Euroopa Komisjoni peahoone Brüsselis

Brüssel on otsustanud meeste šovinismile Eestis lõpu teha

56
Euroopa Komisjon peab Eesti ja mitmete teiste ELi riikide jõupingutusi naiste ja meeste palkade tasakaalustamisel ebapiisavaiks ning valmistub otsustavalt sekkuma võitlusse soolise võrdõiguslikkuse eest.

TALLINN, 15. jaanuar - Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit võib soolise palgalõhe vähendamise küsimuses " Eestile "välist juhtimist" rakendada.

Illustreeriv foto
© Fotolia / WavebreakMediaMicro

Tallinna ja teiste Euroopa pealinnade poolt rakendatud meetmeid peetakse ebapiisavaiks, sest statistika kohaselt saavad riigis elavad õrnema soo esindajad samaväärse töö eest umbes veerandi võrra vähem raha, kui mehed.

Euroopa Komisjon teatas avalike konsultatsioonide alustamisest soolise ebavõrdsuse üle töötasude vallas.

Iga huvitatud ELi naiskodanik võib sel teemal sõna võtta spetsiaalselt loodud veebiressursi kaudu, andes teada huvitavatest ja ebameeldivatest üksikasjadest oma valitsuste kohta või teha omapoolseid ettepanekuid palgalise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Brüssel korraldab tavaliselt selliseid avatud konsultatsioone siis, kui otsuse eelnõu on juba valmis ning on kindel, et probleemi ei saa ilma sekkumiseta lahendada.

Teisisõnu võib eeldada, et Brüssel valmistab ette uut direktiivi, millega kehtestatakse kohustuslikud nõuded meeste ja naiste sissetulekute suuruse suhtarvude kohta või rakendatakse muid meetmeid, mis soolise võrdõiguslikkuse riikideülest kontrolli ellu viivad.

Euroopa Komisjon tuletab meelde, et võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on sätestatud EL alusdokumentides, mille on allkirjastanud kõik liitlasriigid, ning seetõttu on nende kokkulepete mittetäitmine ühenduse põhiprintsiipide rikkumine ja kuulub karistamisele.

Eesti on jätkuvalt naiste ebavõrdse kohtlemise liider

Euroopa Komisjon usub, et varem vastu võetud direktiivid ja kokkulepped ei hakanudki toimima ja olukord ei ole üldiselt paremaks muutunud.

Tuleb märkida, et enamiku Liidu riikide statistilistes andmetes on märgata vaid tähtsusetuid positiivseid tulemusi ning Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Itaalias, Lätis, Poolas ja Portugalis on olukord selgelt halvenenud. 

Otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise tõttu saavad mehed EL-s jätkuvalt samaväärse töö eest keskmiselt 16,2% kõrgemat palka kui naised.

Riigiti on aga olukord väga erinev. Statistika kohaselt makstakse Rumeenia naistele vaid 1% vähem kui meestele, samal ajal kui Eestis on vahe lausa 23,5%.

Brüssel jälgib meeste ja naiste töötasude erinevusi, hinnates ainult neid erialasid, kus palgavahesid võib lugeda põhjendamatuiks.

Ta väidab, et enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides hinnatakse naiste töösse Lääne-Euroopast paremini.

Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Eesti on aga feministide jaoks äärmiselt ebameeldivaks erandiks ning väikest Baltimaad peetakse "meesšovinismi ülbe domineerimise piirkonnaks".

Statistika kinnitab seksuaalset ebavõrdsust

Nagu Sputnik Eesti juba varem teatas, annab siinne statistika pisut erinevaid tulemusi. 

2018. aasta andmete kohaselt saavad naised võrdse töö eest keskmiselt 21% vähem palka, kui mehed. Näitaja tundub Euroopa Komisjoni andmetest natuke parem kuid tõestab, et soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejate tööpõld on endiselt lai.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et näitaja on võrreldes 2014. aasta sügise andmetega jäänud peaaegu muutumatuks.

Sputnik Eesti on korduvalt kirjutanud, kuidas riik Euroopa feministidelt nende numbrite eest nahutada saab. Mõned Eesti meessoost poliitikud püüavad selgitada, et statistika on segane, ega anna õiget pilti.

"See on lihtsalt ebaaus," kommenteeris ELi volinik Vera Jourova palga ebavõrdsust väga naiselikul viisil, tsiteerib teda Euroopa Komisjoni pressiteenistus

Avatud veebipõhiste konsultatsioonide tulemused, mida kogutakse kuni 5. aprillini, annavad olenemata oma praktilistest tulemustest Brüsselile põhjuse Eesti probleemiga aktiivselt tegeleda, kehtestades teatava riigiülese ja üleeuroopaliku kontrolli võrdse tasustamise direktiivi rakendamise üle.

56
Samal teemal
Eestis on EL-i suurim sooline palgalõhe
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest
Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti
Eesti naised arutavad Peterburis soolise võrdõiguslikkuse probleeme