Esimesed Stingerid ilmusid Afganistani vastupanuvõitlejatel 1986. aasta septembris

Kuidas GRU eriüksus Stingeri hankis

120
(Uuendatud 13:04 06.11.2018)
5. novembril tähistas Venemaa sõjaväeluure oma 100. sünniaastapäeva. Paljud erioperatsioonid on endiselt salastatud. Üks kõige eredamatest oli kantava õhutõrjeraketi Stingeri hõivamine GRU eriüksuse poolt Afganistanis, millest on juttu järgnevas RIA Novosti materjalis.

Andrei Kots, RIA Novosti

Eliitsõjaväelased ei jäta jälgi ja on valmis minema operatsioonile kuhu iganes — 5. novembril tähistas Venemaa sõjaväeluure oma 100. sünniaastapäeva. Nende 100 aasta jooksul on nad pidanud tuhandeid raskeid lahinguid vaenlase tagalas ja otsustanud sellega paljude suurte lahingute tulemuse. Paljud erioperatsioonid on endiselt salastatud. Üks kõige eredamatest oli kantava õhutõrjeraketi Stingeri hõivamine GRU eriüksuse poolt Afganistanis.

Operatsioon Cyclone

Esimesed Stingerid ilmusid Afganistani vastupanuvõitlejatel 1986. aasta septembris, pärast CIA (USA Luurekeskagentuur – toim.) erioperatsiooni Cyclone. Nõukogude piiratud väekontingendi armeeõhuvägi oli juba pikka aega valmistanud vastupanuvõitlejatele tõsist peavalu.

Ameerika luure skandaalsemad äpardused NSV Liiduga >>

Kopterid ründasid ootamatult vastupanuvõitlejate positsioone ja liikuvaid kolonne, maandasid probleemsetes kišlakkides (külades – toim.) taktikalisi dessante ja, mis kõige hullem, purustasid Pakistanist tulevaid relvade ja laskemoonaga varustuskaravane.

Vatikan
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nõukogude sõjaväepilootide tegevuse tõttu olid paljud Afganistani vastupanuvõitlejate rühmad näljapajukil ja nendele saadetud sõjamoon põles kõrbe- ja mägipiirkondades.

Valge Maja leidis, et kaasaegsete portatiivsete õhutõrjerakettida andmine vastupanuvõitlejatele sunniks Nõukogude kontingenti lennuväe kasutamist piirama ja NSVL üleolek õhuruumis kaoks.

Alguses osutusid Stingerid Nõukogude kopteripiloodidele äärmiselt ebameeldivaks üllatuseks. Ainuüksi Stingerite kasutuselevõtu esimese kuu jooksul lasti alla kolm Mi-24 ründekopterit ja 1986. aasta lõpuks kaotas NSV Liit nende läbi kokku 23 lennukit ja kopterit. Need relvad sundisid Nõukogude vägede juhtkonda lennuväe taktikat täielikult muutma.

Kopterid hakkasid edaspidi lendama väga madalalt, et raketitabamusi vältida. Kuid samas muutis see nad haavatavaks suurekaliibriliste kuulipildujatele. Oli selge, et uus taktika oli vaid poolik lahendus.

Varitsus lennuväljal

Selle ohu neutraliseerimiseks tuli uurida Stingerit ennast. Esiteks tuli selgitada välja nende toimimise põhimõte ja teiseks tõestada, et CIA annab dušmanitele (vastupanuvõitlejad nõukogude keelepruugis – toim.) otsest sõjalist toetust. Nõukogude sõjaväeluure GRU kuulutas välja jahi Stingerile.

Venemaad ei saa päästa: T-särgid hukutasid riigi >>

Esimesele Stingeri laskeseadeldise tabajale lubati kohe ja puiklemata anda Nõukogude Liidu kangelase aunimetus ja kuldtäht. Siiski pikki kuid kestnud erioperatsioonid ei andnud mingit tulemust — "duhhid" (dušmani kohanenud nimetus nõukogude kõnepruugis – toim.) hoidsid Stingereid nagu silmatera ja arendasid välja selle rakendamise keerulise taktika.

Näiteks kirjeldas Pakistanis asuva Afganistani luurekeskuse ülem aastatel 1983-1987, kindral Mohammad Yusuf edukat rünnakut oma raamatus "The Bear Trap" nii: "Umbes 35 modžaheedi (Afganisani vastupanuvõitleja nimetus lääne kõnepruugis – toim.) hiilisid varjatult väikesel kõrgendikul olevasse põõsastikku poolteise kilomeetri kaugusel Jalalabadi lennuvälja stardirajast kirdes.

Laskepositsioonid paigutati kolmnurkselt hõikekaugusel üksteisest, sest polnud teada, mis suunast sihtmärk ilmuda võis. Meeskondade töö korraldati nii, et kolm võitlejat tegeles tulistamise ja ülejäänud kaks hoidsid raketikonteinereid laskeseadme kiireks ümberlaadimiseks. Iga modžaheed võttis kopteri laskeseadmel olevale lahtisele sihikule ja vajutas nupule.

Peagi andis süsteem katkendliku helisignaaliga märku, et Stinger on sihtmärgi kopterist eralduva soojuskiirguse järgi lukustanud. Kui juhtkopter oli ainult 200 meetri kõrgusel, andis Gafar käsu: "Tuld!" Üks kolmest raketist oli defektne ja kukkus lõhkemata maha vaid mõne meetri kaugusel laskurist. Ülejäänud kaks tabasid sihtmärke. Siis lasti veel kaks raketti. Üks neist tabas sihtmärki, teine läks lähedalt mööda, sest kopter jõudis juba maanduda."

Dušmanid kasutasid mobiilsete õhutõrje luurerühmade taktikat – väikesed luurerühmad tegutsesid varjatult Nõukogude sõjaväelennuväljade läheduses. Relvad ja laskemoon viidi positsioonidele varem valmis, sageli kohalike elanike abiga. Selliseid rünnakuid oli kasutavate õhutõrjerakettide tehnilisi omadusi teadmata raske tõrjuda. Kummaline küll, kuid nõukogude eriüksus suutis Stingeri laskeseadeldise tabada vaid puhta juhuse läbi.

Kuidas CIA tahtis tuntud miljardäri abiga Nõukogude allveelaeva näpata >>

Peadpidi kokku

5. jaanuaril 1987 läks 186. üksiku erioperatsioonide salga luurerühm eesotsas major Jevgeni Sergejevi ja vanemleitnant Vladimir Kovtuniga kahel Mi-8 kopteril "vabajahile" (patrullretkele – toim.). Kavatsus oli läbi kammida Kalati lähedal asuv kahtlane "roheala" Kandahari suunduva tee ääres ja vastase relvüksuste sihtmärkide avastamise korral need hävitada. Kopterid lendasid väga madalalt ja sattusid vastamisi kolme mootorratastel liikuva vastase võitlejaga.

Моджахед с ПЗРК Стингер в Афганистане
© AP Photo / Mir Wais
Stingeri õhutõrjeraketiga Afganistani mudžahiid

Kovtun tulistas sihtmärgi suunas kuulipildujast trasseerivate kuulidega, et tähistada sihtmärgid järgnevale kopterile. Kopterid maandusid, luurajad jalastusid, hargnesid ja avasid vaenlase pihta tule. Puhkes äge lahing. Peagi saabus dušmanitele abiväge. Üks nendest jooksis varje tagant välja, hoides käes piklikku riidesse mässitus eset ja püüdis põgeneda. Kaugele ta ei jõudnud, vanemleitnant tabas teda täpse lasuga pähe. Paremini ei käinud ka teiste käsi — GRU eriüksus hävitas kõik 16 ründajat ise kaotusi kandmata.

Euroopasse on saabumas Afganistani narkootikumide laine >>

Vladimir Kovtun avastas teki sisse mässitud Stingeri esimesena. Veidi hiljem leidsid sõdurid veel kaks "toru", millest üks oli tühi, teine aga laskevalmis. Tõeliseks "jackpotiks" osutus aga ühe dušmani "diplomaadikohver", kust luurajad leidsid Stingeri täieliku dokumentatsiooni — Ameerika Ühendriikide tarnijate aadressidest kuni kompleksi üksikasjaliku kasutusjuhendini.

Neli luurajat esitati Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse saamiseks, kuid nagu tihtipeale juhtub, ei antud aunimetust mitte kellelegi nendest. Nagu eriüksuslased ise tunnistasid, keeruliste suhete tõttu juhtkonnaga. Siiski ei kurvastanud luurajad selle üle eriti – nende jaoks olid sedalaadi ülesanded rutiinsed.

Selle juhusliku, kuid sõjaväeluure poolt säravalt läbi viidud erioperatsiooni tulemusena said Nõukogude konstruktorid Lääne kaasaegse portatiivse õhutõrjeraketi näidised. Lühikese aja jooksul töötati välja vastuabinõud ja pärast seda hakati Nõukogude koptereid Afganistanis alla tulistama palju harvem.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seiskohaga.

120
Tagid:
õhutõrjerakett, Stinger, kuupäevad, luure, erioperatsioon, helikopter, GRU, CIA, Afganistan, USA, Venemaa
Teema:
Relvastus (196)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega