Yana Toom

Toom: Eesti sõjaline neutraalsus on võimatu, vajame Euroopa armeed

153
(Uuendatud 15:22 20.01.2019)
Sellest, miks Eesti venekeelset haridust säilitama peab ja kuidas Eesti juhtkond parlamendivalimiste eelõhtul suhted Venemaaga üles ehitada võiks, rääkis keskerakondlasest Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

TALLINN, 20. jaanuar — Sputnik. Europarlamendi liige Yana Toom, kes on Ida-Virumaa valimisringkonna keskerakonna nimekirja esinumber, rääkis Baltnews.ee-le, kuidas partei plaanib lahendada haridusalaseid küsimusi, mittekodanike probleeme ja sassiläinud suhteid Venemaaga.  

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович

Vene koolidest

- Proua Toom, te olete varem öelnud, et te ei kavatse parlamenti kandideerida, kuid huvitusite nüüd ministri ametikohast? Millist portfelli te sooviksite?

- Jah, nii see on. Aga ma ei räägiks sellest veel, kõigepealt peaks valimised võitma. Võtkem kõike samm-sammult.

- Räägime siis teie partei programmist. Millised on Keskerakonna ettepanekud oma valijatele haridusküsimustes? Mida vene koolidel oodata on?

- Meil on väga selge seisukoht: vanematel peaks olema võimalus valida oma lastele kas vene või eesti õppekeelega kool. See, mida "Eesti 200" hariduse segregatsiooni kohta räägib – tehes ettepaneku ühendada vene ja eesti lapsed ühtsetesse koolidesse - on vale, sest segregatsioon on sunnitud olukord, haridus aga vabatahtlik. Kas panna lapsed vene või eesti kooli – peaks jääma vanemate valida.

- Milline on teie suhtumine president Kersti Kaljulaidi avaldustesse, et Eesti peaks jõudma ühtse eestikeelse haridussüsteemini? Tema sõnul on Eesti tegelikult selle otsuse juba langetanud, jäänud on vaid rakendamise tähtaeg kinnitada.

- Eesti Vabariigi president ei ole seadusandliku ega ka täitevvõimu esindaja. See on tema isiklik arvamus.

Presidendi intervjuu - Eestis elava vene rahva mõnitamine >>

- Kas keskerakond ei nõustu tema seisukohaga?

- Meie parteiprogrammis on kirjutatud, et hariduse valikuvõimalus tuleb säilitada ja me ei ole assimilatsiooni toetajad. Niikaua kui on lapsevanemaid, kes soovivad oma lapsi vene koolis õpetada, peaksid vene koolid jääma.

Ühendus Vene Kool Eestis käis haridusministeeriumis >>

Toon teile lihtsa näite. Korraldan iga viie aasta tagant esseekonkursi ja näen kohutavat allakäiku. Vene keelt kõnelevate laste saadetud tekstid on üha halvemad. Ma seostan seda otseselt eesti õppekeelele üleminekuga. 

Яна Тоом
© Sputnik / Вадим Анцупов
Yana Toom

- Kuidas seda probleemi peaks lahendama?

- Venekeelsete koolide säilitamisest ei piisa. On vaja, et neil oleks ka mõningane perspektiiv. Tuleb õpetajaid ette valmistada. Eesti keele oskuse puudumise tõttu on vene õppejõud sageli täiendõppesüsteemist välja jäetud. See on väga vale.

- Milline peaks olema vene keele staatus riigis?

- Meie partei programmis see määratlus puudub. Minu isiklik arvamus: ma ei panustaks riigikeele staatusele, sest antud küsimuses puudub avalik konsensus. Samal ajal puudub vene keelel Eestis rahvusvähemuse keele staatus. See on muidugi vale. Keskerakonnas ei ole aga selleski küsimuses ühtset seisukohta.

Mittekodanikest

- Kuidas lahendada kodakondse puudumise probleemi?

Venemaa välisministeerium pahandas Mikseri ütluse üle kodakondsusetuse kohta
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

- Me peaksime andma kodakondsuse ilma igasuguste lisatingimusteta. Inimesed, kes on nii paljude aastate jooksul riigile oma lojaalsust tõestanud, jättes Venemaa kodakondsuse võtmata, väärivad Eesti passi saamist ilma eksamiteta. See on meie partei programmis kirjas. 

- Miks praegune valitsus seda küsimust enne parlamendivalimisi ei lahendanud?

"Sest me liitusime koalitsiooniga tagaukse kaudu." Meil on ministriportfellide jaotus 5-5-5, hoolimata asjaolust, et oleme suurim fraktsioon. Keskerakondlased leppisid koalitsiooniga kokku, et kõik otsused tehakse konsensuse alusel ja loomulikult on isamaa partei sellesuunalised algatused blokeerinud. Kuid me loodame, et järgmises valitsusel, kui meil õnnestub valimised võita, korraldame koalitsiooniläbirääkimised teisel moel.

- Kes oleks tsentristide eelistatuim koalitsioonipartner?

- Mõistagi sotsiaaldemokraadid. Ma arvasin veel hiljuti, et selleks võiks olla "Eesti 200", kuid nende hiljutist personalipoliitikat vaadates hakkasin ma selles kahtlema.

Kristina Kallas teatas aasta tagasi ETV+ saates "Kes on kes?", et Eesti riigi moraalne kohustus on pakkuda vene lastele haridust vene keeles. Enam ta sellest ei räägi. Kus ja millal need muutused toimuvad, ei oska öelda, aga ilmnähtavalt nad toimuvad.

- Kas on parteid, millega te kindlasti koostööd ei tahaks teha?

- Praegu on selleks loomulikult EKRE. Kui partei esindajad oma retoorikat muudavad, vabandavad kõigi "Kremli prussakate" teemal öeldud rumaluste eest, võiksime juba millestki rääkida. Aga ilmselt ei kavatse nad seda teha.

Plakatiaktsioon kukutas Eesti 200 toetuse kahele protsendile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Migratsioonikriisist

- Kuidas lahendada rändekriisi probleemi?

- Eesti 62 pagulast ei ole probleemiks. Mis puudutab Ukrainast pärit sisserändajaid, siis meil on tööjõupuudus. On vaja läbi vaadata erandid, mis võimaldavad maksta töötajatele ka tööstusharu keskmisest väiksemaid palku. Kui me lõpetame sotsiaalse dumpingu, siis lakkab inimkapitali nappus probleemiks olemast.

- Vaatamata põgenike väikesele arvule riigis häiris ÜRO rändluspakett tõsiselt Eesti ühiskonda ja põhjustas isegi valitsuskriisi. Miks see teie arvates juhtus?

- See sündis erinevate meediakanalite "valedelaviini" tõttu. ÜRO rändepakt ei kohusta kedagi millekski, see on vaid probleemi strateegiline nägemus. Eesti jaoks on esmatähtis võimalus inimesed tsiviliseeritud viisil tagasi saata. Selles osas puudub ÜRO riikide vahel seni veel kokkulepe, aga see oleks äärmiselt teretulnud.

Välispoliitikast

- Kuidas peaks Eesti teie arvates oma suhted naaberriikidega üles ehitama?

- Meie partei valimisprogrammis on kirjas, et me peaksime arendama heanaaberlikke suhteid ja majandussidemeid kõigi Eesti naabritega, sealhulgas Venemaa Föderatsiooniga.

- Kas on vaja piirilepingu allkirjastamine Venemaaga lõpule viia?

- Loomulikult vajame me seda.

- Kas toetate NATO tihedamale integratsioonile suunatud välispoliitikat, või peaks Eesti liikuma sõjalise neutraalsuse poole?

- Sõjaline neutraalsus on Eestile võimatu, kuid olen siiski Euroopa armee toetaja. Leian, et Euroopa Liidul on tänapäeva väljakutsetega väga raske toime tulla.

- Kas kaitsekulutusi tasuks veelgi tõsta?

- Parteiprogramm ütleb, et kaitsekulutused peaksid olema 2%. Nüüdseks on see juba 2,17%. Meie täiendavast suurendamisest ei räägi.

- Aga langetamisest?

- Me ei räägi ka sellest. Usun, et riigi julgeoleku võti on ühtne ühiskond.

- Kuidas tuleks luua suhteid Venemaaga? Kas selleks on mõni retsept?

- Ma usun, et peaksime rohkem rääkima ja dialoogi pidama, realiseerimaks piiriülest koostööd ja igasuguseid kultuurivahetusi. Iseasi on, et mitte ükski ELi riik, eriti nii väike, nagu Eesti, ei suuda Euroopa Liidu välispoliitikat üleöö muuta. Kuid mitte olla Venemaa ründajate esireas on meile täiesti jõukohane.

153
Tagid:
Yana Toom, kodakondsus, Euroopa armee, valimised, vene keel
Samal teemal
Eestis elab 144 riigi kodanikke
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Soome võtab Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega