Briti lorde kohustatakse varsti vene juurtega naine deklaratsioonis kirja panema

Briti lorde kohustatakse varsti vene juurtega naisi deklaratsiooni kirja panema

51
(Uuendatud 16:18 31.10.2018)
Suurbritannia ajakirjandus on käsile võtnud "vene agentide" püüdmise Lordide Kojas. Selle kampaania algatas konservatiivne ajaleht The Times, tuues esiküljel ära oma "uurimuse" lordide sidemetest vaenuliku Venemaaga.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Jaht "vene nõidadele" omandab Suurbritannias tõeliselt eepilisi mõõtmeid. Nüüd on ajakirjandus käsile võtnud "vene agentide" püüdmise Lordide Kojas. Kusjuures sedavõrd põhjalikult, et tahetakse vastu võtta omaette seadus sarnaselt kurikuulsa FARA seadusega, mis USA-s välisagentide registreerimist nõuab. Kas kujutate ette, et välisagentideks võidakse tunnistada isegi lorde?

Selle kampaania algatas konservatiivne ajaleht The Times, tuues esiküljel ära oma "uurimuse" lordide sidemetest vaenuliku Venemaaga. Artikkel kannab pealkirja "The Red Benches" ("Punapingid"). Nähtavasti on "vanake Times" vanadesse aegadesse sedavõrd kinni jäänud, et peab seniajani Venemaad tõsimeeli "punaseks", kommunistlikuks riigiks.

Ajaleht on välja selgitanud, et nii mõnedki lordid, kes olevat väidetavalt Moskva ülalpidamisel, on üritanud Venemaa huvides lobitööd teha ja võidelnud välja kohtumised julgeolekuministri Ben Wallace ´iga arutamaks temaga Venemaa-vastase sanktsiooniderežiimi leevendamist. Et sanktsioonide tühistamine või leevendamine võib briti ärimeestele kasuks olla, pole ajaleht muidugi suuteline oletama.

Mis agentide võrgustik see siis on, millega salakaval Kreml on Lordide Koja sõna otseses mõttes sisse mässinud? Ilmnes, et minister Wallace on keeldunud Venemaa ja Suurbritannia suhteid selles valdkonnas kogenud asjatundja lord Barkeriga arutamast. Gregory Barker tegi enne poliitikuks saamist tihedat koostööd Sibneftiga. David Cameroni valitsuses oli ta energeetika- ja kliimamuutuste ministriks. 2015. aastal sai ta eluaegse peeritiitli ja valiti Oleg Deripaskaga seotud energeetikaettevõtte En+ direktorite nõukogu koosseisu.

Midagi seadusevastast ja tavatut selles ei ole – enamik briti poliitikuid, kes on "ülakorrusele valitud", üritab leida endale sooje kohakesi mingites rahvusvahelistes korporatsioonides. En+ on Londoni börsil kauplev legaalne ettevõte. Barker aga esindas direktorite nõukogus vähemusaktsionäride huve. See, et firma sattus hiljuti USA sanktsioonide nimekirja, et muuda tema staatust Suurbritannias – igatahes seniajani, kuni London tema vastu sanktsioone välja ei kuuluta. Ja see ei mõjuta kindlasti kuidagi Barkeri väärtuslikku, mitte kellegi poolt vaidlustatavat kogemust energeetika valdkonnas.

"Kremli agentide" kilda kandis The Times 79-aastase lord Skidelsky, Hiinasse siirdunud vene emigrandi Boriss Skidelsky poja, kelle kogemusi ja seisundit on küll raske kahtluse alla seada. Professor, paljude majandusalaste tööde autor, kirjanduspreemiate laureaat Skidelsky on olnud üks väheseid briti poliitikuid, kes avalikult kritiseeris valitsus ja NATO-t Jugoslaavia pommitamise pärast 1990. aastail. Nüüd süüdistab The Times eakat lordi selles, et ta kuulub ettevõtte RussNeft direktorite nõukogusse.

Ajaleht teatab enesekindlalt, et 47 protsenti ettevõttest kuulub Mihhail Gutserievile, "ärimehele, kes jaanuaris lülitati ameeriklaste koostatud "oligarhide" nimekirja Putinile lähedalseisvatest isikutest".

Samas jätab ajaleht täpsustamata, et ei RussNeft ega Gutserijev ei ole sanktsioonide all ning kurikuulus "oligarhide" nimekiri kujutab endast vaid ajakirja Forbes 2017. aastal koostatud reitingutabelit Venemaa kõige rikkamatest inimestest (mida ka Forbes ise tunnistab). Seega, lord Skidelsky ei ole oma suhetes antud ettevõttega mitte kuidagi piiratud. Ent ajaleht paljastab kohutava "mässulisuse" — sellel lord oli häbematust 2014. aastal Lordide Kojas kõnet pidades kritoiseerida Venemaa-vastaseid sanktsioone ja ühtlasi süüdistada läänt postsovetlike riikide "russofoobse liikumise" rahalises toetamises. Kuuldavasti süüdistati lordi "huvide konfliktis". Too tõsiasi, et Skidelsky valiti RussNefti direktorite nõukogu koosseisu 2016. aastal, ajalehte ei morjenda.

The Timesi kõige kõvemaks "sensatsiooniks" on aga veel ühe "Kremli agendi", Venemaa küsimuste asjatundjaks tunnistatud, mitme Venemaad ja nõukogudejärgset aegruumi käsitleva raamatu autor, 50-aastase lord Truscotti häbiposti naelutamine. Tegelikult ülendati ta peaminister Tony Blairi poolt peerikski selle eest, et nõustas teda suhetes Venemaaga.

Ja nüüd siis avaldas kunagi nii vaoshoitud The Times "kohutava saladuse", mis annab selgelt tunnistust Truscotti sidemetest Kremliga: tema naine Svetlana neiupõlvenimega Tšernikova on "Punaarmee polkovniku" tütar. Ausalt öeldes ei ole see mingisugune saladus. Truscott kirjutas üksikasjalikult juba oma esimeses raamatus iseloomuliku pealkirjaga "Russia First", mis ilmus ammusel 1997. aastal. Ning vandenõulise loo "Punaarmee polkovnikust" tõi kollane ajakirjandus üksikasjadeni esile kümme aasta tagasi. Nähtavasti tuleb Suurbritannias nüüd enne tähtsale ametikohale asumist deklareerida ka abikaasad "vaenulikest" riikidest.

Vandenõuteooriad vene naiste ümber on Albionil juba üldiseks tavaks. praktika. Näiteks on sealsed ajalehed sellele teemale usinasti aega kulutanud, kui otsisid ühe Brexiti sponsori, miljonär Arron Banksi "vene sidemeid", vihjates sellele, et tema naine (sünnipäraselt Jekaterina Paderina) on "Kremli agent". "Tõendusena" tema spioonitegevusele teatati, et tema e-posti aadressis kasutati numbriühendit 007. Te ju saate aru, et vene spioonid tavaliselt nõnda teevadki. Eranditult konspiratsiooniks.

Nende "paljastuste" põhjal nõuab juba hulk briti poliitikuid muudatusi riigi seadusandluses eesmärgiga "Kremli kasulike idiootide" tegutsemist piirata. Nimelt nii nimetas tunnustatud spetsialiste Venemaa küsimustes oma artiklis Alamkoja saadik Bob Seely, üritades üsna naeruväärsel viisil esitleda end värskeltküpsetatud "Venemaa küsimuste spetsialistina". Seesama Seely, kes tegelikult süüdistas Karl Marxi Ukraina näljahäda korraldamises ning avastas kohutava "Trooja hobuse" plaani, kui Venemaa püüdis kõigest 181 000 dollari eest Ukrainas ülestõusu korraldada. Võite selle "spetsialisti" taset enesele ette kujutada.

Nüüd siis nõudis ta analoogselt USA tuntud seadustega "vaenulike riikide lobistide" nimekirja sisseseadmist. Sääraste hulka kuulub, tõsi küll, ainult Venemaa. Nagu ka ajaleht The Times toimetuse juhtkirjas deklareeris, et "Venemaa välispoliitika kinnimakstud advokaatide kohalolek Westminsteri südames on seadusevastane."

Pange tähele, jutt käib ainult "Venemaa lobistidest". Aga pole ju saladus, et briti parlamendisaadikute põhiliseks sponsoriks on Saudi Araabia. Ja võiks tunduda, et praeguse skandaali tingimustes seoses Saudi Araabia võimude osalusega ajakirjaniku julmas tapmises poleks sugugi vähem päevakohane arutada "saudipinkide" üle parlamendi mõlemas kojas. Seda enam, et andmed saadikute finantshuvide kohta on avalikult kättesaadavad. Kuid The Times, avaldades kirjutise kõigile kättesaadava infoga erakordselt olulisest "juurdlusest", ei vaevu miskipärast kaevuma nimistusse araabia ettevõtetest, kes briti parlamendisaadikute lõbusid kinni maksavad. Muidu nad teaksid, et ainuüksi ajavahemikul 2015. —2017. aastani laekus neile araablastelt üle 170 000 dollari.

Aga see ei ole ju "vaenulik" riik, temaga võib asju ajada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

51
Tagid:
Lordide Koda, vene agent, lord, Suurbritannia, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega