Hiina lipp varjutab USA-d

Nõdrameelsus ja kangelaslikkus: Washington läheb kaubandussõjas täispangale

103
(Uuendatud 15:39 01.11.2018)
USA aktsiaturud jätkasid oma langust pärast Trumpi teadet valmisolekust kehtestada tollimaksud kogu Hiina impordile. Sellest, miks Ameerika investorid Valge Maja sõjakat suhtumist kardavad ja milliseid võimalusi Hiina-Ameerika kaubandussõja uus voor Venemaa jaoks avab - RIA Novosti artiklis.

Maksim Rubtšenko, RIA Novosti

USA aktsiaturu järjekordne katse eelmise nädalal langusest taastuda ei kandnud vilja. Sedakorda olid süüdi Trumpi uued Hiina-suunalised ähvardused.

Kauplemispäeva alguses näitasid Dow Jonesi, S&P 500 ja Nasdaqi indeksid positiivset trendi. Bloombergi edastatud sõnum Washingtoni kavatsusest kehtestada impordimaksud kõigile Hiina kaupadele muutis aga turul valitsevaid meeleolusid dramaatiliselt. Indeksid langesid ja aktsiaturg sulgus miinuses.

Hiina teatas valmisolekust tugevdada sõjalist koostööd Venemaaga >>

Investoreid ei rahustanud täpsustus, et tollimaksud jõustuvad vaid siis, kui Donald Trumpi ja Xi Jinpingi vahelised läbirääkimised 30. novembril Argentinas toimuval G20 kohtumisel edukaks ei osutu.

Donald Trump
© Sputnik / Сергей Гунеев

Probleemiks on asjaolu, et edukateks nõupidamisteks peab Washington vaid kõigi oma soovide tingimusteta aktsepteerimist Pekingi poolt, sealhulgas kõrgtehnoloogilise arengukava lõpetamist. Investorid mõistagi ei usu, et Hiina sellega nõustub.

Seda enam, et Trump kavatseb pidada läbirääkimisi ainult jõupositsioonilt. Intervjuus Fox Newsile ütles Valge Maja peremees, et saavutab vaidlustega Pekingi üle võidu ja sõlmib soodsa kokkuleppe. 

"See saab teoks, meie võidame!" lubas president, lisades, et Hiina kurnab Ameerika majandust.

Konkurendi likvideerimine

Peaaegu samaaegselt teatas USA Kaubandusministeerium Hiina ettevõte Fujian Jinhua toodete keelustamisest riikliku julgeoleku kaalutlustest lähtudes.

"Fujian Jinhua käivitab uusi tootmisvõimsusi dünaamiliste muutmäludega (DRAM) mikroskeemide tootmiseks," teatas kaubandusministeerium.

Ametnike sõnul tõrjuvad hiinlased analoogsete Ameerika toodete valmistajaid turult välja. Nemad on aga ühtlasi kaitsetööstusettevõtete allhankijad.

"Jinhua musta nimekirja lisamine piirab nende võimet ohustada meie sõjaliste süsteemide jaoks kodumaiste komponentide tarnijaid," rõhutas kaubandusminister Wilbur Ross.

Eksperdid usuvad, et Ameerika Ühendriikide turu sulgemisega Fujian Jinhua jaoks kaitseb kaubandusministeerium konkurentsi eest kiipide tootjat Micron Technology Inc. Samas märgib Bloomberg, et selle otsusega näitab Washington, kuidas ta kavatseb käituda kõrgtehnoloogilisi tooteid valmistavate Hiina ettevõtetega.

Peking ei jää samuti võlgu: juulis, mil keelati Hiina mobiilsideoperaatori China Mobile tulek USA turule, kehtestas Fuzhou linnakohus Micron Technology kiipide müügile ajutise keelu. Nüüd tundub, et piirang muutub ajutisest alaliseks ja laieneb tervele Hiinale. 

Postipomm

Eelmisel nädalal teatas Valge Maja veel üheks eelseisvast löögist Pekingi vastu: Trump kavatseb väljuda 1844. aasta rahvusvahelise postiteenuse tariifide kokkuleppest. Leping, millega on tänaseks liitunud 192 riiki, näeb ette rahvusvahelise postipakkide tariifide vähendamist.

Washington on kindel, et leping võimaldab Hiinal USA turgu odavate tarbekaupadega üle ujutada, mis kohalike tootjate positsiooni kahjustab.

Trumpi nõunik Peter Navarro, üks presidendi praeguse administratsiooni peamisi "pistrikke", kirjutas Financial Timesi artikli sellest, kuidas Hiina ettevõtjad müüvad veebikaupmeeste, nagu Amazon või Alibaba vahendusel USA tarbijatele võltsitud tooteid.

Samal ajal maksavad Hiina kaupade tarnijad teenuse eest vähem kui Ameerika ettevõtjad riigisiseselt. Tema hinnangul kulub poolteisekilogrammise paki Hiinast USA-sse toimetamiseks umbes viis dollarit, samas kui kohalikud ettevõtjad peavad kodumaise tarne eest "kaks kuni neli korda rohkem maksma", kui soovivad lähetada sama saadetise Los Angelesest New Yorki.

Jüaani pehme jõud

Washingtoni strateegide arvates muudab Fujian Jinhua toodete müügikeeld ja Hiinast pärit pakkide veotariifide tõstmise ähvardus Xi Jinpingi Argentina tippkohtumisel jutukamaks.

Peking on korduvalt öelnud, et ta ei "pea läbirääkimisi relvatoru ees seistes", samuti et Washingtoni vaenulikule tegevusele leitakse alati sobiv vastus. 

Nüüd vähendavadki hiinlased USA tollimaksude mõju, langetades oma valuuta väärtust dollari suhtes. Selle tulemusena muutub eksport veelgi tasuvamaks, import aga kallimaks, mistõttu kaubavahetuse ülejääk lööb piirangutele vaatamata aina uusi rekordeid.

Teisipäeval alandas Hiina Rahvavabariigi keskpank taas oma valuuta kurssi. Nüüd on dollar väärt 6,97 jüaani – olles kõige kallim alates 2008. aastast.

Kokku on alates aprillist, mil Washington Hiina kaupadele esimesed tollimaksud kehtestas, jüaani väärtus dollari suhtes ligi 11% võrra langenud.

Halvim on mõistagi alles ees

Selle taustal on Donald Trumpi ja Xi Jinpingi läbirääkimiste edulootus nullilähedane, mis ähvardab Ameerika ettevõtteid suurte probleemidega.

Suvel küsitles liikumine "Vabariiklased tariifide vastu" rohkem kui kahesaja ettevõtte arvamust selle kohta, kuidas kaubandussõda nende tegevust mõjutab.

Hiina meedia: sõda Ameerika Ühendriikidega — see kestab kaua, kuid selle saab võita >>

Vastanute seas olid riiklike tööstusharude lipulaevad, näiteks Caterpillar, Electrolux, Fiat-Crysler, Ford, General Electric, General Motors, samuti juhtivad tarbijabrändid, nagu alkoholitootjad Jack Daniels ja Jim Beam. 

Kaubandussõda kogub tuure
© Sputnik / Виталий Аньков

Kõik kaebasid kümnetesse ja sadadesse miljonitesse ulatuvate kahjumite üle, kõik hoiatasid paratamatu tootmise ja töökohtade vähenemise eest.

Isegi see on optimistlik stsenaarium. Halvima juhuna märgib suurima fondihaldusfirma BlackRock direktor Lawrence Fink, et kaubandussõja tõttu peab Hiina otsima vahendeid, et oma majandust suures ulatuses stimuleerida, ja Pekingil pole lihtsalt muud valikut kui müüa USA valitsuse võlakirju.

Juuli lõpu seisuga oli Hiinal USA valitsuse veksleid ligikaudu 1,2 triljoni dollari eest. Nende paberite turuletoomisega põhjustab Peking Ameerika majanduses enneolematu finantskriisi.

"Putin tegi aruka käigu": finantsmaailm valmistub vapustusteks >>

Sellised väljavaated sunnivadki investoreid uue sanktsioonidevooru lähenedes aktsiaid müüma.

Turvaline pelgupaik

Eksperdid märgivad samuti, et seni saavad Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahelisest kaubandussõjast kasu just kolmandad riigid, eriti Venemaa. 

Venemaa ehmatab USA-d teraviljarekorditega, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Тимкив

Vene ettevõtted juba asendavad aktiivselt ameeriklasi Hiina põllumajandustoodangu sektoris ja laiendavad oma osa riigi energiakandjate turul. USA aktsiaturu kokkuvarisemine võib aga suunata investorite vahendid Venemaa turule.

AllianceBernsteini investeerimisfondi portfellihalduri Morgan Hartingi hinnangul on arengumaade ettevõtete aktsiad kaotanud aasta algusest ligikaudu 20% oma väärtusest, kuigi nende kasum kasvas samal perioodil üle kümne protsendi.

Ekspert ennustab, et see näitaja jääb ka järgmisel aastal tugevaks. Selle tulemusena avanevad tema arvates "tohutud võimalused" aktsiate ostuks Venemaa turult, näiteks Lukoilis, Tatneftis ja teistes nafta- ja gaasiettevõtetes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
postiteenuse tariifide kokkulepe, China Mobile, Micron Technology Inc, Fujian Jinhua, jüaan, Morgan Harting, AllianceBernstein, BlackRock, G20, Lawrence Fink, Peter Navarro, Xi Jinping, Donald Trump, Fuzhou, Washington, Peking, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Samal teemal
Euroopa Liidu juht teatas "dollarist vabanemise" algusest
VTB juhi neljapunktiline plaan dollarist loobumiseks
EL loob mehhanismi USA Iraani-vastaste sanktsioonide vältimiseks
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega