Šoti parlament

Šotimaa ootab Ühendkuningriigist lahkulöömiseks sobivat hetke

97
(Uuendatud 12:03 21.01.2019)
Šotimaal hakati taas valjuhäälselt Suurbritanniast eraldumisest rääkima. Tegelikult ei katkenud jutud sellest kunagi, kuid Brexitiga seotud poliitilise kriisi arenedes muutusid need vestlused taas praktiliseks nõupidamisteks - regiooni juhid võtsid küsimuse iseseisvushääletuse kordamisest uuesti päevakorda.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Uurime, kas see on lähitulevikus võimalik ja kas Šoti rahvas seda ka soovib.

Kired 2014. aasta referendumi ümber on meil siiani meeles. Kui London ideega leppis, olid kõik kindlad, et see pole realiseeritav. Näiteks 2013. aasta detsembris ületas lõhe Šotimaa lahkumise toetajate ja vastaste vahel 20% - loomulikult lahkumise vastaste kasuks. 

Londoni reaktsioon rahvahääletusele oli arvamusküsitluste infole tuginedes küllaltki rahulik. Kuid vaid paar nädalat enne referendumi kuupäeva (18. september 2014), hakkasid küsitluste tulemused inglaste jaoks vapustavaid tulemusi näitama.

Pooldajate ja vastaste arv võrdustus ja mõningate uuringute kohaselt oli Šotimaa lahkumise toetajaid isegi rohkem

Londonis puhkes mõistagi paanika. Šotlaste seas käivitati tohutu agitatsioonikampaania. Kõigi Suurbritannia peamiste parteide juhid ühinesid, tõotades põhjapoolsetele vendadele pühalikult olulisi soodustusi, sealhulgas ka rahalisi (mida muidugi ei täidetud ning mida praegune valitsus eriti meenutada ei soovi).

Viimastel päevadel enne hääletust õnnestus Briti ametivõimudel märkimisväärsete jõupingutuste abil olukord enda kasuks kallutada - 55% šotlastest loobus mõttest Ühendkuningriigist lahkuda.

Referendumit kasutasid siiski edukalt kohalikud separatistid - Šoti Rahvuslik partei (SNP).

Esmakordselt ajaloo jooksul võitsid nad valimised peaaegu kõigis valimisringkondades, saades Briti parlamendis 56 kohta 59 võimalikust (võrdluseks - eelnenud 40 aasta jooksul ei ole nad kunagi saanud rohkem kui 6 mandaati). 

Seega saavutasid Šoti natsionalistide juhid oma seatud eesmärgid, võttes referendumilt kõik, mida nad soovisid, ja rahunesid. Tundus, et Šotimaa taasiseseisvumise lugu on sellega lõppenud.

Suurbritannia tollane peaminister David Cameron ütles, et sellist referendumit saab pidada ainult üks kord põlvkonna jooksul või üldse vaid üks kord. Rõhutades seejärel, et tema valitsusajal see enam ei kordu

Tõsi küll, siis ta ei veel teadnud, et ta ise muutub enda poolt välja kuulutatud Brexiti referendumi ohvriks.

Brexit muutis kui mitte kõike, siis väga palju. Sõna otseses mõttes kohe pärast rahvahääletust näitasid kõik küsitlused Šotimaal separatistliku meeleolu järsku tõusu - Ühendkuningriigist lahkulöömise toetajate arv ületas esmakordselt pärast 2015. aastat vastaste hulga.

Tulemus osutus aga lühikeseks emotsionaalseks sähvatuseks, pärast paari kuu möödumist naasis šotlaste meeleolu taas oma varasemasse seisundisse ning 2017. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste aegsed küsitlused näitasid, et eraldumise vastased on kohati lausa 20% ülekaalus. 

Ja muide, ka SNP tulemused neil valimistel ei olnud enam nii võidukad kui kaks aastat tagasi - nad said endise 56 asemel vaid 35 mandaati.

Kuid ideed, et Suurbritannia tõelise lahkumise korral Euroopa Liidust tuleks konkreetselt tõstatada Šotimaa lahkumise küsimus, arutati ühiskonnas edasi. Seda põhjendati asjaoluga, et 2016. aasta rahvahääletusel hääletas valdav enamus šotlastest Euroopa Liidust lahkumise vastu.

Muide, sellega kaasnes üks huvitav lugu. Brexiti rahvahääletusel hääletas 62% regiooni elanikest EL-st lahkumise vastu. Enamik küsitlusi nii enne kui ka pärast referendumit näitasid aga, et Šotimaal on eurofiile palju rohkem.

Põhjuse on järgmine: Brexiti kampaania ajal kutsusid paljud SNP toetajad, sealhulgas ka eurofiilid, ootamatult Suurbritannia EList väljumise kasuks hääletama. Tehes seda eesmärgiga soodustada separatistlike tunnete kasvu Šotimaal.

Niisiis, ütles üks Šotimaa sõltumatuse liikumise autoriteetseimatest tegelastest, Gordon Wilson (1979. kuni 1990. aastani oli ta SNP asendamatu juht), Reutersile, et paljud Šoti rahvuslased, kes on küll ELi toetajad, olid valmis referendumil Euroopa Liidust eraldumise eest hääletama. 

Ta selgitas seda asjaoluga, et sel juhul oleks Šotimaal rohkem võimalusi iseseisvuse taastamiseks. Firma TNS küsitlus, mis avaldati üheksa päeva enne hääletust, demonstreeris, et 51% SNP valijatest toetas EList väljaastumist. 

Nüüd kasutavadki šotlased ära tõelist poliitilist kaost, mis Suurbritannias Brexiti ümber valitseb.

Suurbritannia on kaose ja leppeta Brexiti lävel >>

SNP juht Nicola Sturgeon teatas eelmisel nädalal, kohe pärast Theresa May ettepaneku hääletamise läbikukkumist Westminsteris, et tema partei valmistab ette uut Šotimaa iseseisvusreferendumit. Vähesed kahtlevad, et sellest teatatakse kohe pärast Brexiti saatuse lõplikku selgumist. 

Ja seekord on Šoti separatistidel reaalne võimalus oma unistust realiseerida. Me ei saa veel öelda, kuidas avalikkuse meeleolud pärast May Brexiti plaani ebaõnnestumist muutusid - ilmselt ootab ka Sturgeon värskete küsitluste tulemusi.

Detsembris läbi viidud viimane uuring näitas aga iseseisvusmeeleolude suurenemist šotlaste hulgas: erinevused Šoti lahkumise vastaste ja toetajate vahel vähenesid kuue protsendini (51%, 45% vastu) 

Seejuures ütles 59% otsuse langetanute hulgast, et nad eelistavad piirkonna iseseisvumist Suurbritanniast juhul, kui London ei suuda läbirääkimisi lõpetada ja jõuab riigi lahkumiseni Euroopa Liidust "ilma kokkuleppeta".

Ei ole kahtlustki, et Londoni poliitilise kriisi arenedes kasvavad separatistlikud meeleolud Šotimaal veelgi.

Iseseisvuse toetajate juhid ootavad õiget hetke. "Me peame korraldama teise rahvahääletuse, kui meil on võimalus seda võita," selgitab üks SNP veteranidest ja juhtidest, Briti parlamendisaadik Pete Wishart. London toob selle hetke oma igapäevaste kriisidega aina lähemale. 

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
Euroopa Liit, Inglismaa, Suurbritannia, taasiseseisvumisepäev, iseseisvus, Brexit, Šoti Rahvuspartei, Šotimaa