Donbassi kasvatajad kavatsevad saavutada soovitud tulemuse viie aastaga, kulutades selleks 60 miljonit dollari Ameerika maksumaksja raha

Viis aastat Donbassi ümberkasvatamiseks

105
(Uuendatud 16:26 12.10.2018)
Panna inimesed uskuma reformidesse, mida tegelikult pole olemas, veenda neid, et nad hakkavad elama paremini, kui midagi paremaks ei muutu, on võimatu ülesanne. Reaalne on ainult hanke summa

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) on välja kuulutanud veel ühe programmi, mille eesmärk on "edendada" Ukraina idapoolse elanikkonna maailmavaadet. "Donbassi kasvatajad" kavatsevad saavutada soovitud tulemuse viie aastaga, kulutades selleks 60 miljonit dollari Ameerika maksumaksja raha.

Hüljatud ja unustatud

"Donbassi ja selle naaberpiirkondade elanikud on veendunud, et nad on kõrvale tõugatud, neid peetakse tühisteks ja neile heidetakse ette, et nad peavad end venekeelseteks. Nad suhtuvad skeptiliselt reformiprotsessi ja toetavad oluliselt vähem valitsuse poliitikat kui ülejäänud Ukraina elanikud," öeldakse 140-leheküljelises dokumendis, mis on avaldatud USA riigihangete ametlikul võrgulehel. USAID otsib partnereid, kes sooviksid riigi "halva" piirkonnaga tegelda. Pakutava lepingu tähtaeg on viis aastat. Projekti kogumaksumus on 57-60 miljonit dollarit.

Kuulutuses kirjeldatakse probleemi üksikasjalikult, nagu agentuuri analüütikud sellest aru saavad. Seal tunnistatakse, et praegune Euromaidani ja "väärikuse revolutsiooni" tulemusena 2014. aastal võimule saanud Ukraina režiim omandas mandaadi reformideks, kuid ei suutnud neid poliitiliste, majanduslike ja julgeolekuprobleemide tõttu realiseerida.

Võitlus "sügava korruptsiooni" ja jõududega, mis aktiivselt reforme takistavaid, pole olnud edukas. Majanduslanguse ajal ei olnud võimalik majandust stabiliseerida ega eelarvepuudujääki vähendada. Asjale ei ole kasuks tulnud ei valitsuse väljavahetamine ega üksikasjalik tegevuskava — reformid ei edene endiselt. Riigi kesk- ja lääneosa suhtuvad probleemidesse mõistavalt, kuid "marginaalne" idaosa ilmutab selget kannatamatust ega taha isegi valimistel osaleda.

Moskva käsi

"Kuigi Venemaa agressiooni tagajärjed avalduvad kogu Ukrainas, on need eriti märgatavad Donbassis ja sellega piirnevates oblastides," väidavad dokumendi autorid.

Üldiselt nimetatakse Venemaad kõigi tänapäeva Ukraina hädade põhjuseks. Krimmi eraldamine, isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide relvajõudude toetamine, Kremli meedia massiline propaganda — kõik see on Ameerika analüütikute arvates loonud olukorra, kus Kiiev ei suuda korruptsioonist jagu saada ega majandust elavdada.

Selle tulemusena ei mõista paljud riigi idaosa elanikud Venemaad Krimmi eest hukka ega pea Moskvat Donbassi konflikti süüdlaseks, rõhutatakse raportis. Erinevalt läänepiirkondadest ei toeta Donbass Euroopa-suunalist integratsiooni, soovib Ukraina liitumist Euraasia majandusorganisatsiooni tolliliiduga ja on veendunud, et kõik Venemaad puudutavad sanktsioonid tuleks tühistada. Lisaks "usuvad liiga paljud seal ukraina natsionalismi müüti".

Donbass
© Sputnik / Михаил Воскресенский

"Enamik Harkovi, Donetski, Luganski, Hersoni ja Odessa oblasti elanikkonnast on skeptilised Ukraina edusammude suhtes ega tea midagi reformiprotsessist," sedastab USAID.

Probleemide juured on agentuuri analüütikute sõnul elanikkonna liiga tihedates kontaktides Venemaaga ja NSV Liidu nostalgias.

"Donbass ei suudeta leppida, et varem riigile tähtis piirkond on muutunud tagahooviks, kuigi Ukraina tulevik otsustatakse suuresti Donetskis, Luganskis, Hersonis ja Harkovis," rõhutavad dokumendi autorid. Nad tunnistavad, et Kiievi propaganda, mis kujutab riigi idaosa "ebalojaalse piirkonnana", vaid süvendab selle isolatsiooni ülejäänud riigist. "Korruptsioonikultus", majanduse mahajäämus, tööpuudus ja põhiteenuste puudumine on siin suurem, kui kusagil mujal riigis.

"Need, kes jäävad, kasvatatakse ümber"

USA ametkond püstitab endale üldiselt täidetava ülesande — kõik sõltub ajast ja rahast," leiab Ukraina poliitika analüüsi ja juhtimisinstituudi direktor Ruslan Bortnik, Ka riigi idaosale antud hinnang kui venemeelsest, riigi kesk- ja lõunaosa püüdlusi mittejagavast osast vastab üldiselt tegelikkusele, nagu ka see, et riigi idaosa on täna masenduses ja kogu Ukraina valitsuse poliitika suhtes skeptiline.

"Tungimine idaossa" on kogu suuremahulise Ukraina ümberkasvatamise programmi järjekordne etapp, mille raames eraldati juba 2014. aastal viis miljardit dollarit. Politoloogi arvates oli see programm suuresti edukas.

"Ameerika poliittehnoloogid tegutsesid süsteemselt, järjepidevalt ja tõhusalt. Näiteks Kiiev on viimase kahe aastakümne jooksul tundmatuseni muutunud. 1990-ndatel aastatel oli ta "punane": pensionärid hääletasid alati kommunistide poolt ja ukraina keelt polnud peaaegu üldse kuulda. Täna on see täiesti teistsugune linn, mis ongi tegelikult saanud riigi pahupidi pööranud muutuste koldeks," ütleb Ruslan Bortnik.

Ta väidab, et samasugused muutused toimusid peaaegu kogu Ukrainas, välja arvatud riigi idaosas. Ühiskondliku teadvuse ümberkujundamine on töömahukas ettevõtmine, poliittehnoloogid korraldavad sadu seminare, kursusi, koole ega põlga ära nende poliitikute, parteide, liikumiste ja massimeedia toetust, mis kõige paremini nendele ülesannetele vastavad. Samal ajal tõrjutakse opositsioonijõude.

"Möödub kümme kuni kakskümmend aastat ja Ukraina idaosa muutub samasuguseks nagu ülejäänud riik, kuigi sotsiaal-majanduslik olukord ei pruugi paraneda, töökohtade hulk ei suurene ja korruptsioongi ei kao kuhugi. Rahulolematud ja võimekad sõidavad lihtsalt minema, vanad surevad ära ja need, kes jäävad, tagavad lojaalse avaliku arvamuse. Ja kõik see juhtub juba ühe inimpõlve jooksul," usub Ruslan Bortnik.

Porošenko allkirjastas seaduse Donbassi taaslõimimise kohta
Пресс-служба президента Украины

Samal ajal igasugune väline sekkumine, igasugune katse muuta Ukraina ühiskonna teadvust ühes või teises suunas pole midagi muud kui manipuleerimine ja riigi suveräänsuse rikkumine, on ta veendunud.

Eelarvega saadakse hakkama

"Panna inimesed uskuma reformidesse, mida tegelikult pole olemas, veenda neid, et nad hakkavad elama paremini, kui midagi paremaks ei muutu, on võimatu ülesanne. Reaalne on ainult hanke summa," ütleb veel üks Ukraina politoloog, Kiievi poliitikauuringute ja konfliktoloogiakeskuse direktor Mihhail Pogrebinski. Ta ei usu, et USAID jõupingutused toovad kaasa radikaalseid muutusi Donbassi ja selle ümbruse elanike meeleoludes.

"Kogu see ettevõtmine on ainult selleks, et ürituse suur eelarve teatud ringi inimeste vahel ümber jagada. Assigneeringud, toetused ja fondid — kõik pöörleb eranditult selle ümber ja on programmi tegelikuks eesmärgiks," kinnitab Mihhail Pogrebinski.

Ühiskondliku teadvuse ümberkujunemine kogu Ukrainas toimub varem või hiljem nagunii, kuid see on seotud põlvkondade vahetumisega, leiab ta.

Tema tähelepanekute kohaselt on idapiirkonnas kasvamas põlvkond, keda ei ole eriti vaevatud riigi konkreetse arenguvektori valimisega. Noored on valmis töötama nii lääne- kui ka idaosas – neile on tähtis töö ise ja võimalus tagada endale ja oma lähedastele inimväärne elu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

105
Tagid:
USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur, USAID, maksumaksja, kasvataja, Ukraina, Donbass, USA
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega