Kolmapäeval viis Venemaa läbi hüperheli-relvasüsteemi Avangard eduka katsetuse

Venemaa liidriroll hüperhelikiirusega relvade arendamisel võib muutuda katastroofiks

123
(Uuendatud 13:55 03.01.2019)
Venemaa katsetas hüperhelikiirusega raketti, mis on võimeline läbima mistahes vaenlase tõrjesüsteemid, öeldakse Kremlis, kuid sõjalistel strateegidel ei maksa sellest paanikasse sattuda. Võimalik, et Kreml liialdab oma uute relvade tõhusust ja lahinguvõimet kirjeldades.

TALLINN, 3. jaanuar — Sputnik. Venemaa katsetas hüperhelikiirusega "Avangardi", mis suudab ületada vaenlase mistahes kaitsesüsteemid, vahendas portaal Inosmi osundusega USA väljaandele The National Interest. Venemaa relvajõudude relvastusse võetakse "Avangard" 2019. aastal ja Venemaa on esimene, kes võtab ta tõhusa mittetuumarelvana operatiivteenistusse.

Hiina ja Ameerika Ühendriigid jätkavad oma hüperhelikiirusega relvade arendamist, kuid siiani ei ole nad neid oma relvajõududele andnud. Venemaa püüd selles relvaliigis liidrikohale pääseda võib kaasa tuua ebakindlate relvade relvastussevõtmise.

Venemaa Kaitseministeerium avaldas video ülihelikiirusega raketi "Kinžall" katsetamisest>>

Venemaa katsetas hüperhelikiirusega raketti, mis on võimeline läbima mistahes vaenlase tõrjesüsteemid, öeldakse Kremlis, kuid sõjalistel strateegidel ei maksa sellest paanikasse sattuda. Võimalik, et Kreml liialdab oma uute relvade tõhusust ja lahinguvõimet kirjeldades. 26. detsembril 2018 teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa katsetas hüperhelikiirusega planeerivat tiiblahingublokiga raketikompleksi "Avangard", et kinnitada kõikide tehniliste parameetrite paikapidavust, teatas riiklik teadeteagentuur TASS.

"Minu korraldused viisid tööstusettevõtted ja kaitseministeerium läbi selle relvasüsteemi lõppkatsetuse," ütles Putin, "See katsetus on just lõpule jõudnud - kõik taktikalised ja tehnilised andmed leidsid kinnitust."

USA sõjaväelased nimetavad "Avangarde" "hüperhelikiirusega planeerivaks lennuvahendiks" (v.k. "гиперзвуковой планирующий летательный аппарат", i.k. "hypersonic boost-glide vehicle" toim.). See kiirendab suure kiiruseni sama tüüpi raketiga, mida kasutatakse tuumalõhkepeaga satelliidi või kontinentidevahelise ballistilise raketil, kuid selle lennutrajektoor on erinev. Kõik, mis ületab viiekordselt helikiirust, kuulub "hüperhelikiiruse" kategooriasse.
Suhteliselt Maa läheduses - umbes 300 tuhande jala (91,44 km) kõrgusel, kus lõpeb atmosfäär ja algab kosmos, planeerib hüperhelikiirusega lennuvahend oma sihtmärgi suunas kiirusega, mis ületab mitmekordselt helikiiruse, olles seejuures võimeline mõnevõrra manööverdama.

Washington Examiner: mida Putini uued ülihelirelvad Ameerika jaoks tähendavad>>

Teoreetiliselt võib hüperhelikiirusega planeeriva õhuvahendi varustada nii tavalise kui ka tuumalõhkepeaga või mitte kanda laengut üldse, et tabada sihtmärk vaid oma kineetilise energiaga. Madal trajektoor ja suur manööverdusvõime võrreldes tavapäraste kontinentidevaheliste ballistiliste rakettidega raskendavad tema tuvastamast.

"Meil ei ole sellise relva vastu mingit kaitset," ütles USA relvajõudude Ühendatud strateegilise väejuhatuse liige kindral John Hyten märtsis 2018 Senati relvajõudude komisjoni kuulamisel.

Kontinentidevahelised ballistilised raketid (ICBM) suudavad juba praegu tavapärastest kaitsesüsteemidest läbi tungida.

Ameerika Ühendriikidel ja Venemaal on olemas püüdurraketid, mis väidetavalt suudavad lähenevaid ICBM-e tõrjuda, kuid eksperdid seavad nende tõhususe selliste kiirete sihtmärkide tõrjumisel kahtluse alla. Ameerika Ühendriikide peamine kilp ballistiliste tuumarakettide vastu on maapinnal paiknevad raketitõrjesüsteemid, mis asuvad Alaskal ja Californias, kuid nende raketid jäävad kiiruse, manööverdusvõime ja täpsuse poolest alla ICBM-idele, mis oma lennu lõppfaasis võivad liikuda kuni 20 kordsel helikiirusel.

Venemaal algas püüdmatute "hüperheli-Avangardide" seeriatootmine>>

USA raketitõrjeagentuuri andmetel suutis raketitõrjesüsteem 2017. aasta mais toimunud õppustel lendavat "keerulist, ohtlikku ICBM sihtmärki" tabada, kuid ekspertide hinnangul ei vastanud katsetused tegelikkusele. "Raketitõrjeagentuur lihtsustas ülesannet, et eduväljavaateid suurendada," ütles Laura Grego, Massachusettsi osariigi Murelike teadlaste liidu (i.k. Union of Concerned Scientists – toim.) raketispetsialist, "Kui USA raketitõrjesüsteemid ei suuda tabada ICBM"e, siis tõenäoliselt ei suuda nad tabada ka Venemaa hüperhelikiirusega planeerivat lennuvahendit.

Kuid kas Moskva võtab "Avangardi" või mõne teise hüperhelikiirusega tuumalõhkepeaga relva strateegilise relvana relvastusse, pole ka oluline. Ühelgi riigil ei ole kunagi olnud usaldusväärset kaitset suure tegevuskaugusega strateegiliste relvade vastu. Selle asemel loodavad tuumariigid tuumarünnaku vältimiseks külma sõja terminoloogiat kasutades "garanteeritud tuumavasturünnakule". "Avangardist" võib saada vaid järjekordne strateegilise relva tüüp, millele Ameerika Ühendriigid panevad vastu oma strateegilise relva.

"Meie vastuseks on heidutusjõud, kolmeelemendiline struktuur (maismaal ja allveelaevadel paiknevad raketid ja kaugpommitajad) ning tuumapotentsiaal, millega me sellisele ohule reageerida saame," ütles Hyten.

Hüperhelikiirusega relv oleks kasulikum ja tõhusam ilma tuumalõhkepeata.

2018. aasta juulis hoiatas USA kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse osakonna juhataja Michael Griffin "taktikaliste võimaluste eest, mida sellised relvad võivad sõjalise tegevuse või regionaalse relvakonflikti korral pakkuda". Griffin kirjeldas hüperhelikiirusega lennuvahendeid kui "väga kiire reageerimisajaga, suurel kiirusel liikuvat, väga manöövervõimelist vahendit, mida on raske tuvastada, tema liikumistrajektoori jälgida ja hävitada".

Putin ütles, et Venemaa relvajõud varustatakse "Avangardidega" juba 2019. aastal ja Venemaa on tõenäoliselt esimene, kes võtab nad tõhusa mittetuumarelvana operatiivteenistusse. Hiina ja Ameerika Ühendriigid jätkavad oma hüperhelikiirusega relvade arendamist, kuid siiani pole selliste relvade andmisest sõjaväele teatatud.

Putin Venemaa heidutusvõimest ja tulevikuplaanidest>>

Venemaa soov jõuda liidrikohale võib tuua kaasa ebakindlate relvade relvastusse võtmise. 2018. aasta juulis väitis Griffin, et Ameerika Ühendriigid on endiselt hüperhelikiirusega relvastuse arendamisel liidripositsioonil. Pentagon otsustas, et relvajõudude varustamisega korralikult väljaarendamata relvadega pole põhjust kiirustada. "Me ei näe selleks vajadust."

Ameerika hüperhelikiirusega relva hakatakse katsetama "2020-ndatel aastatel," ütles Griffith. "Te näete, kuidas meie jõupingutused katsetuste korraldamiseks suurenevad ja näete ressursi võimaldamist alates 20-ndate aastate algusest kogu kümnendiks."

Griffith väljendas samuti kahtlust Kremli julgete avalduste suhtes oma ülikiirete relvade kohta. "Ma ei tea, kui lahinguvõimelised nad on."

123