Šoti parlament

Šotimaa ootab Ühendkuningriigist lahkulöömiseks sobivat hetke

106
(Uuendatud 12:03 21.01.2019)
Šotimaal hakati taas valjuhäälselt Suurbritanniast eraldumisest rääkima. Tegelikult ei katkenud jutud sellest kunagi, kuid Brexitiga seotud poliitilise kriisi arenedes muutusid need vestlused taas praktiliseks nõupidamisteks - regiooni juhid võtsid küsimuse iseseisvushääletuse kordamisest uuesti päevakorda.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Uurime, kas see on lähitulevikus võimalik ja kas Šoti rahvas seda ka soovib.

Kired 2014. aasta referendumi ümber on meil siiani meeles. Kui London ideega leppis, olid kõik kindlad, et see pole realiseeritav. Näiteks 2013. aasta detsembris ületas lõhe Šotimaa lahkumise toetajate ja vastaste vahel 20% - loomulikult lahkumise vastaste kasuks. 

Londoni reaktsioon rahvahääletusele oli arvamusküsitluste infole tuginedes küllaltki rahulik. Kuid vaid paar nädalat enne referendumi kuupäeva (18. september 2014), hakkasid küsitluste tulemused inglaste jaoks vapustavaid tulemusi näitama.

Pooldajate ja vastaste arv võrdustus ja mõningate uuringute kohaselt oli Šotimaa lahkumise toetajaid isegi rohkem

Londonis puhkes mõistagi paanika. Šotlaste seas käivitati tohutu agitatsioonikampaania. Kõigi Suurbritannia peamiste parteide juhid ühinesid, tõotades põhjapoolsetele vendadele pühalikult olulisi soodustusi, sealhulgas ka rahalisi (mida muidugi ei täidetud ning mida praegune valitsus eriti meenutada ei soovi).

Viimastel päevadel enne hääletust õnnestus Briti ametivõimudel märkimisväärsete jõupingutuste abil olukord enda kasuks kallutada - 55% šotlastest loobus mõttest Ühendkuningriigist lahkuda.

Referendumit kasutasid siiski edukalt kohalikud separatistid - Šoti Rahvuslik partei (SNP).

Esmakordselt ajaloo jooksul võitsid nad valimised peaaegu kõigis valimisringkondades, saades Briti parlamendis 56 kohta 59 võimalikust (võrdluseks - eelnenud 40 aasta jooksul ei ole nad kunagi saanud rohkem kui 6 mandaati). 

Seega saavutasid Šoti natsionalistide juhid oma seatud eesmärgid, võttes referendumilt kõik, mida nad soovisid, ja rahunesid. Tundus, et Šotimaa taasiseseisvumise lugu on sellega lõppenud.

Suurbritannia tollane peaminister David Cameron ütles, et sellist referendumit saab pidada ainult üks kord põlvkonna jooksul või üldse vaid üks kord. Rõhutades seejärel, et tema valitsusajal see enam ei kordu

Tõsi küll, siis ta ei veel teadnud, et ta ise muutub enda poolt välja kuulutatud Brexiti referendumi ohvriks.

Brexit muutis kui mitte kõike, siis väga palju. Sõna otseses mõttes kohe pärast rahvahääletust näitasid kõik küsitlused Šotimaal separatistliku meeleolu järsku tõusu - Ühendkuningriigist lahkulöömise toetajate arv ületas esmakordselt pärast 2015. aastat vastaste hulga.

Tulemus osutus aga lühikeseks emotsionaalseks sähvatuseks, pärast paari kuu möödumist naasis šotlaste meeleolu taas oma varasemasse seisundisse ning 2017. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste aegsed küsitlused näitasid, et eraldumise vastased on kohati lausa 20% ülekaalus. 

Ja muide, ka SNP tulemused neil valimistel ei olnud enam nii võidukad kui kaks aastat tagasi - nad said endise 56 asemel vaid 35 mandaati.

Kuid ideed, et Suurbritannia tõelise lahkumise korral Euroopa Liidust tuleks konkreetselt tõstatada Šotimaa lahkumise küsimus, arutati ühiskonnas edasi. Seda põhjendati asjaoluga, et 2016. aasta rahvahääletusel hääletas valdav enamus šotlastest Euroopa Liidust lahkumise vastu.

Muide, sellega kaasnes üks huvitav lugu. Brexiti rahvahääletusel hääletas 62% regiooni elanikest EL-st lahkumise vastu. Enamik küsitlusi nii enne kui ka pärast referendumit näitasid aga, et Šotimaal on eurofiile palju rohkem.

Põhjuse on järgmine: Brexiti kampaania ajal kutsusid paljud SNP toetajad, sealhulgas ka eurofiilid, ootamatult Suurbritannia EList väljumise kasuks hääletama. Tehes seda eesmärgiga soodustada separatistlike tunnete kasvu Šotimaal.

Niisiis, ütles üks Šotimaa sõltumatuse liikumise autoriteetseimatest tegelastest, Gordon Wilson (1979. kuni 1990. aastani oli ta SNP asendamatu juht), Reutersile, et paljud Šoti rahvuslased, kes on küll ELi toetajad, olid valmis referendumil Euroopa Liidust eraldumise eest hääletama. 

Ta selgitas seda asjaoluga, et sel juhul oleks Šotimaal rohkem võimalusi iseseisvuse taastamiseks. Firma TNS küsitlus, mis avaldati üheksa päeva enne hääletust, demonstreeris, et 51% SNP valijatest toetas EList väljaastumist. 

Nüüd kasutavadki šotlased ära tõelist poliitilist kaost, mis Suurbritannias Brexiti ümber valitseb.

Suurbritannia on kaose ja leppeta Brexiti lävel >>

SNP juht Nicola Sturgeon teatas eelmisel nädalal, kohe pärast Theresa May ettepaneku hääletamise läbikukkumist Westminsteris, et tema partei valmistab ette uut Šotimaa iseseisvusreferendumit. Vähesed kahtlevad, et sellest teatatakse kohe pärast Brexiti saatuse lõplikku selgumist. 

Ja seekord on Šoti separatistidel reaalne võimalus oma unistust realiseerida. Me ei saa veel öelda, kuidas avalikkuse meeleolud pärast May Brexiti plaani ebaõnnestumist muutusid - ilmselt ootab ka Sturgeon värskete küsitluste tulemusi.

Detsembris läbi viidud viimane uuring näitas aga iseseisvusmeeleolude suurenemist šotlaste hulgas: erinevused Šoti lahkumise vastaste ja toetajate vahel vähenesid kuue protsendini (51%, 45% vastu) 

Seejuures ütles 59% otsuse langetanute hulgast, et nad eelistavad piirkonna iseseisvumist Suurbritanniast juhul, kui London ei suuda läbirääkimisi lõpetada ja jõuab riigi lahkumiseni Euroopa Liidust "ilma kokkuleppeta".

Ei ole kahtlustki, et Londoni poliitilise kriisi arenedes kasvavad separatistlikud meeleolud Šotimaal veelgi.

Iseseisvuse toetajate juhid ootavad õiget hetke. "Me peame korraldama teise rahvahääletuse, kui meil on võimalus seda võita," selgitab üks SNP veteranidest ja juhtidest, Briti parlamendisaadik Pete Wishart. London toob selle hetke oma igapäevaste kriisidega aina lähemale. 

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

106
Tagid:
Euroopa Liit, Inglismaa, Suurbritannia, taasiseseisvumisepäev, iseseisvus, Brexit, Šoti Rahvuspartei, Šotimaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega