Sõltumatuse väljak Kiievis

Kiievi "vägiteod" Kertši väina kandis: aja ja koha valik

139
(Uuendatud 16:46 26.11.2018)
Nii hästi-halvasti kui võimalik, püüdis Kiiev oma jõhkra provokatsiooni tagajärjed ette välja arvutada. Või siis tegutses ta ainult operatsiooni teostajana, jättes rehkendused targematele. Igal juhul kasutatakse Musta ja Aasovi mere teemat ka edaspidi, kusjuures – mida aeg edasi, seda enam.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Kiiev üritab Musta mere provokatsioonist – kus Ukraina sõjalaevad ÜRO mereõiguse konventsiooni rikkudes Kertši väina piirkonnas Venemaa territoriaalvetesse tungisid — maksimumi võtta. 

Laevad, mis hoiatustele ei reageerinud, peeti FSB piirivalvurite poolt kinni

Ukriana julgeolekutalituse SBU eriüksuslased
© Sputnik / Григорий Василенко
 – neil tuli piiririkkujate vastu relvi kasutada.

Vastuseks seati Ukraina relvajõud täielikku lahinguvalmidusse. Pjotr Porošenko nimetas juhtumit Moskva agressiooniks ja tegi üleskutse riigis sõjaseisukorra kehtestamiseks.

Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu on juba vastava otsuse langetanud. Järjekord on Ülemraada käes, kes arutleb küsimust suletud istungil. Moskva nõudis omakorda ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist, mis algab esmaspäeval kell 18.00 Eesti aja järgi.

Kiiev püüdis oma jõhkra provokatsiooni tagajärjed "välja arvutada". Või tegutses ta ainult operatsiooni teostajana, jättes rehkendused targematele. Viimane küsimus on mõneti vaieldav.

Panus oli tehtud ja krupjee pani ruletiratta pöörlema. Kas plaan õnnestus — selgub veidi hiljem. Kuid idee on arusaadav. Aeg ja koht valiti mõistagi mitte juhuslikult.

Ukraina ei tunnista Krimmi Venemaa osana ja seetõttu ei ole tema arvates Kertši väinas ka Venemaa territoriaalvesi.

Lisaks väidavad nad, et Kiiev hoiatas Venemaa poolt oma laevade marsruudist, mis algas Odessast ja kulges Mariupolisse, st. Mustast merest Aasovi merre.

Kõik see on puhas väljamõeldis, mis mõeldud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks kõigelt oluliselt. Tavapärane infotausta loomise operatsioon. 

Vahilaev Povorino
© Sputnik / Виталий Тимкив

Olukorras, kus on vajalik suhete teravnemine, lahendab Ukraina valitsev klann — kui omistada talle mõningane subjekti staatus — korraga mitu probleemi. Nende hulgas on praeguse presidendi reitingu päästmine valimiste eelõhtul.

Sotsioloogilised küsitlused näitavad: Porošenko toetus ei ole mitte lihtsalt kahanenud, vaid täiesti olematu. Teda edestavad mitmed potentsiaalsed konkurendid ja praeguses olukorras ta oma ametis ei jätka.

Ainult uuel kvalitatiivsel tasemel "vastasseis Venemaa värskele agressioonile" võimaldab tal valijatelt ja Läänelt täiendavat toetust saada.

See aga tähendab võimalust võimulolekut jätkata. Muide, agressiivsuse määr riigis ja eriti Donbassis on juba dramaatiliselt kasvanud. Kiievis asuva Vene saatkonna piirkonnas jätkusid korrarikkumised, samal ajal intensiivistus ka DNR-i ja LNR-i elanike pihta suunatud "demokraatlik" suurtükituli.

Siiski on veel üks võimalus – sõjaseisukorra kehtestamine riigis — ainsa eesmärgiga valimised seaduslikult ära jätta. Sellekohased üleskutsed juba kõlavad Ülemraadas! 

Lisaks võivad peatsel G20 tippkohtumisel Argentinas kohtuda Vladimir Putin ja Donald Trump. Ei saa välistada, et nad jõuavad Ukraina osas teatud kokkulepeteni.

Kiievi jaoks kujutab see stsenaarium tõelist ohtu. Seepärast hakataksegi Musta ja Aasovi merede teemat üha intensiivsemalt kasutama.

Tuletame meelde, et Europarlament võttis hiljuti vastu Venemaa-vastase resolutsiooni, mis puudutab Aasovi merd, kutsudes Brüsselit üles tugevdama sanktsioone Moskva suhtes, kui olukord veekogul ei arene Kiievi soovitud suunas.

Võiks küsida, kus asub Euroliit ja kus Venemaa ja Ukraina vaheline sisemeri, mis ei ole kuidagi Euroopa ühendusega seotud?

Nüüd soovib Ukraina pool konsolideerida saadud toetust ÜRO Peaassambleel, kus detsembris arutletakse Kiievi resolutsiooni Vene Föderatsiooni poolse Musta ja Aasovi mere "militariseerimisest."

Porošenko ei oleks Porošenko, kui ta üritaks kehtestada sõjaolukorda mitte ainult "valimiste ajaks", vaid ka selleks, et alustada Venemaaga täiemahulist sõjalist konflikti.

See pole tema meetod, välja arvatud juhul, kui tema "vanemad meretagused seltsimehed" sellist karmi ja ühemõttelist korraldust ei andnud.

Muide, Pjotr Alekseejevitš on juba teatanud, et sõjaseisukord "ei tähenda mitte seda, et Ukraina alustab pealetungi" või muudab kuidagi olukorda Donbassi eraldusjoonel.

See on presidendi jaoks liiga suur risk. Väiksemad sigadused on palju lihtsamad ja turvalisemad ning toovad Moskva jaoks kaasa üha uuemaid läänepoolseid sanktsioone, tõstes samas tema reitingut. Tegu on omamoodi ratsionaalsusega. 

Võtame näiteks Poola, kes kutsus mõlemaid pooli üles vaoshoitusele Aasovi mere küsimuses. Kanada väljendus palju rangemalt, mõistes Venemaa "agressiooni" hukka ja nõudes arestitud laevade ja meremeeste viivitamatut tagastamist Ukrainale.

Kuid Kanada asub sündmuskohast väga kaugel. Poola seevastu oluliselt lähemal. Varssavis mõistetakse relvastatud konfliktiga kaasnevaid ohtusid. Nagu ka Kiievis. Seepärast tõstetakse Ukrainas seoses eelseisvate valimistega küll panuseid, kuid siiski piiratud ja mõõdetud määral.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

139
Tagid:
ajastatus, provokatsioon, presidendivalimised, USA saatkond Kiievis, ÜRO Julgeolekunõukogu, Ukraina Ülemraada, Pjotr Porošenko, Aasovi meri, Luganski RV, Donetski RV, Donbass, Must meri, Kiiev, Krimm
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (35)
Samal teemal
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni Aasovi mere kohta
Turkish Streami veealune osa sai valmis