Credit Suisse

Miks meedia Šveitsi panga vale õnge läks

62
(Uuendatud 16:01 25.10.2018)
Möödunud sajandi 80. aastatel kulutasid tänapäeva pidevalt vinguvate ekspertide eelkäijad - "Venemaa lõpu" prohvetid koos nende ideoloogiliste sõpradega Lääne ringhäälinguorganisatsioonidest miljoneid inimtunde Venemaa rahva veenmiseks, et riik tuleb "ära anda", sest rikkuste ümberjagamine toimub ebaõiglaselt.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Üheks Venemaa meedia ja ekspertide kogukonna märkimisväärse osa kõige toksilisemaks omaduseks on valmisolek võtta inforuumi ilmunud valet puhta kullana ja seda meediaruumis viimase instantsi tõena edasi levitada, kui see on kantud Vene-vastasest ideoloogiast. Veelgi enam, sellest on Venemaa inforuumis tekkinud isegi häbiväärsed iga-aastased traditsioonid.

Nii avaldatakse alates 2012. aastast igal aastal Šveitsi panga Credit Suisse uuringutele tuginevat teavet väidetavast sotsiaalsest ebavõrdsusest Venemaal, mille kõrval kahvatab ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika vaesemate riikide ebavõrdsus. Autoreid ei häiri põrmugi, et Šveitsi pankurite deklareeritud Venemaa ebavõrdsuse tase ei sobi kuidagi kokku Rahvusvahelise Panga ega isegi LKA nn "factbooki" andmetega ning loomulikult ei küsi nad endalt, kas Credit Suisse uurimismeetodid pole ehk mõnevõrra problemaatilised või eelarvamuslikud.

Professionaalsusele ja ekspertide sügavatele majandusteadmistele tuginemisele pretendeerivad publikatsioonid rahulduvad tegelikult väga lihtsa skeemiga: Credit Suisse uuringust avaldatakse Venemaa kohta tehtud kõige negatiivsem järeldus ja lisatakse eksperdi arvamus (parimal juhul), mis nõustub Šveitsi panga seisukohaga, et kõik on seal loomulikult väga halb ja edasi saavad asjad minna ainult veelgi hullemaks.

Igal aastal põhjustab see algmaterjal üha elevama vastukaja sotsiaalvõrgustikes. Uudis ise on tavaliselt järgmine: "Šveitsi pank tegi kindlaks, et Venemaal kuulub kümnele protsendile venelastest 82% kogu Venemaa isiklikku omandisse kuuluvast rikkusest." See uudis muutub kinnituseks, et meie (Venemaa) olukord on hullem kui Hondurases ja kümnele protsendile venelastest kuulub 82% kogu riigi varast ehk siis 82% riigi majandusest tervikuna. Eriti huvitav, et sotsiaalvõrgustikes postitatakse aktiivselt tekste, kuidas riik eraalgatust lämmatab ja kuidas 70% Venemaa majandust kontrollib riik. Tunnistada vastuolu väidetes, et "82% rahvuslikust rikkusest kuulub kümnele protsendile venelastest" ühelt poolt ja "70% Venemaa majandusest on riigi omanduses", teiselt poolt, ei luba autoritel kas uhkus või veendumus, et auditoorium ei pane seda nagunii tähele.

Et mõista, kui kummalise meetodi on Credit Suisse asjatundjad tegelikult valinud rahvusliku rikkuse jaotuse hindamiseks, piisab järgnevast mõttelisest eksperimendist. Kujutlege riiki, kus kõik ettevõtted, kaevandused, korterid ja autod kuuluvad riigile, kuid kusagil kolkas on üks (ainult üks) 20 sajandiku suurune juurviljaaed, mis kuulub kellegi ühele isiku eraomandisse. Niisiis vastavalt Credit Suisse metoodikale on selline riik kõige ebavõrdsem maailmas — see on hullem kui Honduras ja Somaalias, sest 100% isiklikust rikkusest (Credit Suisse kirjutab isiklikust varast) kuulub sellele ühele eraisikule.

Nulli: Venemaa vabanes USA võlakirjadest, illustreeriv foto
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Venemaa pole kindlasti sotsiaalse võrdsuse eeskuju. Siiski, meie riigi (Venemaa) kritiseerimise korral on parem järgida vähemalt elementaarset tervet mõistust. Veelgi enam, Maailmapanga ebavõrdsuse hinnangud vastavad tegelikkusele hoopis rohkem: Venemaa näitajad on halvemad kui "vana Euroopa" riikidel ja sarnanevad ligikaudu Hiina ja Ameerika Ühendriikide ebavõrdsusele. Kuid kui ikkagi on soov pidada just Credit Suisse uurimust viimase instantsi tõeks, siis tuleks tunnistada, et Venemaal toimub uskumatu majanduslik läbimurre, mida ei saa võrrelda ei Tšiili ega Hiina majandusimega.

Otsustage ise: kui võtta need samad Credit Suisse panga uuringud 2013. ja 2018. aasta kohta, siis selgub, et Šveitsi pankurite hinnangul oli 2013. aastal "keskmisel täiskasvanud venelasel" (st. kõige tavalisema venelase, kes on vaesem kui pool elanikkonnast, kuid rikkam kui teine pool) isiklikku vara (sealhulgas kinnisvara, sääste ja muud vara) summas 871 dollarit. 2018. aastal on selle sama "kõige tavalisema keskmise venelase" isikliku vara väärtus juba 2739 dollarit. Tuleb välja, et kui pidada Credit Suisse analüüsi lõplikuks tõeks, on viie aastaga kõige tavalisemate venelaste isikliku vara väärtus (hoolimata sanktsioonidest, rubla kursi kõikumisest ja naftahindade langusest) kolmekordistunud! See ei lähe ilmselgelt kokku nähtava reaalsusega, kuid siis tuleb tunnistada, et kõik Šveitsi pankurite järeldused ja hinnangud ei ole siiski usaldusväärsed, sest kõik nende arvutused põhinevad ebarealistlikel arvudel.

Et pilt oleks täielik, tuleb märkida, et see, näiliselt auväärse finantsstruktuuri mega-uuring, kasutab oma mudelites valesid parameetreid, mida on võimeline kontrollima iga õpilanegi. Nad ei tea täpselt isegi Venemaa rahvaarvu ja " ajavad tunnistusi segamini" — näiteks elas nende versiooni kohaselt 2013. aastal Venemaal vaid 139 miljonit inimest ja 2018. aastal juba 144 miljonit inimest. Pankurid ei ole isegi püüdnud seletada, kuidas Venemaal kõik demograafilised probleemid ületati ja elanikkond suurenes viie miljoni inimese võrra (isegi kui eeldada, et Credit Suisse tunnistas Krimmi Vene territooriumina, kus elab umbes kaks miljonit inimest). 1. jaanuari 2018 seisuga oli Venemaal Rosstati andmetel 146,88 miljonit elanikku.

See lugu kinnitab veelkord vanade programmeerijate kõnekäändu, et "prügiväärtusega sisendmaterjal toob kaasa prügiväärtusega tulemuse". Kuid peamine on muus: kõikidest järeldustest, mida oleks selle uurimuse põhjal saanud teha, valisid Venemaa ajakirjanikud, eksperdid ja arvamusliidrid välja ainult ühe, kõige negatiivsema ega ei viitsinud lugejaid isegi teavitada ülejäänud (sama ebaõigetest, kuid positiivsetest) järeldustest. See on ilmselge poliitiline ja ideoloogiline eelarvamuslikkus.

Arvestades asjaolu, et meie vastu peetakse tõelist infosõda, ei saa jätta tõmbamata paralleele külmast ja teistest sõdadest pärinevate Ameerika (ja mitte ainult Ameerika) tuntud propaganda "teostega". Möödunud sajandi 80. aastatel kulutasid tänapäeva pidevalt vinguvate ekspertide eelkäijad — "Venemaa lõpu" prohvetid koos nende ideoloogiliste sõpradega Lääne ringhäälinguorganisatsioonidest miljoneid inimtunde meie (Venemaa) rahva veenmiseks, et riik tuleb "ära anda", sest rikkuste ümberjagamine toimub ebaõiglaselt. Kui see aga laiali peksta, siis saab kõigil olema piisavalt õnne, vabadust ja kolmsada sorti vorsti. Tegelikkuses saadi see, millest riik pole veel praeguseni täielikult taastunud. Ei maksa korrata mineviku vigu ja kui riigiga saab olema kõik korras, siis saame me kindlasti hakkama ka kõigi teiste probleemidega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
Credit Suisse, meedia, pank, Šveits, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega