Norra sõjaväelased

Norra võistleb koos Baltimaadega Venemaa esiheidutaja tiitli pärast

37
(Uuendatud 12:19 19.10.2018)
Norra peaminister Erna Solberg teatas Berliinis toimuval üritusel Global Leader Dialogue vajadusest "suunata kõik jõud Venemaa heidutamisele". Tundub, et Erna Solberg kavatseb oma Baltikumi õekesed Dalia Grybauskaite ja Kersti Kaljulaidi varju jätta.

TALLINN, 19. oktoober — Sputnik. Norra katseid asuda NATO korraldatud Moskva heidutuskampaani liidriks analüüsis agentuuri Sputnik sõjaline vaatleja Aleksander Hrolenko.

Norra peaminister Erna Solberg teatas Berliinis toimuval üritusel Global Leader Dialogue vajadusest "suunata kõik jõud Venemaa heidutamisele". Euroopa peab oma julgeolekusse rohkem investeerima ja Norra suurendab oma kaitsekulutusi. Venemaa täiendav heidutamine on lihtsalt vajalik, ja seda on võimalik saavutada "suuremahuliste sõjaliste õppustega".

Tundub, et Erna Solberg kavatseb oma Baltikumi õekesed Dalia Grybauskaite ja Kersti Kaljulaidi varju jätta. Täna paistab Norra Venemaa saatkonna arvates juba mitte prognoositava käitumisega, sest ta "ärgitab võidurelvastuma (kaitsekulutustelt elaniku kohta on ta NATO-s teisel kohal pärast USA-d). Riik paigutab oma territooriumile Ameerika Ühendriikide raketitõrjesüsteemi ja merejalaväelasi. Need meetmed on suunatud Venemaa vastu.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

Skandaal Norras: avaldati sõjaliste objektide asukohad>>

Mõlema riigi eksisteerimise aja jooksul pole olnud ühtki juhtumit, kus Venemaa oleks Norrale mingit ohtu kujutanud, kuid alles juunis pöördus Oslo Washingtoni poole üleskutsega paigutada Venemaa piiri lähedusse täiendavad USA merejalaväe üksused. See on vastuolus alates 1949. aastast kehtinud riikliku poliitikaga "mitte võimaldada Norra territooriumi välisriikide relvajõudude baasidele niikaua, kuni Norrat rünnatakse või teda ähvardab ründeoht". Mis on riigi militariseerimise ja Venemaaga hirmutamise leviku põhjus?

Retk kolme mere taha

Saksa ajakirja Der Spiegel andmetel, mis tuginevad Dresdeni tehnikaülikooli uuringule, on Norra Euroopa liider elanikkonna vaimsete häirete poolest — 26,6%. Praegusel peaministril on alates 16. eluaastast ravitud düsleksiat (lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamise probleemid). Kuid väikese põhjalariigi (kus elab peaaegu 5 miljonit inimest) sõjakusel on teine põhjus.

NATO korraldab suurima õppuse alates külma sõja lõpust>>

Illustreeriv foto
© Sputnik / Валерий Мельников

Käimas on Ameerika Ühendriikide valmistumine sõjaks Venemaaga. Laial rindel — Barentsi ja Läänemerest kuni Musta mereni käib Põhja-Atlandi ründeüksuste loomine. Valmistutakse külma sõja aegadest saadik suurimateks NATO sõjaväeõppusteks Trident Juncture, mille käigus toimuva dessandiga maabuvad USA merejalaväelased. Kiiresti on kasvamas alliansi liikmesriikide löögijõud Leedus, Lätis ja Eestis. Nendes kõveratesse ridadesse aetakse sõna otseses mõttes jalahoopidega "blokiäärset" Ukrainat.

Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste hulgas läbi viidud uuring näitas nende märkimisväärseid sõjaootusi Venemaaga: 46% vastanutest usuvad, et Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta juba järgmisel aastal (2017. aastal oli sellisel seisukohal vaid 5%). 71% vastanutest näevad peamise vaenlasena Venemaad (teisel kohal on Hiina).

Põhiline on Norra solvumine, et Venemaa ei tee tast välja>>

Kõige tõenäolisemalt jagavad Euroopa kolleegid seda sõja-poliitilist paranoiat. Arutletakse juba mitte enam sõja puhkemise tõenäosuse, vaid sõjategevuse toimumise piirkondade üle — Barentsi meri, Läänemeri ja Must meri. Ameeriklased on mures mitte võimalike suurte kaotuste ja purustuste pärast Euroopas, vaid Venemaa võimekuse pärast luua piiratud juurdepääsu- ja manööverdamisvõimalustega piirkondi.

Aasovi tõehetk

Kindlasti sooviksid Ameerika Ühendriikide ja NATO juhid "projitseerida jõudu" kogu Venemaa piiri ulatuses. Selline soov pole strateegiliste eesmärkide saavutamiseks piisav. Ilmselt oleks sõda Venemaaga alanud varem, kui "partneritele" poleks demonstreeritud efektiivseid Iskandere, Kalibreid, Kinžalle ja teisi suveräänsuse tagatisi. Loodetavasti ei ole lootustel Kremli raugastumisele ja geopoliitilise tasakaalu muutumisele objektiivseid aluseid.

Venemaa on Ameerika Ühendriike ja NATO-t korduvalt hoiatanud vaenutegevuse tagajärgede eest ja seda korduvalt tõrjunud, näiteks Lõuna-Kaukaasias (2008) ja Krimmi poolsaarel (2014). Neljapäeval ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov intervjuus Prantsusmaa väljaannetele RT France, Paris Match ja Le Figaro, et Venemaa ei luba Ukrainal korraldada koos NATOga õppusi Aasovi merel.

Venelased rajavad Norrasse miljard krooni maksva bitcoinivabriku>>

Venemaa ja Ukraina vahelise lepingu kohaselt on kolmandate riikide sõjalaevade sisenemine (Venemaa ja Ukraina sisemereks olevale) Aasovi merele lubatud ainult vastastikuse nõusoleku korral, mida Venemaa ei anna. Lavrov seletas Lääne partneritele sõnaselgelt ära nende staatuse: teie vabadus lõpeb seal, kus algab meie territoorium. Kas nad saavad sellest aru?

Lääne demokraatia on juba ammu muutunud verise kultuseks Lähis-Idas ja mitmetes Aafrika riikides. Kuid kõrgtehnoloogilise lahingutegevuse algus Euroopas saab garanteeritult olema globaalne katastroof, kollektiivse Lääne degradeerumise kvalitatiivselt hoopis uus staadium. Ameerika "pistrikud" loodavad asjatult ookeani taga Apokalüpsise ohutult üle elada.

Rahuajal hukkus Leedus sõjaväeõppuse käigus Saksamaa sõjaväelane. USA sõjaväepiloot hukkus Ukraina "selgse taevas". Neid ja paljusid teisi sarnaseid juhtumeid ei saa nimetada juhuslikeks. Isegi mittelaetud relv tulistab kord aastas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

37
Tagid:
NATO, Kersti Kaljulaid, Erna Solberg, Dalia Grybauskaitė, Venemaa, Baltimaad, Norra