Presidendid: Donald Trump ja Vladimir Putin

Trump raiskas kümneid miljardeid armastusele ja jäi Putinile alla

107
(Uuendatud 13:16 06.10.2018)
Raske uskuda, mille peale inimesed on valmis välja minema, et liituda tsivilisatsiooniga, mida nad peavad kõrgeimaks arenguvormiks. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, et meil ei kasvaks üles "Hollywoodi ajuga" põlvkond, sest vastasel juhul osutuvad kõik sõjalised ja majanduslikud saavutused mõttetuiks.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Igale maailma ülemvalitsejale on tarvis, et teda mitte ainult kardetaks, vaid ka armastataks. Ning pigem veel ka kadestataks. See ei taga üksnes ressursside kokkuhoidu, vaid loob ka tingimused, kus kolooniad ennast ise juhivad, andamit aga maksavad mitte ainult korralikult, vaid laitmatult ja rõõmuga, mis on korrutatud sügava moraalse rahuldustundega.

Trump häbistas end ÜRO kõnega
© Sputnik / President of the Ukraine Press-Service/Nikolay Lazarenko

Raske uskuda, mille peale inimesed on valmis välja minema, et liituda (olgu või kujuteldava) tsivilisatsiooniga, mida nad peavad kõrgeimaks arenguvormiks. Piisab meenutusest, kuidas paapualased okstest ameeriklaste sõjalennukite makette ehitasid, lootuses ameeriklaste pudrupajale, või kuidas ühe võimsaima impeeriumi eliit sellesama impeeriumi ümber sõrme keeras vastutasuks ligipääsule müütilistele "300 sorti vorstidele".

Nimelt tänu sügavale arusaamisele välise kuvandi tähtsusest ja "pehme jõu" tõhususest korraldavad meie ookeanitagused partnerid juba aastaid ulatuslikke uuringuid selle kohta, kuidas suhtuvad maailma kõige erinevamate riikide elanikud USA-sse, tema poliitikutesse, aga ka Ühendriikide konkurentidesse ülemaailmsel areenil. Neid mitmemiljoniliste eelarvetega ja valimiga, mis hõlmab üle 25 000 vastanu, viib läbi Pew Research Center – üks mõjukamaid ja lugupetumaid USA uurimisasutusi, kusjuures tema peamisteks sponsoriteks on konservatiividest miljardäride John Templetoni ja Joseph Pew järeltulijad, kes on valmis objektiivse info saamise eest head raha maksma. Pew Research Centeri uuringuid peetakse ameeriklaste poliitikas ja sotsioloogias peaaegu kuldseks standardiks, nendega ei vaidle keegi.

Just nimelt tulemuste vaieldamatuse tõttu kutsus Pew Research Centeri viimatine küsitlus USA meedias esile raevu- ja pettumustormi: selgus, et ülemaailmsel tasandil usaldatakse president Vladimir Putinit rohkem kui "vaba maailma liidrit" Donald Trumpi, kes jäi populaarsuse poolest alla mitte ainult Venemaa presidendile, vaid ka Hiina RV esimehele Deng Xiaopingile.

Enamgi veel: kuigi enamikus riikides, kus uuring läbi viidi, on USA pooldajaid rohkem kui Hiina poolehoidjaid, kaotab Washington poolehoidu riikides, keda Pew Research Centeri teadurid nimetavad "USA võtmeliitlasteks". Ja seegi pole veel kõik. Keskeltläbi 70% küsitletuist üle kogu maailma leiab, et Ameerika Ühendriigid juhinduvad üksnes oma isiklikust kasust ega võta oma välispoliitikas arvesse teiste riikide huvisid. Kuvand "heledalt säravast linnast mäe peal", milles elavad idealistid, kes hoolitsevad inimõiguste eest kogu maailmas, on kokku varisenud. Ja see hirmutab ameeriklastest ekspertide kogukonda.

Sellesse, et Ameerika Ühendriike peetaks mitte ainult globaalseks politseinikuks, vaid heaks ja halvaks globaalpolitseinikuks, on investeeritud miljardeid dollareid ja miljoneid inimtöötunde suurepärastelt spetsialistidelt alates USA diplomaatidest ja "rahvadiplomaatia" asjatundjatest ning lõpetades Hollywoodi stsenaristidega, kelle filmide vaatamise järel hakkavad lapsed Bogotast Pekingini arvama, et ameerika sõdur on nende parim sõber.

Ent üks asi on see, kui Trumpi ja tema põikpäise enesekiituse üle naeravad ÜRO Peaassambles kohal olevad diplomaadid ja poliitikud, ja hoopis teine lugu siis, kui veendumuse, et USA ei ole sugugi inimsõbralik struktuur, toob esile arvamusküsitlusele vastanute representatiivne valim kogu maailmast. Kord juba murtud mainet ei anna käbekähku parandada, isegi kui kaasata selleks Hollywoodi, Riigidepartemangu, CIA ja USA Kindralstaabi parimad pead.

Antud hetkel leiavad Pew Research Centeri analüütikud Washingtoni jaoks vaid ühe lohutuse: paljud neist, kes peavad USA välispoliitikat egoistlikuks, leiavad, et Hiinaga võrreldes tähendab USA vähemat kurja. Ent pigemini on see ajutine nähe, kuna Ühendriikide kuvand kahjustub lausa rekordilise kiirusega, eriti Euroopas.

Meie ookeanitagused oponendid on harjunud arvama, et USA positiivne kuvand on absoluutselt haavamatu, selles mõttes, et isegi rumalused ega konkreetsete USA presidentide või ametnike sooritatud varjamatud kuriteod ei ole saanud seda rikkuda. Selgus, et see pole siiski nii ja et (alates enam-vähen hetkest, mil Ameerika Ühendriigid Iraaki sisse tungisid) on USA-sse suhtumine hakanud paljudes riikides kiiresti halvenema. Selles kontekstis pole põrmugi üllatav, et tõsiasi, et Putinit usaldatakse maailmas "keskmiselt" enam kui Trumpi, tekitas uskumatut vapustust ja raevu. Venemaa diskrediteerimisse tervikuna ja Vladimir Putini halvustamisse on panustatud tohutuid vahendeid ning kõigile on ilmselge, et jõupingutusteks meie riigi ja meie presidendi negatiivse kuvandi loomisel on sisse lülitatud mitte ainult USA, vaid ka kogu läänemaailma propagandamasin.

President Donald Trump
© Sputnik / Сергей Гунеев

Siis aga, vaatamata kõigile neile jõupingutustele ja hoolimata püüdlustest levitada sõnumit, et "Ameerika on suurepärane, aga Trumpi eskapistlikele väljaütlemistele ei tasu tähelepanhu pöörata", usaldatakse Venemaa liidrit ja Hiina RV esimeest rohkem kui USA presidenti. Just sellest kirjutavad CNN, Bloomberg, Foreign Policy, CNBC, Washington Post ja teised.

Niisugune ameeriklaste pehme jõu läbikukkumine on ühest küljest väga kõnekas, teisalt aga ennekuulmatu. Kusjuures tõik, et kõige kõrgemad keskmised usaldusreitingud ilmnesid Macroni ja Merkeli puhul, ei lohuta naljalt kedagi: ajakirjanikud märgivad, et see on seotud sellega, et teadlaste valimis oli väga palju Euroopa riike, mille seast paljudes pälvisid Merkel ja Macron Aasia diktaaroritega võrreldava usaldusreitingu, see tähendab ligikaudu 95–98%.

Kas kõik ülalöeldu tähendab, et edaspidi on meie jaoks kõik hästi ning USA jaoks halvasti? Ei. Ameerika teadlased osutavad oma põhitrumbile ja peamisele tulevikulootusele: paljudes riikides (ja iseäranis toovad nad esile Venemaa) sedastatakse tõsist lõhet USA-sse suhtumise vahel ühiskonnas tervikuna ja kohaliku noorsoo suhtumises Ameerika Ühendriikidesse. Jämedalt öeldes on nii, et mida vähem on konkreetsel põlvkonnal elukogemust ja mida rohkem peas stampe Netflixilt, seda suurem on USA suhtes usalduse ja positiivse suhtumise määr.

Võidelda noore põlvkonna mõistuse ja südamete eest on äärmiselt aktuaalne ülesanne ja seda ei lahenda meie eest mitte keegi. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, et meil ei kasvaks üles "Hollywoodi ajuga" põlvkond, sest vastasel juhul osutuvad kõik sõjalised ja majanduslikud saavutused mõttetuiks. Piisab lihtsalt sellest, et mitte korrata möödaniku vigu, ja siis hakkavad meie ameeriklastest oponentide tulevaste uuringute tulemused neid taas kurvastama ning USA ülemaailmse ideoloogilise domineerimise ajastu kaob igaveseks minevikku.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

107
Tagid:
Deng Xiaoping, vaba maailma liidrid, Donald Trump, Vladimir Putin, Hiina, USA, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega