Turkish Streami veealune osa sai valmis, illustreeriv foto

Euroopa russofoobid jäävad võitluses gaasituru pärast USA põhilisteks toetajateks

67
(Uuendatud 19:04 21.11.2018)
Euroopa Komisjon peaks tegelema oma otseste kohustustega - tagama eurooplaste turvalisust ja heaolu, mitte edendama Ida-Euroopa foobiaid ega kaitsma Ameerika gaasiettevõtete sissetulekuid, kirjutab Venemaa finantsülikooli politoloogia teaduskonna dotsent Gevorg Mirzajan.

Gevorg Mirzajan, Venemaa finantsülikooli politoloogia teaduskonna dotsent

Esmaspäeval, 19. novembril käivitasid president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan Istanbulis toimunud tseremoonial gaasijuhtme TurkStream esimese osa. Samal ajal jätkavad Ameerika Ühendriigid võitlust Euroopa energiaturu pärast. Pärast lüüasaamist Saksamaa rindel üritavad ameeriklased nüüd kaotatut tagasi teha Türgis ja Lõuna-Euroopas.

Turkish Streami veealune osa sai valmis >>

Washington, nagu teada, on väga mures Venemaa ja Euroopa gaasikoostöö arengu pärast. 2017. aastal eksportis Gazprom Euroopasse, sealhulgas Türki, 193 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on peaaegu 8,1% rohkem, kui 2016. aastal. 2018. aasta esimesel poolaastal kasv jätkus – ekspordimaht oli umbes 101 miljardit kuupmeetrit ehk 5,7% rohkem kui samal perioodil 2017. aastal.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Venemaa riigipea Vladimir Putin
© Sputnik / Михаил Климентьев

Ameeriklased püüavad eurooplasi veenda, et selline sõltuvus Vene gaasist (ligikaudu 40% kogu gaasiimpordist) on vastuvõetamatu ja ohtlik. Selle asemel, et suurendada odava ja usaldusväärse Venemaa torugaasi ostmist, peaks Euroopa ostma kallist Ameerika veeldatud maagaasi (LNG). Venemaa püüded muuta Nord Stream 2 ja TurkStreami abil gaasitarned veelgi odavamaks ja usaldusväärsemaks tuleb kindlasti nurjata.

Washingtoni õnnetuseks kukkusid katsed Nord Stream 2 saboteerida läbi. Taani keeldumisest lubada gaasijuhe läbi oma territoriaalvee saab lihtsalt mööda selle sõna otseses mõttes — Moskva ehitab torujuhtme ümber väljastpoolt Taani merepiiri.

Saksamaale, kuhu Venemaa gaasijuhe maabub, surve avaldamine ebaõnnestus — Berliin hindab kõrgelt oma suveräänsust ja, mis samuti oluline, oma eksportkaupade konkurentsieeliseid. Need rajanevad muuhulgas ka odaval Venemaa gaasil.

Saksamaa hindab juba avansina eeldatavat poliitilist ja majanduslikku kasu, mida ta hakkab saama Venemaa sinist kütust jaotava riigi positsiooni tõttu.

Lõpuks jäi tulemusteta ka sanktsioonide kehtestamise ähvardused osalemise eest Nord Stream 2-s. Saksamaa tegi tugevat lobitööd projekti partnerite vabastamiseks tõsiste piirangute alt ja Venemaa teatas oma valmisolekust ise projekti rahastada (kuigi osalevad ettevõtted olid selleks raha juba eraldanud). Gaasijuhtme ehitamine Saksamaal on juba alanud.

Miller vastas USA ähvardustele Nord Stream 2 peatada >>

Gaasijaotus

Kuid Türgi suunal on Ameerika Ühendriikidel veel teatud võimalused edu saavutamiseks. Sealsed riigid on palju vähem suveräänsed ja mõjukad kui Saksamaa. See ei puuduta muidugi Türgit. Erdogan, nagu ka Merkel, mõistavad kõiki Venemaa gaasitoru paigaldamise eeliseid oma territooriumile, tal on piisavalt iseseisvust ja tarkust USA positsiooni ignoreerida, erinevalt Bulgaariast, kes Ühendriikide survel viimasel hetkel South Streamist keeldus ja nüüd seda sammu kahetseb.

TurkStreami merealuse osa ehitamine, mis ulatub Venemaa Musta mere rannikult (Krasnodari krais) Türgi Trakia rannikuni, on valmis. Järgmisel aastal saadetakse seda mööda riigi turule 15,75 miljardit kuupmeetrit gaasi. "TurkStreami ei võimalda Ankarale mitte ainult saada gaasi otse Venemaalt, see tähendab Ukraina territooriumist mööda.

TurkStreami hõlmab kaht gaasitoru, millest kummagi võimsus on 15,75 miljardit kuupmeetrit. Teine nendest on mõeldud Lõuna-Euroopale. Gazprom on Türgini valmis ehitanud mõlemad gaasitorud. Pole mõtet loobuda teise, maismaad mööda kulgeva gaasijuhtme ehitamise jätkamisest Euroopas, seda enam, et selle merealune osa on valmis," selgitas agentuurile Sputnik energeetika valdkonna ekspert Igor Jškov.

Moskva ei kavatsegi sellest loobuda, kuid torujuhtme jätkamise küsimused on endiselt õhus. Esiteks pole selge, kuhu see jätk peaks minema. Praegu on kaks võimalust. Esimene — läbi Kreeka Itaaliasse. Teine — läbi Bulgaaria, Serbia ja Ungari Baumgarteni gaasijaotuskeskusesse Austrias. Kõik need riigid soovivad oma territooriumile Venemaa gaasitoru ja valik on ainult Moskva päralt. Kuid see saab olema keeruline valik.

Teine võimalus tundub parem: kaasatakse rohkem riike, pluss, nagu seletab Juškov, on Bulgaariat ja Türgit ühendav gaasijuhe juba olemas, sedamööda läheb praegu Vene gaas Türgi territooriumile. Kuid Gazpromil on juba halb kogemus koostööst Bulgaaria kolleegidega ja puuduvad garantiid, et Sofia ei muuda pärast Washingtonist saadud telefonikõnet jälle oma meelt.

Seda enam, et ameeriklased on avalikult vastu South Stream'ile, mis USA energeetikaministri Rick Perry sõnul võimaldab Moskval "tugevdada kontrolli Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse üle."

Moskva ootab tagatisi

Muidugi, teoreetiliselt ei pruugi Moskva üldse valida ja käivitada gaasitarned mõlemas suunas, kuid selleks on vaja ületada teine takistus – EL. Teatavasti tuginevad ameeriklased võitluses Venemaa gaasijuhtmete vastu Euroopa eliidi russofoobsele osale. "Seal on riike, mis on Venemaalt pärinevale energiavarustusele väga fanaatiliselt vastu… Nad eelistavad osta veeldatud maagaasi teistest allikatest, teistelt riikidelt," selgitab Kreeka peaministri nõunik Dimitrios Velanis.

Tšehhi ekspert: Nord Stream 2 ei jäta ameeriklaste gaasile ruumi >>

Jah, märgib Kreeka poliitik, veeldatud gaas on vähemalt 30% kallim kui Venemaa torugaas, kuid eliit ei hooli sellest. Jah, praegu ei ole odavale Venemaa gaasile alternatiivi (gaasitoodang Põhja-Euroopas väheneb, Aserbaidžaan on valmis andma Euroopale ainult 10 miljardit kuupmeetrit, Iraani gaas EL ei tule ja Liibüas toimub tont teab, mis) – kuid ka sellest nad ei hooli.

Venemaa gaasitarnete osakaalu vähendamine on russofoob-riikidele saanud kinnisideeks. Ja just seepärast, nagu ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, võtab Moskva õppust kurvast õppetunnist South Streamiga ning on valmis alustama tööd "alles pärast EL struktuuridelt kindlate positiivsete tagatiste saamist". Võiks arvata, et neid tagatisi pole vaja, sest TurkStream ei käi EL Kolmanda energiapaketi alla.

Igor Juškovi sõnul peavad Euroopa ettevõtted ise ehitama torujuhtmed Türgi piirilt edasi ja need saavad olema ka nende omanduses. Kuid pole mingit kindlust, et nad need ehitavad, et Euroopa Komisjon Washingtoni positsiooni ignoreerib ja hakkab tegelema reaalse, mitte vandenõuliku Euroopa energiajulgeolekuga.

Kui Brüssel peaks aga ikkagi hakkama tõsiselt energiavarustusega tegelema, siis Venemaa ja Euroopa gaasikoostöö mitte ainult ei kindlustu, vaid ka laieneb, sealhulgas EL jaoks palju usaldusväärsema ja Venemaa Föderatsiooni jaoks palju odavama gaasitransiidi raames.

"Nüüd tuleb välja, et isegi kõik Ukrainast mööda minevad gaasijuhtmed ei võimalda Ukrainast kui transiidiriigist loobuda. Nii et kui eurooplased tahavad pumbata gaasi vaid uute gaasijuhtmete kaudu, mis ei läbiks transiidiriike, siis me ehitame need. See võib olla kas TurkStream 2 või isegi South Stream — see variant oleks tegelikult kõige parem. Kuid sel juhul on vaja tagatisi, et projekt ei ebaõnnestu, sest selleks tuleb Venemaal suurendada Jamali poolsaarelt Anapasse kulgevate torujuhtmete võimsust," märgib Juškov.

Nii et jääb vaid üle oodata, kuni Euroopa Komisjon hakkab lõpuks tegelema oma otseste kohustustega — eurooplaste turvalisuse ja heaolu tagamisega, mitte aga Ida-Euroopa foobiate õhutamisega ja Ameerika gaasiettevõtete tulude kaitsmisega.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

67
Tagid:
analüütika, poliitika, gaas, majandus, TurkStream, Turkish Stream, Nord Stream 2, Euroopa Komisjon, Ida-Euroopa, Euroopa, Saksamaa, USA, Venemaa, Türgi
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Nord Stream 2 muutus ootamatult Tšehhi Vabariigile kasulikuks
USA tunnistas, et ei suuda peatada miljardite voolu Venemaale
Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi
Ekspert hindas EL-i võimalusi LNG importimiseks USA-st
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega