Waffen-SS mäleastusmärk Lihulas

Kas Nürnberg mõistis hukka ka Eesti SS väed

116
(Uuendatud 11:20 17.10.2018)
Miks sõjaväelased, kes vabatahtlikult SS-iga liitusid ja keda Nürnbergi tribunalis häbistati, jäävad ka tänapäeval samasugusteks kurjategijateks.

Olga Suhharevskaja, agentuurile Sputnik

Seitsekümmend kaks aastat tagasi, 16. oktoobri ööl, hukati Rahvusvahelise Nürnbergi tribunali kohtuotsuse alusel natsidest kurjategijad. Kolmas Reich, selle ideoloogia, struktuurid ja väeüksused kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks, selgitas Sputnik Eestile välispoliitika magister, advokaat Olga Suhharevskaja. 

Mitmed Ida-Euroopa riigid püüavad täna oma SS-leegionide õigustamiseks kasutada laialdasi ajaloolisi võltsinguid, väites, et rahvuslike SS-üksuste nimed ei ole Nürnbergi tribunali otsuses eraldi välja toodud. Kas tõesti on vaja "kangelasi" nimepidi ette lugeda?

Rahvusvahelise sõjatribunali otsuses on märgitud: "Tribunal jõudis järeldusele, et organisatsiooni kriminaalne tegevus oli tema liikmetele laialdaselt teada, seega on SS-i tunnustamine kuritegeliku struktuurina allpool kirjeldatud ulatuses igati põhjendatud.

On tõendeid selle kohta, et SS-i tegevuse erinevaid etappe püütakse salajas hoida, kuid toimingute kuritegelikkus tervikuna oli sedavõrd laialt levinud ja sellega kaasnes nii tohutu ulatusega tapmisi, et ühenduse kriminaalsus tuli laiale avalikkusele teatavaks teha."

Sellest lähtudes, "käsitledes SS-i küsimust lisab tribunal selle termini alla kõik isikud, kes on ametlikult tema liikmeteks võetud, kaasa arvatud üldine SS, Waffen-SS, SS-i "Surnupealuu" üksused ja mistahes politseiteenistuse liikmed, kes SS-i kuulusid."

Seega on SS tervikuna, nagu ka kõik tema algüksused, kuritegelikuks organisatsiooniks tunnistatud. 

Nürnbergi sõjakohtumenetluses sätestatud sõjakuritegude käsitlemise reeglites öeldakse järgmist: "Artikkel 10 sätestab, et selliste rahvusvahelise tribunali poolt kuritegelikeks tunnistatud organisatsioonide süülisus tuleb lugeda tõestatuks, ega kuulu tulevikus vaidlustamisele.

Kontrollnõukogu seadusega nr. 10 loetakse igasugusesse rahvusvahelise sõjaväekohtu poolt kuritegelikuks tunnistatud organisatsiooni kuulumist samuti kuriteoks.

Mis puudutab kõnealust küsimust puudutavat seadust, siis on see Rahvusvahelise Sõjaväetribunali otsuses täielikult ja lõplikult välja toodud ja tema karmistamiseks puudub vajadus. Rahvusvaheline Sõjaväetribunal on Londoni harta raames kuulutanud SS, SD ja Gestaapo kuritegelikeks organisatsioonideks. "

Praegu on Eesti ajaloolased, püüdes kodukootud Waffen-SS-i liikmeid rehabiliteerida, otseselt spekuleerinud, et vabatahtlikud justkui ei kuulunuks tribunali poolt hukka mõistetud SS-i üksuste nimistusse.

Kui aga kohtuotsuse saksakeelset teksti analüüsida, on selgelt näha, et see ei ole nii.

Nagu Saksa ajaloolane Andreas Toppe oma monograafias "Militär und Kriegsvölkerrecht Rechtsnorm, Fachdiskurs und Kriegspraxis in Deutschland 1899-1940" kinnitab, kõlab saksakeelses tekstis süüdistus järgmiselt: "Auf Grundlage des Art. 6 des Londoner Statutes erklärte schließlich der Internationale Militärgerichtshof in Nürnberg die Waffen-SS zu einer verbrecherischen Organisation und ebenso all jene ihrer Mitglieder, die ihr freiwillig beigerteten waren". 

See tähendab, et "Londoni harta artikli 6 alusel kuulutas Nürnbergi rahvusvaheline sõjaväetribunal oma kohtuotsuses Waffen-SS-i kuritegelikuks organisatsiooniks nagu ka kõik sellega vabatahtlikult ühinenud liikmed."

Erand tehti ainult vägisi SS-i ridadesse võetud sõdurite suhtes. Arusaadavalt ei hakka sunniviisiliselt värvatud SS-lane koostööga uhkustama ega austust või sotsiaalseid hüvesid nõudes haakristidega ehituna Eesti linnade tänavail marssima. 

Katsed moonutada Eesti SS-laste väeteenistuse olemust ja tunnustada neid kui "iseseisvuse eest võitlejad" ei kannata mingit kriitikat. Iga Waffen-SS-i astunud sõdur andis järgmise vandetõotuse: "Ma vannun selle püha vandega Jumala ees, et olen truu Füürerile ja Saksa Wehrmachti ülemjuhatajale Adolf Hitlerile võitluses bolševismi vastu ja vapra sõdurina olen valmis selle vande nimel igal ajal oma elu andma!"

Nagu teame, pole sõjakuritegudel aegumistähtaegu. Nürnbergi tribunalis häbistatud SS-lased on ka tänapäeval samasugused kurjategijad nagu 1940. aastail ja valitsuse katsed neid kangelasteks muuta on kolmanda Reichi struktuuride taaselustamine oma riigi territooriumil. Seda fakti ei saa varjata mingisuguse propaganda viigilehtedega.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seisukohaga.

116
Tagid:
neonatsid, natsism, Nürnbergi tribunal, Waffen-SS, 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis, Eesti NSV, Nürnberg, NSVL, Saksamaa, Eesti
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (37)
Samal teemal
Rahvusvahelised organisatsioonid ei taha neonatsismiga võidelda