Tsiviilisik relvapoes

Igavene vaidlus relvakandmise õiguse üle

41
(Uuendatud 02:01 23.10.2018)
Kertši tehnikakooli üliõpilaste massimõrv, mille pani toime järgnevalt enda elu enesetapuga lõpetanud kaasõpilane Rosljakov. Nagu enamus mõttetuid ja laia kõlapinna saanud tapmisi, levib ka Kertšis toimepandu kohta kõige erinevamaid versioone. Meedias ja sotsiaalvõrgustikes saab igaühest uurija.

Maksim Sokolov, RIA Novosti

Räägitakse tulevase mõrvari sagedastest käikudest Ukrainasse, sellest, et tema ema oli Jehoova tunnistaja, kahtlustatakse, kas 18-aastane teismeline suudab kõrvalise abita demonstreerida diversandiväljaõpet, mis sobiks rohkem Rambole kui teismelisele ja nii edasi. 

Uurimine selgitab kõik välja (või ka mitte), kuid iga taoline mõrv elustab koheselt vana vaidluse Ameerika põhiseaduse teise paranduse üle, mis ei oma tähtsust ainult USA jaoks. Loomulikult on koolitulistamised just USA-s kõige levinumad, mistõttu ameeriklased selle üle ka enim arutlevad.

Vaidluse olemus peitub küsimuses, mida teha – karmistada ja keelata või vastupidi — leevendada ja soosida relvade vaba kandmist vastavalt konstitutsiooniparandusele: "Kuna vaba riigi julgeoleku tagamiseks on vaja hästi organiseeritud rahva omakaitset, ei tohi rikkuda rahva õigust relvi omada ja kanda" (15 Detsember 1791).

Need, kes võitlevad relvade omamise ja kandmise keelustamise eest (olenemata sellest, kas tegu on ameeriklaste või, ütleme, venelastega), toovad igasuguste piirangute põhjenduseks Kertši koolitulistamisele sarnased kuriteod, öeldes, et kui relvade omandamine ei oleks nii lihtne, polnuks juhtunu võimalik ja noored oleksid endiselt elus. 

Продавец консультирует покупателя в оружейном магазине
© Sputnik / Алексей Мальгавко
Klient relvapoes püssiga tutvumas

Teise poole esindajatel on samuti, mida vastuseks öelda. Nad alustavad aforismiga "Relvad ei tapa inimesi, seda teevad teised inimesed".

See on formaalse loogika seisukohast täiesti tõene, ehkki pisut kulunud. Sarnaselt võiks öelda, et mitte traktor ei künna põldu, vaid hoopis inimene. Tööriistal (relval, traktoril jne) ei ole oma tahet, mis on aga isikul, kes instrumenti kasutab.

Probleemiks on aga asjaolu, et inimtegevuse produktiivsus sõltub oluliselt kasutatavast vahendist. Meie juhul sõltus sellest Rosljakovi poolt tapetute arv.

Kui öeldakse, et tappa on võimalik ka kööginoa, tabureti või õllekruusiga, vajamata tingimata tulirelva, siis varjatakse just "tootlikkuse" küsimust. Pole just palju juhtumeid, kus taburetiga tapetakse mitu tosinat inimest, püssiga on aga selliseid näiteid piisavalt.

Torontos sai tulistamises viga 13 inimest, üks hukkus, illustreeriv foto
© Sputnik / Леонид Сквирский

Võib vastu vaielda: "Aga nuga?", viidates Lääne-Euroopas laialt levima hakanud pagulastest pussitajatele, kes ründavad möödujaid terariistadega. Kuid massiline tapmine noa abil nõuab mõningaid oskusi ja kogemusi, samas kui massitulistamiseks on seda tunduvalt vähem vaja. 

Tulirelvade abil korraldavad tapatalguid kaugeltki mitte Rambod, vaid kasutades žargooni – "luuserid", teaduslikus kõnepruugis "oomega-isased", kes on alfa-isaste otseseks vastandiks. Oma õnnetust elust muserdatud "oomega-luuseri" peas klõpsatab miski, ta võtab relva ja hakkab laskma — niisugune on seda tüüpi kuritegude tavapilt.

Ja siin on kergesti saadaolevast tulirelvast väga palju abi – tegu on oma kolleegidele (või kogu universumile) kättemaksmiseks vajaliku tööriistaga. Ei saa ju nende vastu taburetiga minna!

Seetõttu oleks rangemast suhtumisest ja keeldudest selliste juhtumite vältimisel abi.

Siinkohal esitavad teise konstitutsiooniparanduse toetajad uue argumendi, mis ütleb, et kui inimeste käes oleks massiliselt relvi, lastakse selline oomega-isane viivitamatult maha ja massilisi inimohvreid ei oleks. Nad ei julgekski rünnata, teades, et ka vastaspoolel on relvad.

Pilt võimsatest relvastatud inimestest (just nagu "relvastatud töötajad" Lenini teosest "Riik ja revolutsioon") on loomulikult muljetavaldav, kuid samas küllaltki spekulatiivne. 

Pigem sobiks see tulistamise (FPS – first player shooter- Toim.) arvutimängude kategooriasse, mida naudivad paljud oomega-isased, kuid ainult vastupidi. Põdura tulistaja lasud on halvad ja valed, meie omad seevastu oleksid head ja õiglased – andke meile vaid täielik vabadus relvi kanda.

Meil puudub veenev statistika, mis näitaks, kui palju Kertši tüüpi laskmisi õnnestus vältida osavõtlike, püstoleid kandvate kodanike poolt.

Oleks see olemas, võiksime kõrvutada andmeid õnnestunud massimõrvade ohvrite arvuga ja teatada: "Nii palju hukkus inimesi koolitulistamiste (ja muude massitulistamiste) käigus, selline arv õnnestus aga tänu tsiviilisikute käes olevatele relvadele päästa."

Kahjuks selline võrdlev statistika puudub. Isegi Ameerika Ühendriikide võimas Rahvuslik relvaliit (NRA – National Rifle Association – Toim.), kel on väga rikkalikult statistilist materjali, ei ole siin midagi saavutanud. Venemaa sõsarorganisatsioonidest pole aga mõtet rääkidagi.

Jääb üle vaid lootus, et leitakse mitte kedagi rahuldav karmistamiskompromiss. See ei meeldi ei teise konstitutsiooniparanduse pooldajaile ega relvade tsiviilkäibe keelustamise nõudjaile. Tegelikkuses võetakse kuulda siseministeeriumi ja tehakse midagi ebamäärast.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

41
Tagid:
pussitamine, relvakandmise õigus, relvaluba, tulirelv, külmrelv, vabadus, koolitulistamine, NRA, Kertš, USA, Krimm, Venemaa
Teema:
Kertši koolirünnak (9)
Samal teemal
Soome kodanik peeti Londonis kinni kahtlustatuna terrorismis
Klandorf: Eesti peab terrorismiks valmis olema
Vanalinn saab kaitsetõkked kaubikurünnakute vastu