "Rahva teener" kangelase kuvandile - lihtsale õpetajale Vassili Goloborodkole, kellest sai president.

Goloborodko ei tee põhimõtteliselt ametnikega kompromisse, ei osale korruptsiooniskeemides. Zelenskit sümboliseeriv persoon väljendas osa valimisprogrammist teleekraanil kirglikus ja ebatsensuurses monoloogis.

"Kahest ped*****-st (inimesest, kel on madalad moraalsed põhimõtted – umbes, Toim.) valime vähemvastiku ja niimoodi 25 aastat järjest! Me valime uuesti pe *****! Kui mind sinna saadetaks, kasvõi üheks nädalaks, võtaksin ma neilt rais**** limusiinid ja eskordid, kur**** erisoodustused ja suvilad, et õpetajad elaksid nagu presidendid, aga kur*** presidendid nagu õpetajad! " - lubab Goloborodko. (Filmist "Rahva teener", "Zelenski sõimab valitsust" – Toim.) 

Zelenski toetab osavalt illusiooni, et presidenti mängiv näitleja pole samuti "selline", nagu tavapoliitikud.

Üldiselt on "ebatäpsused" presidendikandidaatide varade ja sissetulekute osas Ukraina puhul tavalised. Korruptsiooni ennetamise riiklik büroo osutas mitmes deklaratsioonis esinevatele tõsistele vigadele.

"Ukraina presidendikandidaatide Igor Ševtšenko, Sergei Kaplini, Valentina Nalivatšenko, Vitali Skotsiku ja Andrei Sadovoi deklaratsiooni täpsustav erikontroll viidi läbi ameti käsutuses oleva teabe ja kümne andmebaasi alusel," teatas büroo.

Mingeid praktilised tagajärgi leitu avalikustamisele ei järgnenud. Seaduse järgi tuleks ebatäpsused ja vead parandada, kuid seda ei peeta kandidaadi registreerimisest keeldumise piisavaks põhjuseks. See ei põhjustanud ka erilist meediakära, sest tegu oli valimisvõitluse liidritega.

Vastavalt Avalik-poliitiliste uuringute ja kommunikatsioonistrateegiate agentuuri andmeile on 15,5 protsenti riigi kodanikest valmis hääletama Batkivštšina juhi Julia Timošenko poolt. Zelenskile annaks hääle 11,9 protsenti, assotsiatsiooni "Opositsiooniplatvorm – Elu eest" kaasesimees Juri Boikole - 9,5 protsenti. Porošenkot toetab vaid 8,2 protsenti vastanutest.

Välisminister Sven Mikser kohtus Ukraina president Petro Porošenkoga
© Фото : Estonian Foreign Ministry

Juhid ei kiirusta end keskvalimiskomisjonis registreerima, sest ametlikel kandidaatidel on kohustus maksta reklaami eest spetsiaalselt kontolt, samuti komisjonile aru anda. Igaüks, kes korraldab kampaaniat "partisanina", neid nõudmisi täitma ei pea.

Porošenko Panama paberid

Praegusel presidendil tuli samuti üle elada mitmeid varadega seotud skandaale. Näiteks avaldas rühm ajakirjanikke 2016. aasta aprillis nn. Panama dokumendid.

Nendest selgus, et Porošenko asutas talle kuuluva ettevõtte ümberkujundamiseks kolm offshore-firmat. Riigipead kritiseeriti ka Rošeni Lipetski tehase üle.

2018. aasta lõpus esitatud andmete põhjal kasvas Porošenko sissetulek aastaga 12 korda. Vara müügist ja dividendidest teenis ta 197 miljonit grivnat (6,2 miljonit eurot).

Lõviosa tulust saadi investeerimisfondist "Prime Assets Capital", kuhu kuulub Rošen, "5. Kanal", põllumajandusettevõtted ja pank. Lisaks müüs riigipea Ukraina endisele asepeaministrile Sergei Tigipkole Kiievis asuva "Leninskaya Kuznja" tehase.

Lisaks, nagu räägitakse, teenib Porošenko isegi oma isiklikult PR-kampaanialt. Ukraina ajakirjaniku Aleksandr Dubinski sõnul president tegelikult ostab hääli. 

Seda tehakse küsitluste varjus, valimisstaabile on antud ülesanne "katta ühest kuni poolteise miljoni valijani. "Porošenko laekurid hindavad "iga hääle maksumuseks" hinnanguliselt kümme tuhat grivnat (314 eurot - Toim).

Altkäemaksu summa ületab kümmet miljardit grivnat, millest vaid tagasihoidlik miljard jõuab majandusse, st kodanikeni," selgitab Dubinski küsimuse rahalist poolt.

Putin andis Porošenko režiimi religioossele eksperimendile hinnangu
© Sputnik / Алексей Никольский

Ta on kindel, et selle maksavad kinni teised oligarhid. "Oma valimiskulusid ei maksa Porošenko ise, vaid tema kaasosalised, kes on sunnitud Pjotrit valimistel rahastama, sest nad teenisid oma miljardid presidendi toel. Umbes miljardi varastavad Porošenko ja tema kaaskond lisaks endale, mida võiks nimetada oligarhidelt saadavaks cash-backiks.

Siin pole midagi kuritegelikku, lihtsalt poliitika

"Venemaal äri tegemises ei ole midagi kriminaalset, samuti mitte praeguse presidendiga kohtumises. Zelenski lihtsalt positsioneerib ennast sellisena, kes ta tegelikult ei ole," arvab Kiievi sotsiaalse kommunikatsiooniagentuuri direktor Sergei Belaško.

Tähelepanu keskmes olles, kui ajakirjanikud hakkavad näitama reaalset inimest, mitte filmikangelast, puruneb see pilt nagu seebimull. Zelenski näitab end Ukraina patrioodina, teeb Vene-vastaseid, mõnikord solvavaid avaldusi, kuid see ei takista teda Venemaal raha teenimast."

Zelenski juristi väited, et "agressiivse riigi" rahavoogu "ei saa peatada," peab RIA Novosti allikas "naeruväärseks". Täna on Zelenski avalik seisukoht ligikaudu selline: "Need vastikud venelased sunnivad meid võtma oma määrdunud raha, kuid niipea, kui lepingud lõppevad, muutume me ideaalseks patriootideks."

Neid "skelette" võinuks kapist juba varem eemaldada. Lõppude lõpuks tegi ta otsuse poliitikasse minna juba pikka aega tagasi - seriaal "Inimeste teenija" ei ilmunud sugugi juhuslikult. Kuid Zelenski ei pidanud selle eest hoolitsemist vajalikuks.

Võibolla on seepärast, et ta põlgab oma publikut, uskudes, et tema vaatajatel ja valijatel on lühike mälu. Ta räägib laval suurest ja puhtast armastusest Ukraina vastu - kuid võrdleb järgmisel hetkel oma riiki hooraga. Siin ei ole tegu mitte vastuolu, vaid küüniliste arvestustega.

Zelenski töötab publiku laiendamise nimel. Tema ülesanne on meeldida võimalikult suurele hääleõiguslike inimeste hulgale: nii Ukraina patriootidele, praeguse režiimi vastastele ja ka absoluutselt apoliitilistele kodanikele. Ta on andekas näitleja, kuid veelgi andekam ärimees," ütleb Belaško.

Politoloogi arvates on ka kahtlused, et Porošenko teenib omaenda valimiskampaania pealt, üsnagi põhjendatud.

"Porošenko ei ole ärimees, ta on klassikaline oligarh. Tema jaoks oli poliitikasse minek püüdeks kasumit maksimeerida, kusjuures igati õnnestunud. Ta on üldiselt edukas nii presidendi, ärimehe kui ka oligarhina.

Mõnele ei pruugi meeldida kurss, millel Ukraina liigub, kuid Porošenko tegi kõik selleks, et tagada sellele kursile maksimaalne toetus nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Praeguse poliitilise režiimi paradigmas on tema valikud oma ametikohal küllaltki piiratud: kõigi olemasolevate ressursside endale allutamine ning nende põhjal tõhusate ärilis-poliitiliste ühenduste loomine," märgib ekspert. 

Агитационный плакат кандидата в президенты Украины Юлии Тимошенко на одной из улиц Львова. Выборы президента пройдут на Украине 31 марта.
© Sputnik / Стрингер
Liidrikohal asuv presidendikandidaat Julia Timošenko

Ainus kandidaat, kes ei ole veel tõsisemasse varade skandaali sattunud, on Timošenko. "Erinevalt Porošenkost ja Zelenskist, ei suutnud tema puhul keegi midagi dokumenteeritut ja olulist esitada.

Jah, Briti eksperdid hindasid tema varade suuruseks kuus miljardit dollarit, kuid arvamusi ei saa "toimikusse köita." Timošenko hakkas "otsi vette peitma" küllaltki ammu ja üsna edukalt, "võtab Belaško öeldu kokku.

134
Tagid:
Pjotr Porošenko, presidendivalimised, presidendikandidaat, presidendiralli, president, valimised, Kiiev, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Venemaad jagatakse Soome, Ukraina ja Hiina vahel
Muinasjutt lõhkisest künast: kuidas Kiiev Gazpromi karistada tahtis
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega