USA president Donald Trump

Trump hakkab russofoobe kinni panema

96
(Uuendatud 10:20 12.11.2018)
Praegu on raske ennustada, kuidas Washingtoni ja Moskva suhted edasi arenema hakkavad, kuid esimesed nõrgad, kuid positiivsed signaalid on juba olemas.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Esimene järeldus, mille tegid paljud vaatlejad pärast seda, kui Donald Trump Kongressi üle kontrolli kaotas, oli, et "nüüd kehtestatakse Venemaale järjekordsed sanktsioonid ja president tagandatakse". Demokraatliku Partei fraktsiooni juhtkond lubas hakata uurima presidendi tegevust, "niiöelda suhu ja silma", kusjuures vihjatakse tungivalt, et nüüd peab "Kremli agent" kõige eest vastust andma. Kui varem sai "Kremli agent", kelleks demokraadid ja liberaalne avalikkus Ameerika Ühendriikide presidendi kuulutas, loota vähemalt vabariikliku enamusega Kongressi ametlikule kaitsele, siis nüüd saab kongress ise uue erikomisjoni luua, kus Trumpi vihkajad on enamuses ja lasta sellel tunnistada Trump Putini agendiks, kes valiti häkkerite abil ning vajadust presidenti, tema "vene kuraatoreid" ja kõiki venelasi kohe karmilt karistada.

Väljavaade on ebameeldiv, eriti arvestades, et Demokraatliku Partei juhtkonnas on palju ägedaid russofoobe, kes on kõigeks valmis (võib-olla isegi viima maailma tuumasõja äärele), ainult selleks, et kätte maksta "neetud venelastele" iseseisva tegutsemise ja "külma sõja" kaotamise unustamise eest. Järelikult on oodata uusi sanktsioone valimistesse sekkumise eest ja võib-olla isegi uusi nõudmisi tõelise sõja alustamiseks Venemaaga Süürias, kusjuures uute sanktsioonide kehtestamisest ja Süürias (või, miks mitte Krimmis) Venemaaga sõdimisest keeldumist kasutatakse tõendina, et USA president on Kremli agent. Ja sellisena tuleb ta ametist tagandada, veel parem, talle kodumaa reetmise eest surmanuhtlus mõista.

Viis aastat tagasi oleks selline stsenaarium tundunud üsna fantastiline, kuid Ameerika poliitiline eliit on juba hüljanud igasuguse sündsuse, võtnud kasutusele vihkamise keele ja vastaste inimvaenulikkuse ning põhimõtteliselt juba vaimselt valmis nii maailma-, kui kodusõjaks. Kuid sellel stsenaariumil on siiski mõned probleemid, mis tõenäoliselt ei võimalda seda, vähemalt lühiajalises perspektiivis, realiseerida. Kui paradoksaalne see ka ei tunduks, sidusid valimistulemused Trumpi käed lahti ja just tema — muutub nüüd volens-nolens (tahes-tahjtmata), Kremli peamiseks "kaitsjaks" Ameerika Ühendriikides. Selleks on mitu põhjust.

Riigiduuma
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Esiteks on praegusel presidendil, hoolimata äärmiselt ebatraditsioonilisest käitumisest ja radikaalsetest ideedest, mida sise- ja välispoliitikas teha saab ja mida mitte, üks, kuid selge ideoloogiline seisukoht — Ameerika Ühendriikide taasindustrialiseerimine iga hinnaga. Ta usub õigusega, et taasindustrialiseerimine ja kaubandusbilansi tasakaalustamine (mis majandusteadlaste keelest tavakeelde tõlkides tähendab, et ameeriklased ei tohi enam tarbida rohkem, kui nad toodavad), on Ameerika Ühendriikide jaoks eksistentsiaalsed väljakutsed. Aga kui jõutakse olukorrani, kus Ameerika kattub radioaktiivse tuha kihiga, siis ei saa taasindustrialiseerumisest ja endise hiilguse taastamisest juttugi olla.

Kahjuks on Ameerika eliidi hulgas väga mõjukad poliitikud, kes on nii pimestatud oma suuruse ideoloogiast, et nad on kindlad: Venemaa ei julge mitte kunagi kasutada USA vastu jõudu, isegi vastusena ründamisele. Seetõttu on nad võimelised enesetapjalikeks provokatsioonideks meie riigi (Venemaa – oim.) vastu, kuid õnneks kaotas nende kandidaat 2016. aasta presidendivalimistel. Teine põhjus seisneb selles, et pärast vahevalimisi ei ole Trumpil enam mingit põhjust "reeglitest kinni pidada" ja mingitki sündsust ilmutada. Enne valimisi nõudsid Vabariikliku partei mõjukad segmendid, et ta oleks võimalikult salliv rünnakute suhtes "Kremli vandenõus" ja leplik sanktsioonide kehtestamise suhtes, et mitte anda põhjust täiendavateks süüdistusteks, seda enam mitte mingil juhul üritada poliitilisi oponente trellide taha panna, vaatamata sellele, et üleskutse "Ta (Hillary Clinton – toim.) kinni panna" oli Trumpi valimiskampaania üks peamisi loosungeid.

Putin allkirjastas uue rändepoliitika kontseptsiooni
© Sputnik / Максим Блинов

Nüüd on olukord Vabariiklikus parteis muutunud: struktuurist, mille juhtkond suhtus Trumpi kui tõusikusse ja probleemi, mis tuleb ära kannatada, on see muutunud peaaegu "liidri parti tüüpi" "presidendi isiklikuks parteiks". Peaaegu kõik Trumpi parteisisesed oponendid kaotasid valimistel ja jäid oma kohtadest ilma. Senatis on nüüd märkimisväärne hulk vabariiklastest senaatoreid, kes võlgnevad Trumpile oma poliitilise karjääri. Nii president ise, kui ka tema meeskond ja tema partei veendusid, et võidustrateegia ei seisne mitte selles, et püüda kuidagi veenda neid, kes teda Kremli nukuks peavad, vaid selles, et võimalikult karmilt oma poliitilised vastased "lasta põhja" ja konsolideerida oma valijad, kes suhtuvad järeleandmistesse "Vene skandaalis" kui rumalusse ja nõrkusesse.

Esimene asjana pärast valimistulemuste väljakuulutamist vallandas Trump justiitsministrr ja peaprokurör Jeff Sessionsi, kes toetas seisukohta Venemaa sekkumisest valimistesse ja määras tema asemel ametisse ustava "trampisti" Matthew Whitaker"i, kes oli "Kremli vandenõu" uurimist ja seda juhtivat eriprokurör Muellerit karmilt kritiseerinud. Ajakirjanduses arutletakse juba aktiivselt Whitakeeri varem avaldatud seisukohta üle: "vasakpoolsed (st demokraadid – aut. märk.) üritavad levitada teooriat, et venelased on sekkunud Ameerika valimistesse. On juba tõestatud, et see pole tõsi."

Kusjuures kõige olulisema takistuse Kremli vandenõu teema aktiivseks taaskäivitamiseks teatas president ise, lubades oma Twitteri kontol adekvaatselt reageerida: "Kui demokraadid arvavad, et nad saavad Kongressi kaudu meie vastu uurimise läbiviimisega maksumaksjate raha tuulde loopida, siis peame kaaluma võimalust uurida ka nende salastatud teabe lekkimist ja palju muud, kuid juba Senati tasandil. Seda mängu saab mängida kahekesi!"

Trumpi "keelest" tavakeelde tõlgituna tähendab see, et Trump lubas kasutada oma Senati komisjone tegevust poliitiliste vastaste tegevuse uurimiseks ja vihjas, et salajase teabe lekkimist hakatakse uurima. See tähendab, et uuendatakse uurimine Hillary Clintoni ja tema töötajate vastu, kes hoidsid riigidepartemangu konfidentsiaalset teavet oma kodus. Veelgi enam: Trumpil on nii palju alternatiivseid uurimisvõimalusi, et peaaegu kogu Demokraatliku Partei juhtkond trellide taha panna.

Ta suudab Senati või prokuratuuri kaudu algatada uurimisi ebaseadusliku lobitöö, korruptsiooni, USA Benghazi suursaatkonna ründamise kohta tõe varjamise ja paljude teiste Ameerika poliitilise eliidi kabinettides asuvate luukerede kohta. Seda enam, et mingit kompromiteeriva materjali puudust pole. Sisuliselt on Trump Clintoni perekonna ja Demokraatliku Partei ladviku "pantvangi võtnud". Nüüd on neil valikuvõimalus: kas minna panga peale ja riskida oma vabadusega või siiski lasta "Vene juhtumil" vaikselt hingusele minna.

Praegu on raske ennustada, kuidas Washingtoni ja Moskva suhted edasi arenema hakkavad, kuid esimesed nõrgad, kuid positiivsed signaalid on juba olemas. Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ütles ajakirjanikele: "Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhted olid alles hiljuti absoluutses madalseisus, neid praktiliselt polnud, välisteenistuste tasandil arutati vaid üksikuid küsimusi. Nüüd on dialoog taas käivitunud ja see on väga hea." Loodetavasti toob dialoog mingeid positiivseid tulemusi ja Trump saab tõesti seda kaitsta Kongressis võimule pääsenud russofoobide eest.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seiskohaga.

96
Tagid:
Donald Trump, Washington, Moskva
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega