London

London tühistas Venemaa suhtes kõik reeglid

84
(Uuendatud 11:40 15.09.2018)
Dmitri Lekuhh
Kui Londoni kõrgem kohus suutis leida "lünki" isegi täiesti selges ja näiliselt täiesti "kuulikindlas" "eurovõlakirjade asjas", siis pole kogu see Lääne finantssüsteem, mis oli algselt üles ehitatud usaldusele, enam usaldusväärne põhimõtteliselt. Ja see on nüüd katseliselt tõendatud.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

Mis siis ikka. Londoni apellatsioonikohus, mis ei olnud võimeline keelduma Venemaa hagi vastuvõtmisest Ukraina vastu, läks ootuspäraselt kavalat venitamise teed ja määras asja uue läbivaatamise aja. Tuletame meelde, milles asi on.

2013. aastal otsustas tolleaegse "endise" Ukraina valitsus emiteerida kolme miljardi dollari väärtuses riigilaenuobligatsioone ja määras nende kustutamise tähtajaks 20. detsembri 2015. Võlakirjad läksid ringlusse täiesti usaldusväärse Iirimaa börsi kaudu ja need ostis Venemaa. Seda keegi ei vaidlusta. Ukraina lihtsalt ei taha seda võlga tagasi maksta. Venemaa esitas hagi Londoni kõrgemasse kohtusse.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Juhtum ise oli täiesti lihtlabane ja Venemaa võitis selle ootuspäraselt "kiirmenetluses" (rõhutame, et sellistel juhtudel on see "tüüpiline"). Ukraina esitas apellatsiooni ja taotles asja täiendavat arutamist "poliitilistel põhjustel". "Poliitilised põhjused" võivad olla mis iganes. No et võlg võeti seaduslikult valitud president Janukovitš juhtimisel, kes hiljem kangelasliku revolutsiooniga kukutati – järelikult ei saa seda võlga tagasi maksta. Krimm taasühines Venemaaga, seega pole seda võlga võimalik tagasi maksta. Donbass eraldus Ukrainast ja seetõttu pole seda mingil juhul võimalik tagasi maksta. Ja nii edasi.

Vaatamata kõigile nendele poliitilistele õigustustele lõpevad uued istungid Ukrainale ilmselt samuti mitte millegagi. Ainult et kõik lükkub kõikvõimalike edasikaebuste tõttu kolme kuni viie aasta võrra edasi ja mis juhtub Ukrainaga järgmise viie aasta jooksul, pole kellelgi aimu. Kordame taas, et Londoni sellist otsust oli oodata. Vormiliselt oli neil õigus seda teha — ja nad tegidki, täiesti ootuspäraselt.

Mis siis nüüd edasi saab? Londoni kõrgem kohus peab Kiievi ja Moskva klassikalise võlavaidluse uuesti läbi vaatama tavalise kohtumenetluse korras, võttes arvesse "kõiki juhtumi poliitilisi aspekte". Kusjuures isegi mitte kohe. Kõigepealt pöördub Venemaa Inglismaa ülemkohtusse, millest Venemaa rahandusminister Anton Siluanov loodab, et "järgmine, kõrgem kohtuinstants teeb lõpuks objektiivse otsuse".

VTB (Vneštorgbank) juht Andrei Kostin
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kuid probleem polegi iseenesest isegi rahas. Meie jaoks pole need kolm miljardit kriitilised: Venemaa reservid lähenevad juba poolele triljonile dollarile. Küsimus on selles, kus tuleks neid reserve hoida? Sest kui Londoni kõrgem kohus suutis leida "lünki" isegi täiesti selges ja näiliselt täiesti "kuulikindlas" "eurovõlakirjade asjas", siis pole kogu see Lääne finantssüsteem, mis oli algselt üles ehitatud usaldusele, enam usaldusväärne põhimõtteliselt. Ja see on nüüd katseliselt tõendatud. See tähendab, et ka need kodumaised rahandustegelased, kes kinnitavad jätkuvalt, et kuna meie finantssüsteem on osa rahvusvahelisest finantssüsteemist, on ta sellega juba iseenesest "kaitstud", pole enam usaldusväärsed.

Tegelikult on Londoni kõrgema apellatsioonikohtu otsus signaaliks, et "venelastele ei ole vaja maksta". See olukord näitas selgelt meie lääne partnerite juriidilist nihilismi ja meelevaldsust. Siin on ju kõik lihtne: "eurovõlakirju" peeti tänaseni kõige usaldusväärsemaks ja täiesti kaitstud väärtpaberiteks.

Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Kuigi jah, ametlikult saab neid veel praegugi selliseks pidada. Venemaa hagi menetlemisest Ukraina vastu ei ole keegi formaalselt justkui keeldunud. See oleks olnud juba liig mis liig, nende võlakirjade puhul said näiteks Kreeka, Itaalia ja Hispaania hoopis rohkem raha. Ja seal jälgitakse Londonis toimuvat kahtlemata vägagi tähelepanelikult.

Aga meie jaoks on "uus reaalsus" faktiliselt käes. Me ei suuda enam lihtsalt füüsiliselt anglo-saksi härrasmeeste sõnu uskuda. Need ei ole punast krossigi väärt. Ei, see ei tähenda hoopiski, et me peame viivitamatult tegutsema nagu tulekahju korral. No võibolla peale valuuta kokkuostmise ja selle paigutamise peatamise Ameerika ja Briti pankade deposiitarvetele. Kuid teha nägu, et "midagi pole juhtunud", ei maksa ilmselt samuti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

84
Tagid:
võlg, kohus, Ukraina, London, Venemaa