Donald Trump

On ettepanek luua uus Lääs - ilma USAta

89
(Uuendatud 16:24 03.10.2018)
Inimesed tulid pärast Trumpiga rääkimist välja veidi näost rohelistena ja ütlesid, et nad peavad oma saatuse enda kätte võtma, näiteks looma Euroopas mingisuguse julgeolekunõukogu, kus sakslased ja prantslased saavad ülejäänud eurooplaste eestkõnelejateks.

Dmitri Kossõrev, RIA Rossia Segodnja poliitiline vaatleja

Loota, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump hakkab käituma nagu ülemaailmse ja liberaalse läänemaailma juhile kohane, on mõttetu. Tuleb luua uus Lääs ilma Ameerika Ühendriikideta ja hoida selle ukse lahti ootuses, et tulevane Ameerika sinna tagasi tuleb. Ja kogu seda värki nimetatakse "Maailmakorra päästmise komiteeks". Just nii on pealkirjastatud artikkel USA väljaandes Foreign Affairs (The Committee to Save the World Order).

Saksamaa välisminister Heiko Maas
© Sputnik / Григорий Сысоев

Jah, see on kõigest idee, üks paljudest, kuid see sobib hästi kõigega, mis on toimunud viimase kahe aasta jooksul kõigil Lääne kokkutulekutel nagu NATO või G7. Inimesed, nagu Angela Merkel, tulid sealt (pärast Trumpiga rääkimist) välja veidi näost rohelistena ja ütlesid, et nad peavad oma saatuse enda kätte võtma, näiteks looma Euroopas mingisuguse julgeolekunõukogu, kus sakslased ja prantslased saavad ülejäänud eurooplaste eestkõnelejateks.

Artiklis kirjeldatakse toimuma hakkavat värvikalt: "Liitlased on leina raskema osa: eitamise, viha, ettepanekud läbirääkimisteks ja depressiooni juba üle elanud. Nüüd peaks veel leppima paratamatuga." Kuid saaks ka teisiti: asendada Ameerika Ühendriigid ajutiselt.

Idee autorid on seejuures täiesti tõsiseltvõetavad, eriti Ivo Daalder, kes oli Barack Obama ajal USA suursaadik NATO juures ja ka James Lindsay välissuhete nõukogust on samuti tuntud tegija. Artikkel on lühendatud versioon nende ühisest raamatust, mille pealkiri on juba väärtus omaette – "Tühjaksjäänud troon. Ameerika loobumine ülemaailmsest liidrikohast" (The Empty Throne: America's Abdication of Global Leadership). Niisiis, troon on tühi — kes sellele tõuseb?

Trump häbistas end ÜRO kõnega
© Sputnik / President of the Ukraine Press-Service/Nikolay Lazarenko

Autorid teevad ettepaneku luua uus G, see tähendab grupp. Üheksaliikmeline: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik ja eraldi — Brüssel, see tähendab Euroopa Liit, siis veel Austraalia, Jaapan ja Lõuna-Korea Aasiast ja Kanada Ameerikast. Kõik koos on nad suur jõud ka ilma Ameerika Ühendriikide ja (teoreetiliselt) tema sõjaväeta.

Tegelikult, kui ka ainult Euroopa Liidu liikmesriigid hakkaksid kulutama kaks protsenti SKTst riigikaitseks, mida USA on nendelt juba ammu nõudnud, siis selgub, et praeguse 270 miljardi asemel oleks seda tervelt 385 miljardit dollarit aastas. USA sõjalise võimekuseni on sellest küll veel pikk maa minna, kuid see on (nende hinnangul) ligikaudu kaks korda suurem, kui Venemaa kaitse-eelarve.

Kas panite tähele numbrit — kaks protsenti, mida Ameerika Ühendriigid kogu aeg liitlastelt nõuavad? See pole siin juhuslikult. Kaks ameeriklast on tõepoolest hõivatud vaid sellega, et suruvad Ameerika positsiooni teistele lääneriikidele peale, isegi Trumpi valitsemisel: nad ei taha kulutada kahte protsenti – no siis läheb veel kallimaks.

Seejuures on "üheksa" grupi olemus selles, et see on ajutine, ja siis peaks Ameerika oma trooni tagasi saama. Sõna otseses mõttes — üheksa asehaldurit "valmistuvad Ameerika juhtpositsioonile tagasipöördumiseks, mida nad vajavad ja mida vajab pikaajaliseks püsimajäämiseks kogu maailmakord".

Nagu sellistel juhtudel ikka, on teooria hea ja selge niikaua, kuni asi jõuab küsimuste esitamiseni: kui kiiresti selle kõik korraldada saab, mida see kupatus konkreetselt tegema peaks ja kes seda juhtima hakkab? Tähtajad: artikli autorid on leppinud sellega, et Trump istub praeguses ametis kuni 2021. aastani. Et ameeriklastele loosung "Ameerika eelkõige" meeldida võiks ja nad ta ka teiseks ametiajaks valivad, selleni nende kujutlusvõime ei küüni. Kuid ka pärast 2021. aastat, "omamata tõendeid, et USA partnerid võtavad osa koormast enda kanda, võib uus president otsustada jääda rahvusvahelisest poliitikast kõrvale ja keskenduda siseprobleemidele." Jälle surub see pehme nähtamatu käsi partnereid kahe protsendi sõjaliste kulutuste suunas, st korratakse Trumpi argumente, Obama omasid enne teda ja nii edasi.

Ent lõppkokkuvõttes ei pruugi kaks protsenti olla piisav, sest "üheksat" kutsutakse üles tegema kogu maailmas seda, mida Ameerika Ühendriigid ei suutnud, ja nimelt — sõjaliseks sekkumiseks. Kõikjal, eelkõige Aasias. Aasiast saab võrrandi põhiosa, sest Euroopas on vähemalt midagigi (NATO), Aasias aga teeb igaüks, mida tahab, mingit Lääne analoogi idapool ei paista.

Kujutlegem, et keegi hakkab Ameerika Ühendriikide asemel nõudma "üheksa" grupi Aasia liikmetelt ühtsesse sõjalisse blokki astumist, see tähendab, tegema seda, mis Ameerika Ühendriikidel erinevatel põhjustel ei õnnestunud. Kuid oletagem, et Lõuna-Korea ja Jaapan nõustuvadki sellega (mida ei juhtu). Mitu aastat tuleb sellist blokki üles ehitada? Ja kuidas maailm selle ajaga muutub?

Ajutine troonihoidja peab olema ka kollektiivne liberaalse maailmakorralduse eestkõneleja (see on lihtne) ja dikteerima maailmale käitumisreeglid (mis on juba keerulisem). Kõige lihtsam saab olema kaubanduse ja teiste režiimide säilitamine, mis ei meeldi Trumpile, see tähendab teha edasi seda, mida tegi Obama — klopsida kokku riigiüleste reeglitega mitmepoolseid liite. Seda enam, et see toimub juba praegu, näiteks selles osas, kuidas ühiselt kõrvale hiilida USA finantssanktsioonidest neile, kes jätkavad kauplemist Iraaniga.

Autorid ütlevad, et lisaks võib ja peab selline ajutine kollektiivne Lääs tegema umbes seda, mida on juba aastaid teinud mitte-Lääs, st BRIKS (Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrikast koosnev majandusühendus – toim.) ja nimelt – looma oma kuulekad fraktsioonid, kus Washingtoni hääl oleks summutatud — ÜROs, Maailmapangas ja G20-s.

On selge, et me räägime totaalse distsipliiniga rühmitustest, mitte mingitest arutelufoorumitest, kus arutletaks küsimuse üle, mis üldse on läänemaailm ja mis sellest järele on jäänud. Kuid distsipliin vajab juhtimist. Viimase ajani lohises Lääs pahameelemõmina saatel USA-st liidri järel, kuni paremat polnud. Aga mis saab edasi? Täpsemalt – kes siis? Nähtamatu varivalitsus, ilma selleta ei saa kohe mitte kuidagi?

Vastus sellele küsimusele on loomulikult olemas aga kuidagi kahtlane. See oleks nagu juhuslikult pildil, mis on "päästekomitee" artikli juures. Sellel fotol on kolm inimest. Donald Trump, kelle nägu on pea pooles ulatuses pildi servaga ära lõigatud (selge see, muidugi, ei mingit Trumpi). Angela Merkel, kuid tal on veelgi vähem vedanud – näha on ainult see, mis on jääb ninast allapoole. Mis on samuti mõistetav, arvestades tema positsiooni, kus ta ei saa isegi oma erakonnast vajalikke ministreid ametisse määrata. Kuid tervikuna on pildil vaid Emmanuel Macroni nägu. Kas temast siis saabki Ameerika kapteni tagasipöördumise ootuses Lääne ajutine liider? Kuid rohkem pole kedagi võtta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

89
Tagid:
NATO, Emmanuel Macron, Barack Obama, Donald Trump, Angela Merkel, Lääs, USA
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega