Yana Toom

Toom: Eesti sõjaline neutraalsus on võimatu, vajame Euroopa armeed

153
(Uuendatud 15:22 20.01.2019)
Sellest, miks Eesti venekeelset haridust säilitama peab ja kuidas Eesti juhtkond parlamendivalimiste eelõhtul suhted Venemaaga üles ehitada võiks, rääkis keskerakondlasest Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

TALLINN, 20. jaanuar — Sputnik. Europarlamendi liige Yana Toom, kes on Ida-Virumaa valimisringkonna keskerakonna nimekirja esinumber, rääkis Baltnews.ee-le, kuidas partei plaanib lahendada haridusalaseid küsimusi, mittekodanike probleeme ja sassiläinud suhteid Venemaaga.  

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович

Vene koolidest

- Proua Toom, te olete varem öelnud, et te ei kavatse parlamenti kandideerida, kuid huvitusite nüüd ministri ametikohast? Millist portfelli te sooviksite?

- Jah, nii see on. Aga ma ei räägiks sellest veel, kõigepealt peaks valimised võitma. Võtkem kõike samm-sammult.

- Räägime siis teie partei programmist. Millised on Keskerakonna ettepanekud oma valijatele haridusküsimustes? Mida vene koolidel oodata on?

- Meil on väga selge seisukoht: vanematel peaks olema võimalus valida oma lastele kas vene või eesti õppekeelega kool. See, mida "Eesti 200" hariduse segregatsiooni kohta räägib – tehes ettepaneku ühendada vene ja eesti lapsed ühtsetesse koolidesse - on vale, sest segregatsioon on sunnitud olukord, haridus aga vabatahtlik. Kas panna lapsed vene või eesti kooli – peaks jääma vanemate valida.

- Milline on teie suhtumine president Kersti Kaljulaidi avaldustesse, et Eesti peaks jõudma ühtse eestikeelse haridussüsteemini? Tema sõnul on Eesti tegelikult selle otsuse juba langetanud, jäänud on vaid rakendamise tähtaeg kinnitada.

- Eesti Vabariigi president ei ole seadusandliku ega ka täitevvõimu esindaja. See on tema isiklik arvamus.

Presidendi intervjuu - Eestis elava vene rahva mõnitamine >>

- Kas keskerakond ei nõustu tema seisukohaga?

- Meie parteiprogrammis on kirjutatud, et hariduse valikuvõimalus tuleb säilitada ja me ei ole assimilatsiooni toetajad. Niikaua kui on lapsevanemaid, kes soovivad oma lapsi vene koolis õpetada, peaksid vene koolid jääma.

Ühendus Vene Kool Eestis käis haridusministeeriumis >>

Toon teile lihtsa näite. Korraldan iga viie aasta tagant esseekonkursi ja näen kohutavat allakäiku. Vene keelt kõnelevate laste saadetud tekstid on üha halvemad. Ma seostan seda otseselt eesti õppekeelele üleminekuga. 

Яна Тоом
© Sputnik / Вадим Анцупов
Yana Toom

- Kuidas seda probleemi peaks lahendama?

- Venekeelsete koolide säilitamisest ei piisa. On vaja, et neil oleks ka mõningane perspektiiv. Tuleb õpetajaid ette valmistada. Eesti keele oskuse puudumise tõttu on vene õppejõud sageli täiendõppesüsteemist välja jäetud. See on väga vale.

- Milline peaks olema vene keele staatus riigis?

- Meie partei programmis see määratlus puudub. Minu isiklik arvamus: ma ei panustaks riigikeele staatusele, sest antud küsimuses puudub avalik konsensus. Samal ajal puudub vene keelel Eestis rahvusvähemuse keele staatus. See on muidugi vale. Keskerakonnas ei ole aga selleski küsimuses ühtset seisukohta.

Mittekodanikest

- Kuidas lahendada kodakondse puudumise probleemi?

Venemaa välisministeerium pahandas Mikseri ütluse üle kodakondsusetuse kohta
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

- Me peaksime andma kodakondsuse ilma igasuguste lisatingimusteta. Inimesed, kes on nii paljude aastate jooksul riigile oma lojaalsust tõestanud, jättes Venemaa kodakondsuse võtmata, väärivad Eesti passi saamist ilma eksamiteta. See on meie partei programmis kirjas. 

- Miks praegune valitsus seda küsimust enne parlamendivalimisi ei lahendanud?

"Sest me liitusime koalitsiooniga tagaukse kaudu." Meil on ministriportfellide jaotus 5-5-5, hoolimata asjaolust, et oleme suurim fraktsioon. Keskerakondlased leppisid koalitsiooniga kokku, et kõik otsused tehakse konsensuse alusel ja loomulikult on isamaa partei sellesuunalised algatused blokeerinud. Kuid me loodame, et järgmises valitsusel, kui meil õnnestub valimised võita, korraldame koalitsiooniläbirääkimised teisel moel.

- Kes oleks tsentristide eelistatuim koalitsioonipartner?

- Mõistagi sotsiaaldemokraadid. Ma arvasin veel hiljuti, et selleks võiks olla "Eesti 200", kuid nende hiljutist personalipoliitikat vaadates hakkasin ma selles kahtlema.

Kristina Kallas teatas aasta tagasi ETV+ saates "Kes on kes?", et Eesti riigi moraalne kohustus on pakkuda vene lastele haridust vene keeles. Enam ta sellest ei räägi. Kus ja millal need muutused toimuvad, ei oska öelda, aga ilmnähtavalt nad toimuvad.

- Kas on parteid, millega te kindlasti koostööd ei tahaks teha?

- Praegu on selleks loomulikult EKRE. Kui partei esindajad oma retoorikat muudavad, vabandavad kõigi "Kremli prussakate" teemal öeldud rumaluste eest, võiksime juba millestki rääkida. Aga ilmselt ei kavatse nad seda teha.

Plakatiaktsioon kukutas Eesti 200 toetuse kahele protsendile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Migratsioonikriisist

- Kuidas lahendada rändekriisi probleemi?

- Eesti 62 pagulast ei ole probleemiks. Mis puudutab Ukrainast pärit sisserändajaid, siis meil on tööjõupuudus. On vaja läbi vaadata erandid, mis võimaldavad maksta töötajatele ka tööstusharu keskmisest väiksemaid palku. Kui me lõpetame sotsiaalse dumpingu, siis lakkab inimkapitali nappus probleemiks olemast.

- Vaatamata põgenike väikesele arvule riigis häiris ÜRO rändluspakett tõsiselt Eesti ühiskonda ja põhjustas isegi valitsuskriisi. Miks see teie arvates juhtus?

- See sündis erinevate meediakanalite "valedelaviini" tõttu. ÜRO rändepakt ei kohusta kedagi millekski, see on vaid probleemi strateegiline nägemus. Eesti jaoks on esmatähtis võimalus inimesed tsiviliseeritud viisil tagasi saata. Selles osas puudub ÜRO riikide vahel seni veel kokkulepe, aga see oleks äärmiselt teretulnud.

Välispoliitikast

- Kuidas peaks Eesti teie arvates oma suhted naaberriikidega üles ehitama?

- Meie partei valimisprogrammis on kirjas, et me peaksime arendama heanaaberlikke suhteid ja majandussidemeid kõigi Eesti naabritega, sealhulgas Venemaa Föderatsiooniga.

- Kas on vaja piirilepingu allkirjastamine Venemaaga lõpule viia?

- Loomulikult vajame me seda.

- Kas toetate NATO tihedamale integratsioonile suunatud välispoliitikat, või peaks Eesti liikuma sõjalise neutraalsuse poole?

- Sõjaline neutraalsus on Eestile võimatu, kuid olen siiski Euroopa armee toetaja. Leian, et Euroopa Liidul on tänapäeva väljakutsetega väga raske toime tulla.

- Kas kaitsekulutusi tasuks veelgi tõsta?

- Parteiprogramm ütleb, et kaitsekulutused peaksid olema 2%. Nüüdseks on see juba 2,17%. Meie täiendavast suurendamisest ei räägi.

- Aga langetamisest?

- Me ei räägi ka sellest. Usun, et riigi julgeoleku võti on ühtne ühiskond.

- Kuidas tuleks luua suhteid Venemaaga? Kas selleks on mõni retsept?

- Ma usun, et peaksime rohkem rääkima ja dialoogi pidama, realiseerimaks piiriülest koostööd ja igasuguseid kultuurivahetusi. Iseasi on, et mitte ükski ELi riik, eriti nii väike, nagu Eesti, ei suuda Euroopa Liidu välispoliitikat üleöö muuta. Kuid mitte olla Venemaa ründajate esireas on meile täiesti jõukohane.

153
Tagid:
Yana Toom, kodakondsus, Euroopa armee, valimised, vene keel
Samal teemal
Eestis elab 144 riigi kodanikke
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu
Soome võtab Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal