Euroopa maksis Suurbritanniale mitme sajandi eest kätte, illustreeriv foto

Euroopa maksis Suurbritanniale mitme sajandi eest kätte

32
(Uuendatud 20:06 27.11.2018)
Pühapäeval toimunud erakorralisel ülemkogul kiitsid 27 Euroopa Liitu jäänud riiki heaks Brexiti-alase lahkumislepingu. Ees seisab veel ligi 600-leheküljelise dokumendi kinnitamine Suurbritannia ja Euroopa Parlamendi poolt.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Suurbritannia peaminister Theresa May pöördus omakorda rahva poole avaliku kirjaga, kus teatas, et antud kokkulepe vastab kõikide brittide huvidele ja kutsus üles seda toetama. See, millega proua May on sunnitud antud hetkel tegelema, annab uue sügavuse ja tähendusvarjundi vanale väljendile "halva mängu juures head nägu tegema".

EL-i liidrid kiitsid ajaloolise Brexiti-leppe heaks >>

Peaministrist võib aru saada. Pühapäevane otsus ei olnud kaugeltki viimaseks sammuks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumineku protsessis. Ees seisab veel ligi 600-leheküljelise dokumendi kinnitamine Suurbritannia ja Euroopa Parlamendi poolt. Ja kui Euroopa parlamendisaadikute positiivses otsuses kahtlusi ei ole, siis brittidel on olukord märksa keerulisem.

Nagu riigi välisminister Jeremy Hunt otsesõnu tunnistas, ei ole jõudude vahekord alamkojas selles küsimuses praegu küll peaministri kasuks – ja seda mitte ilma põhjuseta. Kokkulepe on Londonile solvavalt ebasoodus, kuid Brüssel on asjalood sedasi korraldanud, et alternatiivina – Suurbritannia lahkumine EL-ist ilma igasuguste kokkulepetete – oleks talle palju hullem, millest peaksid aru sama ka kõige karmimad saavutatud kokkulepete vastased.

Nimelt see sunnib kahtlustama, et kokkuvõttes suudab May siiski vajaliku arvu saadikute hääli kokku kraapida ja kokkulepe EL-iga pälvib Suurbritannia parlamendi poolt toetuse.

Kõik viimatised ja veel eelseisvad sammud kujutavad endast sisuliselt üksnes sümboolseid tegevusi, kus igaüks täidab ettekirjutatud ja talle hästi tuttavat rolli.

Näiteks paar päeva enne üldkogu teatasid Hispaania võimud, et nad võivad dokumendi tänu ammusele territoriaalvaidlusele Suurbritanniaga Gibraltari pärast vetostada. See lisas toimuvale elevust ja isegi teatava intriigi.

Kuid vaevalt küll tasuks tõsimeeli arvestada, et Hispaania lähebki lausa vastuollu Brüsseli arvamusega. Aga Madris on saanud ilmselgelt rahulduse võimalusest anda rituaalne "ninanips" Londonile, kes on sattunud silmitsi vajadusega välistada tema jaoks halvad tingimused, et mitte sattuda veelgi hullemasse olukorda.

Eurooplased ennustavad uusi lahkumisi Euroopa Liidust >>

Brexiti ümber toimunud protsesside najal saab jälgida kahe poliitika- ja juhtimissüsteemi toimimist. See on seda huvipakkuvam, et mõlemal juhul käib jutt sellest, mida on kombeks nimetada euroopalikuks demokraatiaks.

Ühest küljest on Suurbritania üks maailma vanimaid parlamentaarseid demokraatiaid, mille sajanditepikkune ajalugu on korduvalt demonstreerinud muljetavaldavat paindlikkust, oskust kõige raskemategi tingimustega kohaneda ja kokkuvõttes edu saavutada.

Teisalt aga on Euroopa Liit noor (kõigest mõne aastakümne vanune) ja tegelikult täiesti sõltumatu valimissüsteemist, mida pidevalt süüdistatakse ülebürokratiseerituses ja ülereguleerituses.

Kuid tulemusena on suurele eriti demokraatiale osaks saanud hävitav lüüasaamine selle kohmaka ja manööverdusvõimeta masinavärgi poolt.

Samal ajal, ehkki Brüsseli osas tuleb kahtlemata tunnistada, et läbirääkimistel on ta brittidest pidurdamatu teerullina üle sõitnud, tegi London olulisima siiski ise ära.

Võib pikalt arutada, kus ja milliseid vigu nimelt riigijuhid tegid, kuid kindlasti tuleb esile tuua üks asjaolu, mis on kõige olulisem: brittide võimuladvikus tekkisid ilmselged probleemid nii briti ühiskonnast arusaamisega kui ka nende juhtimisega.

Kogu lugu Brexitiga sai alguse endise peaministri David Cameroni valearvestusest, kes otsustas referendumiga oma positsiooni kindlustada, kuid selle asemel kukutas riigi olukorda, millel on tõsised väljavaated jääda ajalooõpikutesse tähtsaima punktina Suurbritannia suurriikliku seisundi kaotamise protsessis.

Suurbritannia kutsus EL-i üles mitte muutuma "NSVL-i sarnaseks" vanglaks >>

Ning aasta pärast kordas tema mödalaskmist – ehkki ajaloo suhtes vähemolulises ulatuses – Theresa May, kes positsioneeris ennast teise Margaret Thatcherina. Ta kuulutas välja ennetähtaegsed valimised lootuses oma positsioone parlamendis tugevdada, ent sai otse vastupidise tulemuse.

Ja veel ühe kultusliku briti peaministrina, kelle rolli ta enesel ilmselgelt mõõta võttis, muutus proua May naeruvääristamise ja poliitilise kamikaze objektiks, kellel lihtsalt ei jäänud muud väljapääsu peale selle, et endale võetud missioon lõpule viia. Kusjuures selle missiooni täitmine mitte üksnes ei mata maha peaministri isikliku poliitilise karjääri, vaid mis suure tõenäosusega avaldab äärmiselt negatiivset mõju ka riigi saatusele.

Ülemaailmsete ümberkujunemiste olukorras kasvavad niisugustest riigitegelaste erinevatest üksikosadest koosnevatest vigadest välja palju tõsisema ulatusega protsessid.

Aga kogu maailma jaoks on praegu Suurbritanniaga toimuv ajendiks mitte ainult endise ülemaailmse hegemooni ning seejärel maailmapoliitika "halli kardinali" üle kergelt parastada, vaid ammutada ka õppetund selle kohta, kuivõrd ohtlik on mis tahes riigil ja tema eliidil loorberitele lesima jääda. Isegi kui nende selja taga on tuhat aastat suurejoonelist ajalugu, sadu ületatud kriise ja suuri võite.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

32
Tagid:
lahkumislepe, analüütika, poliitika, heakskiit, Brexit, EL, Theresa May, Suurbritannia, Euroopa
Teema:
Brexit – protsess läks käima (79)