Yandex.Taxi jõudis Tartusse

Yandex.Taxi andis Eesti maaeluministeeriumi hirmudele vastuse

216
(Uuendatud 12:43 11.10.2018)
Eestimaalaste hulgas populaarse taksoteenuse esindaja kommenteeris Eesti ametniku soovitust Yandex.Taxi rakendust ettevõtte telefonile mitte alla laadida.

TALLINN, 10. oktoober – Sputnik Eesti, Oleg Leontjev. Maaeluministeeriumi infoturbeteenistuse juhataja Aivar Ilves soovitus Yandex.Taxi mobiilirakendust mitte kasutada tekitas paljudes riigi elanikes põhjendatud arusaamatust. Eesti ametniku kartuste osas kommentaari saamiseks pöördus Sputnik Eesti Yandex.Taxi International PR-juhi Natalja Žuravljova poole. 

Žuravljova sõnul kuulis Yandex.Taxi niisugustest soovitustest esmakordselt ajakirjanike järelpärimise vahendusel. Yandex ei oma teavet selle kohta, milliseid rakendusi Eesti riigiasutuste töötajate telefonidele paigaldada lubatakse.

Mis puudutab taksofirma tegevust Eestis, siis teatas Natalja Žuravljova, et siin juhib rakenduse tööd Hollandis registreeritud emaettevõte Yandex.Taxi BV, kes salvestab ja töötleb EList pärit kasutajaandmeid ranges kooskõlas EL normidega, sealhulgas ka GDPR-iga (uus andmekaitseseadus – Toim.). 

"Oleme avatud ja valmis igasuguseks kontrollimiseks," ütles Yandex.Taxi International avalike suhete juht.

Sputnik Eesti juba kirjutas, et Yandex.Taxisse pöördumise põhjustasid Eesti maaeluministeeriumi infoturbe teenistuse juhi Aivar Ilvese sõnad, mis ta lausus Geeniuse portaalile antud intervjuus ja mille kohaselt soovitab tema osakond vältida "ebasõbralikes" või "mitteusaldusväärsetes riikides" valmistatud nutirakendusi. Sellise tarkvara hulka kuulub Ilvese arvates ka Yandex.Taxi.

Ilves esines Yandexi vastu uhkes üksinduses.

Erinevalt maaelu ministeeriumi infoturbeametniku juhistest ja hoiatustest ei langeta ülejäänud Eesti ametkondade ametnikud Venemaa taksoteenuse suhtes selliseid kategoorilisi kohtuotsuseid.

Kuna Geenius portaalis oli küsimuseks Yandex.Taxi mobiilrakenduse ametitelefonidele allalaadimise lubatavus, siis siseministeeriumi sideosakond vastas, et nad ei luba oma töötajatel töötelefonidesse mingeid tasulisi rakendusi laadida. Märkuseks — Yandex.Taxi on tasuta rakendus. 

Tõkestamisest hoolimata on Venemaa veebisaidid Ukrainas populaarsed, illustreeriv foto
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Kultuuri- ja rahandusministeerium teatasid, et lubavad äppide paigaldamist ainult Google Playst või Apple" Store-st. Mõlemas nimetatud teenusepakkujas on Yandex.Taxi saadaval.

Haridus- ja teadusministeerium teatas, et nemad lubavad Yandex.Taxit paigaldada vaid juhul, kui see ei taotle ligipääsu elektroonilisele kirjavahetusele. Yandex.Taxi oma töö jaoks niisugust juurdepääsu ei vaja.

Välisministeeriumis jaotatakse nutirakendused ametkondlikeks, mille funktsionaalsus on paljuski piiratud, ja üldisteks. Ametkondlike rakenduste andmed krüpteeritakse. Eesti välisministeeriumi meedianõunik Britta Tarvis teatas, et tema andmetel kolleegid Yandex.Taxit ei kasuta ja eelistavad kõike "eestimaist".

Justiitsministeerium ei toetu igapäevatöös kaasaegsetele tehnoloogiatele ja piiras üldiselt juurdepääsu töödokumentidele telefonide vahdendusel.

Kaitse- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium keeldusid üldse teatamast, milliseid rakendusi nende töötelefonides kasutatakse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Rasmus Ruudi ütles, et tema ametkonnas on töötelefonid ainult ministril, kantsleril, asekantsleril ja "veel paaril inimesel". 

Neid veel vedas, sest Sotsiaalministeeriumis pole ainsatki "mobiilset" ametitelefoni.

Keskkonnaministeeriumi juhtkond ei paista tagakiusamismaaniale kalduvat ja lubab oma töötajatel Yandex.Taxit kasutada. Sellega ei saa aga uhkustada Eesti politseinikud ja piirivalvurid, kellele Venemaa taksoteenuse kasutamine keelati.

Eesti ametnike usaldamatus "nende venelaste" suhtes on koomiline

Moskva Baumani nimelise Riikliku Tehnikaülikooli infoturbeteaduskonna juhataja asetäitja Anatoli Lebedev kommenteeris Sputnik Eestile mõningate Eesti ametnike muret Yandex.Taxi üle. 

Анатолий Николаевич Лебедев - заместитель заведующего кафедрой информационной безопасности МГТУ имени Баумана
© Фото : Национальная библиотека им. Н. Э. Баумана
Moskva Baumani nimelise Riikliku Tehnikaülikooli infoturbeteaduskonna juhataja asetäitja Anatoli Lebedev

Lebedevi sõnul on muidugi naeruväärne mõelda, et maaeluministeeriumi ametniku marsruudid kedagi Venemaal huvitavad, aga teiselt poolt peavad kohalikud julgeolekuasutused oma olemasolu õigustamiseks kuidagi oma vajalikkust näitama.

Yandex.Taxi on selleks mugav sihtmärk. "Pole saladus, et väikestele Balti riikidele me ei meeldi," ütles ekspert. Lebedev tuletas meelde, et kui sarnast muret seoses Yandex.Taxiga väljendati 2018. a. augustis Leedus, ei toetanud neid Eesti pädevad isikud.

"Nüüd aga teatab Eesti ametnik: "neid venelasi" ei saa usaldada. See on ootuspärane samm ja näeb naljakas välja," ütles Anatoli Lebedev.

Kiirelt, odavalt ja mugavalt

Yandex.Taxi alustas tööd Eesti turul 2018. aasta 1. mail. Tallinn oli esimene linn, kus teenuseid kasutada sai. Septembrist lisandus teenus ka Lõuna-Eesti pealinna Tartu elanikele.

Yandex.Taxi on teenus, mis võimaldab dispetšeri abita konkurentsivõimeliste hindadega takso tellida. Teenuse eelised: mugav viis takso kutsumiseks, soodsad hinnad, maksmine sularahas või krediitkaardiga, keskmine auto saabumise aeg 5 minutit. 

Yandex.Taxi rakendus on tasuta ja saadaval eesti, inglise ja paljudes muudes keeltes. Rakendusel on ööpäevaringne veebipõhine tugiteenus. Kui reisija ei ole teenusega rahul, unustas midagi autosse või soovib küsimust esitada — saab ta klienditoega ühendust võtta ja talle antakse abi.

Praegu tegutseb Yandex.Taxi 12 riigi 600 linnas, sealhulgas Lätis ja Leedus. Kliendi asukoha määramiseks kasutab teenus GLONASSi süsteemi — mis on Vene satelliitnavigatsioonisüsteem, üks kahest täiemahuliselt toimivast globaalsest positsioneerimissüsteemist.

Süsteem põhineb 24 satelliidil, mis liiguvad Maa pinna kohal kolmes orbitaaltasandis, kaldenurgaga 64,8 ° ja orbiidi kõrgusega 19 400 km. Mõõtmise põhimõte on sarnane ameeriklaste GPS-iga. Peamine erinevus GPS-süsteemiga on selles, et GLONASSi satelliidid ei ole geosünkroonsed, mis annab neile suurema stabiilsuse.

216
Tagid:
keelatud, keelamine, Moskva Baumani nimeline Riiklik Tehnikaülikool, Geenius, Yandex.Taxi BV, Yandex.Taxi, Yandex, Maaeluministeerium, Anatoli Lebedev, Natalja Žuravljova, Aivar Ilves, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Riigidepartemang mõistis hukka Venemaa veebilehtede keelustamise Ukrainas
Google´i ja Yandexi kaadrite sepikoda Peterburis ootab Eesti koolinoori
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega