Sisserändajad Itaalias

ÜRO püüdis 250-miljonilist "kaose armeed" taltsutada - Ameerika on vastu

115
(Uuendatud 17:35 13.12.2018)
ÜRO unistas mittesiduva ülemaailmse rändepakti muutmisest üldise ühtsuse sümboliks. Seepärast vältisid kokkuleppe autorid teravaid nurki ja lülitasid dokumenti vaid ilmsed ja vaieldamatud tõed.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Marrakechis kiitsid 164 riigi esindajad heaks ülemaailmse rändepakti. ÜRO peasekretär António Guterres nimetas dokumenti ajalooliseks ja märkis, et kokkulepe aitaks lõpetada rändevoo maailmas.

Konverents oli algatajate poolt kavandatud globaalse ühtsuse ja harmoonia mudelina, globaalse humanismi võidu sümbolina ja oma tõhusust tõestada üritava ÜRO renessansi algena. Tegelikult lõppes aga kõik uute lahkarvamuste, tülide ja mõnel pool isegi valitsuskriisiga, sest tegemist oli kurikuulsa põgenikeprobleemiga, millest on juba saanud paljude, eriti Euroopa riikide peavalu. Maailmas on praegu üle veerand miljardi migrandi.

…Ülemaailmse migratsioonipakti idee sündis ÜRO rüpes reageeringuna 2015. aastal Euroopat tabanud rändekriisile. Aasta hiljem võttis ÜRO Peaassamblee ühehäälselt vastu pagulaste ja sisserändajate deklaratsiooni. Ühehäälsuse saavutamiseks oli see sõnastatud üsna üldsõnaliselt, kus praktiliselt puudusid selle ülemaailmse probleemi lahendamiseks konkreetsed ja kohustuslikud meetmed. Juba siis alustati selle deklaratiivse (vabandage tautoloogia pärast) deklaratsiooni alusel ÜRO ülemaailmse pakti ettevalmistamist, mis pidi peegeldama ülemaailmset ühtsust selle mure väljendamisel. 18 kuu pikkune töö sellel ajaloolisena kavandatud dokumendi kallal pidi lõppema selle vastuvõtmisega sel nädalal Marrakechis.

Paraku asendus poolteise aasta tagune üldine üksmeel lõhenemisega, mis tegelikult kinnitab veel kord ilmset tõde — ülemaailmne rändekriis areneb märksa kiiremini, kui juhtivad riigid seda reguleerida jõuavad. Seda näitas juba suvel Brüsselis toimunud Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumine, mida algselt nimetati "Kõigi tippkohtumiste emaks", kuid mis lõpuks vaikse susinaga ära vaibus. Nüüd ilmnes sama ülemaailmsel tasandil.

Donald Trump andis juba 2017. aastal, peaaegu kohe pärast ametisse asumist korralduse Ameerika Ühendriikide loobumiseks ülemaailmse rändepaketi läbirääkimistest. Talle järgnesid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, kes viimase pooleteist-kahe aasta jooksul on täielikult muutnud oma suhtumist "avatud uste poliitikasse": Austria, Ungari, Poola, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik jne. Dokumendi allkirjastamisest keeldusid ka Austraalia, kes kannatab üha suureneva sisserändajate voolu all, Iisrael (turvalisuse kaalutlustel), Tšiili. Brasiilia ühines paktiga, kuid paistab, et mitte kauaks — Jair Messias Bolsonaro, kes astub presidendiametisse juba 1. jaanuaril, on lubanud lepingust lahkuda, rõhutades vajadust lahendada rändekriis iga riigi tegelikust olukorrast lähtudes.

Nagu mainitud, põhjustas heade kavatsuste loosungitest koosnev ja mittesiduv dokument mõnes riigis valitsuskriisi. Eelkõige andis see lugu hoobi Belgia ühtsusele, kus valitsuskoalitsiooni juhtiv "Uus flaami allianss" lahkus protestiks Marrakechi lepingu allkirjastamise vastu koalitsioonist. Selle tõttu moodustatakse Belgias vähemusvalitsus, mis teravdab riigi pikaajalist lõhenemist veelgi. Pole juhus, et Flandria parlamenti ilmusid globaliseerumisvastasuse peaideoloogid — Trumpi endine nõunik Steve Bannon ja Prantsuse rahvusliku foorumi juht Marine Le Pen. Le Peni pooldajad Prantsusmaal on juba nimetanud oma valitsust "Marrakechi reeturiteks". Isegi Saksamaal muutus pakti allkirjastamine ootamatult koalitsiooni kuumaks arutlusteemaks. Seega ÜRO poolt vähemalt ühes põletavas küsimuses ülemaailmset ühtsust näitama pidanud kokkulepet kasutavad aktiivselt hoopis antiglobalistid.

Kõige naljakam, nagu ikka, oli Ukraina positsioon. Võiks tunduda, et see massilise väljarändega riik peaks deklaratsiooni toetama, kuid Kiiev on juba ammu oma subjektiivsusest loobunud ja hääletab viimastel aastatel eranditult Ameerika Ühendriikide järgi. Kui Trumpil on Marrakechi vastu oma argumendid, siis tuli Ukrainal omad välja mõelda. Ja nad mõtlesidki – neil on palju konfliktipiirkondadest riigisiseselt ümberasustatud inimesi, mistõttu lepingu sõlmimiseks pole neil veel sobivaid tingimusi.

Migratsioonileppe vastane meeleavaldus Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Paistab, et Ukraina Välisministeerium oli nii haaratud kurnavast "sõjast Venemaaga" ja provokatsioonide tekitamisest Aasovi merel, et nad ei pööranud tähelepanu isegi Marokos allkirjastatud dokumendi sisule. Kui ÜRO Peaassamblee 2016. aasta resolutsioonis vähemalt mainitakse riigisiseselt ümberasustatud isikuid, siis nüüdne kokkulepe kehtib üksnes rahvusvahelise rände kohta ja seetõttu ei ole sel Kiievi nimetatud probleemidega midagi pistmist. Kuid kuidagi oli ju vaja selgitada, miks ametlik Ukraina pärast USA peremehi seda dokumenti ei allkirjasta.

Rõhutame veel kord: ÜRO unistas selle mittesiduva pakti muutmisest üldise ühtsuse sümboliks. Seepärast vältisid kokkuleppe autorid teravaid nurki ja lülitasid dokumenti vaid ilmsed ja vaieldamatud tõed. Näiteks sätted, mille kohaselt on sisserändaja ka inimene ja tema õigusi (olenemata soost ja vanusest) tuleb austada ja kaitsta. Või deklareerides vajadust ühendada jõupingutused rändeprotsesside juhtimiseks ja kontrollimiseks kogu maailmas. Lisaks sellele deklareeritakse paktis kavatsust töötada konfliktikollete kustutamise nimel, mis sunnivad inimesi oma elukohtadest massiliselt lahkuma.

Kuid vaatamata dokumendi amorfsusele olemusele tekitas see tuliseid kirgi just sellepärast, et töö paktiga toimus erinevates riikides toimuvate riigisiseste poliitiliste kriiside ja kontrollimatu rände üle puhkenud kirgede kasvu taustal. Võttes aluseks ÜRO Peaassamblee "ühehäälse" deklaratsiooni ÜRO ametnikud isegi ei märganud, kuidas see nende silmade all ajale jalgu jääma hakkas. Sellepärast muutuski kavandatud üksmeel vastasseisuks ja lõhenemiseks.

Muide, Venemaa toetas seda dokumenti. Mis aga ei takistanud Venemaa esindajal viivitamatult välja astumast pagulaste saatuse eest vastutuse veeretamise vastu riikidele, mis humanitaarkatastroofide ja rändelainete loomises ei osale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

115
Tagid:
ülemaailmne pakt, ÜRO, Ameerika