Пейзаж Эстонии в цветах государственного флага

Millise pagasiga Eesti 2019. aastasse astub

151
(Uuendatud 13:23 26.12.2018)
Hoolimata sellest, et lõppev aasta oli Eesti jaoks juubel, ei jää see inimestele tõenäoliselt meelde millegi muu, kui tavapärasest ümmargusema tähtpäevanumbri poolest vabariigi ametlikus kalendris.

Boriss Grigorjev

Meie riigi eripära on kord juba selline, et temas on väga palju tinglikku. 100 aastat iseseisvust, millest vaid mõnd aastakümmet võiks nimetada tõeliselt sõltumatuiks.

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad >>

Suveräänne välispoliitika, mida tegelikult juhitakse väljastpoolt. Paljurahvuseline riik, mis sõnades demokraatia poole püüdleb ning üldinimlikel ideaalidel põhineb, jätkab poliitikat, mille eesmärgiks on vähemusrahvuste assimileerimine.

Kas on ka mingeid erinevusi?

On tinglik jagunemine erakondadesse. Olenemata sellest, kui palju keskerakondlased, isamaalased, reformistid ja sotsiaaldemokraadid ka oma erinevustest ei räägi, ei ole Eesti poliitika üldine suund 1990. aastate algusest peale üldse muutunud. Eriti rahvusküsimuses.

Kodakondsuspoliitika muutumatuse põhimõte läbib veerand sajandi jooksul kõiki koalitsioonilepinguid, nagu ka "tants" kommunikatsioonivahendist ja kultuuri osast absoluutseks fetišiks muutunud eesti keele ümber, mille abil kolmandikku elanikkonnast riigijuhtimisest ja parematest töökohtadest eemal hoitakse.

Eestis ei ole ühtki suurt parteid, kes taotleks alternatiivset teed ja tinglikke erinevusi võib leida ainult retoorikas ja meetodites, mille abil eelarvelisi vahendeid ühest taskust teise tõsta (kasutades selleks tuntud Exceli tabeleid).

Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega >>

Muide, ka parteidesse kuuluvad inimesed on peaaegu samad, liikudes ühest leerist teise – mis ongi ootuspärane, kui "programmide" erinevused on vaid kosmeetilised.

Hernehirmutis lihtsameelsetele

Isegi võimuparteide poliitikute seas populaarseks muutunud "koll" EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) pole palju enamat, kui PR-kampaania.

Peaaegu kõik praegused EKRE loosungid on teiste Eesti parteide poolt juba korduvalt kasutusel olnud, ainult nüüd esitatakse neid kontsentreeritult ja vähemmoodsal viisil, võrreldes pseudo-Euroopa klantsiga, mida Eesti ülejäänud suurparteid endale anda püüavad.

See aga ei takista EKRE-l nendesamade Euroopa suundumuste järgimist, mille kohaselt peaks igas ELi riigis olema oma "ametlikud" radikaalid - nagu näiteks "Põlissoomlaste" partei, kes üsna harmooniliselt Soome valitsusse sulandus.

Muidugi ei ole mõne Euroliidu riigi radikaalid piisavalt kuulekad (meenutage Marine Le Peni juhitavat Prantsuse "Rahvarinnet"), Eestis aga ei muutu isegi Mart Helme partei liitumisel valitsusega sisuliselt midagi.

Tingimuslikkuse lõpp

Tingimuslikkusest rääkides tasuks ilmselt meelde tuletada Eestimaa peaaegu müütilisi ametiühinguid ja paljut muud, kuid aasta lõpul sooviks uskuda millessegi reaalsemasse - et president oma uusaastakõnes traditsiooniliselt mitte tuuleveskitega ei võitleks, vaid tunnistaks probleemide olemasolu seal, kus "suhtelisus" lõpeb.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

151
Tagid:
Eesti Vabariigi 100. aastapäev, Soome 100, poliitika, aastavahetus, Eesti
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Samal teemal
Venemaa suursaadik takistustest Eestiga suhete parandamisel
Eesti inimeste hinnangul on riik kaitstud
Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le
Valitsus: olime tegevusprogrammi täitmisel edukad
Politoloog: Eesti poliitikutel tuleb Putiniga arvestada
Ekspert: Eesti Kertši avaldus ei olnud suunatud Moskvale, vaid Washingtonile