Hiina ja Venemaa presidendid G20 tippkohtumisel Buenos Aireses

Milleks on muutunud Suur Kakskümmend

63
(Uuendatud 12:58 05.12.2018)
Paaril viimasel aastal lõpeb peaaegu iga rahvusvahelise organisatsiooni ja ühenduse kohtumine arutlustega nende ebatõhususe ja möödapääsmatult peatse huku üle. Samasugused arutelud puhkesid ka pärast möödunud laupäeval Argentiinas lõppenud Suure Kahekümne (G20) tippkohtumise pingelisi vaidlusi.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Niiviisi juhtus nii ÜRO Peaassamblee viimatise istungi avamisel kui ka NATO viimatisel tippkohtumisel, samasugune oli kokkuvõte päris hiljuti Paapua Uus-Guineas toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippnõupidamisest. Samasugused arutelud puhkesid ka pärast möödunud laupäeval Argentiinas lõppenud G20 tippkohtumise pingelisi vaidlusi.

Kui varem võeti sedalaadi kohtumiste tulemusi kokkuvõtvaid avaldusi vastu peaaegu automaatselt, lausa lepse reega – sedavõrd üksmeelsed olid riigijuhtide seisukohad iminkonna kõige olulisemates küsimustes –, siis nüüd sünnib iga kommünikee suurte piinadega ning mõnikord ei sünni üldse (nagu see ilmnes viimasel APEC-i tippnõupidamisel). 

G20 tippkohtumise väikesed apsud >>

Paljuski on see muidugi seotud Donald Trumpi blokeeriva positsiooniga, ehkki meenutagem piinarikkaid kemplemisi EL-i tippjuhtide juunikuise tippnõupidamise lõppkommünikee pärast, mis oli pühendatud migratsionile. Mingit Trumpi polnud Brüsseli läheduseski, aga Euroopa liidris olid sunnitud oma ühisavalduse alles viimasel hetkel, üsna ülepeakaela allkirjastama.

Vladimir Putin G20-l Buenos Aireses. Teine tööpäev.
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kauplemised nüüdse G20 tippkohtuminse kommünikee pärast ei kulgenud vähem piinarikkalt. Ja kuigi viimseil minuteil enne riigipeade kohtumist saavutati lõppredaktsiooni osas teatud konsensus, ei olnud läbirääkimistes osalenud isikud sugugi veendunud, et kompromiss on lõplikult saavutatud. Kui ma mõningaid neist tippkohtumise kuluaarides dokumendi saatuse kohta küsitlesin, laiutasid nad vaid käsi: katsu sa Trumpi järjekordset tirelit ette aimata.

Nende juttude põhjal otsustades taandusid läbirääkimised kommünikee asjus lakkamatutele kärpimistele ja piirangutele. Sedamööda, kuidas tippkohtumine lähemale jõudis, langes selle dokumendi kavandist üksteise järel välja sätteid kõige olulisemates küsimustes ning mõned neist kängitseti ülimalt üldsõnalisteks fraasideks.

Tulemuseks oli G20 ajaloo vaat et kõige lühema kommünikee vastuvõtmine. Näiteks 2016. aastal sünnitas "Obama ajastu" viimane tippkohtumine seistme tuhande sõnalise lõppdokumendi, mullu, juba Trumpi ajal lühenes "kahekümne" kommünikee 5 400 sõnani, tänavune G20 liidrite avaldus aga sisaldab napilt üle kolme tuhande sõna.

Väga kõnekalt teisenesid sätted, mis puudutasid kliimasoojenemist (üks G20 ühendavaid põhiteemasid). Varem pühendati sellele mahukaid dokumente ja kommünikeesätteid koos võimalike meetmete ja tegevuste üksikasjaliku loeteluga. Nüüd aga tuli maailma riigijuhtidel piirduda lakoonilise konstateeringuga:

"Me jätkame kliimamuutustele lahenduste otsimist, samal ajal edendades pidevat majanduse arengut ja majanduskasvu."

Kusjuures eraldi tuli sisse kirjutada punkt USA eriarvamuse kohta Pariisi lepingu suhtes kliimamuutustega võitlemisel. Oleks veider seda ühtseks seisukohaks nimetada. Aga nimetati siiski.

G20 tippkohtumine Buenos Aireses >>

Peamiseks Suure Kahekümne sisemiste muutuste näitajaks on lõppdokumentides sõna "protektsionism" täielik ärakaotamine. Kõnealune ühendus loodi algselt võitluseks protektsionismiga ja kuni Trumpi ilmumiseni sisaldus igas G20 avalduses tingimata üleskutseid otsustavaks võitluseks antud ilmingu vastu maailma kaubanduses. Nüüd aga võitles USA elu eest selle nimel, et too mõiste, nagu ka igasugune sanktsioonipoliitika hukkamõistmine, mida nõudis mitte ainult Venemaa, käibelt kõrvaldada.

Kompromissiks (kui seda saab kompromissiks nimetada) oli Maailma Kaubandusorganisatsiooni ühekordne mainimine. Juhul kui "enne Trumpi" mainiti WTO-d lõppdokumentides kümneid kordi, toonitades pidevalt tolle struktuuri olulist rolli maailma majanduses, siis nüüd täheldasid Suure Kahekümne juhid vaid lühidalt: "Me toetame WTO hädavajalikku reformi tema toimevõime parandamiseks." Ja kogu lugu.

Vladimir Putin ja Donald Trump Buenos Aires G20
© REUTERS / MARCOS BRINDICCI

Tõsi, mitmete seisukohtade puhul seoses protektsionismiga jäi Trump tegelikult sel tippnõupidamisel isolatsiooni, muutes G20 ühenduseks G19+. Ent nendime, et Brasiiliat esindas seniajani "lastud varese" rollis Michel Temer, kes 1. jaanuaril annab valitsemisohjad üle Jair Bolsonarole, keda aga sugugi mitte juhuslikult on hakatud "Lõuna-Ameerika Trumpiks" nimetama. Brasiilia tulevase riigipea vaateid silmas pidades ei saa välistada, et Auure Kahekümne järgmine tippkohtumine kujuneb G18+ omaks ja antud suundumus jätkub.

Just sellepärast on meedia pärast maailma riigipeade kohtumist Buenos Aireses asunid niivõrd agarasti kõnelema G20 ähvardavast hukust, nagu juba aastaid on räägitud ÜRO hinguseleminekust või APEC-i lõpust. Ent ei tohi unustada: Suure Kahekümnetippkohtumine, mis jaotub paljudeks kahe- ja kolmepoolseteks kohtumiseks, on kujunenud tähtsaks platvormiks konkreetsete riikide vaheliste kokkulepete sõlmimise tarvis.

Trump, näiteks, nimetas seda tippnõupidamist ainult sellepärast "suureks edusammuks", et USA, Mehiko ja Kanada kirjutasid alla uuele kaubanduskokkuleppele, mis USA presidendi hinnangul on "palju-palju parem" kui tema poolt 2016. aasta valimistel sajatatud NAFTA-leping. Samas ei tundu muudatused NAFTA uues versioonis asjatundjatele kuigivõrd silmahakkavad või kuidagiviisi neid muresid leevendavad, mille tõttu Trump Põhja-Ameerika riikide majandusliidu eelmise versiooni maapõhja kirus.

Endastmõistetavalt jälgisid maailma turud USA ja Hiina riigipeade vaheliste kõneluste tulemusi tublisti pingsamalt kui kemplemisi tippnõupidamise ühise kommünikee sõnastuste ümber. Arvestades, et röövelike tollitariifide kehtestamine Hiinakaupadele, mille Trump kavatses 1. jaanuarist käivitada, oleks kaasa toonud ülemaailmse kaubanduse järsu languse (esines rehkendusi, mille kohaselt oleks see põhjustanud ülemaailmse SKP kahanemise ühe-kahe protsendi võrra), olid panused väga kõrged.

WTO süsteem tõrgub, teatas Venemaa esindaja G20-s >>

See peegeldus eriti Hiina delegatsiooni käitumises, kui selle liikmed kuni riigipeade piduliku lõunaeineni välja paistsid olevat ülimalt pinges, kui mitte öelda – üleskruvitud. Nendega vesteldes tundus, et Trumpi ja Xi Jinpingi läbirääkimiste läbikukkumise korral vallandub otsemaid maailmasõda.

Võite endale ette kujutada, kui suur oli nende pingelangus otsekohe, kui saabus teadaanne kolmekuulisest vaherahust USA ja Hiina vahel.

Üheks tippkohtumisest osavõtjate boonuseks oli võimalus Argentiva veinide tasuta ja piiramatuks degusteerimiseks – niisiis, mulle näis, pärast seda teadaannet sumisesid veiniautomaatide ümber ainult hiinlastest osalised.

Kuidas iganes ka sedasorti kohtumistese suhtuda, on need kujunenud platvormiks paljudelle kahepoolsetele kaubanduslepetele (näiteks Venemaa sõlmis sellised lepped Argentinaga ning Vladimir Putin saavutas Idlibi osas olulise kokkuleppe Recep Tayyip Erdoğaniga).

Vaatamata rohkele skepsisele G20 tuleviku suhtes tahavb vaevalt küll keegi lähimal ajal loobuda selle platvormi kasutamisest, mis on mugav kõigile. Isegi Trumpile, kelle ideoloogia läheb täielikult lahku antud ühenduse esialgsest ideoloogiast.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

63
Tagid:
tippkohtumine, analüütika, poliitika, G20, Argentina, Buenos Aires, USA
Teema:
G20 tippkohtumine Buenos Aireses (9)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega