Jean-Claude Juncker

Euroopa Liidu juht teatas "dollarist vabanemise" algusest

53
(Uuendatud 13:51 14.09.2018)
Ivan Danilov
Kakskümmend aastat tagasi võisid dollarist loobumisest rääkida vaid kõige marginaalsemad majandusteadlased ja poliitikud, ja väga vähesed võtsid neid tõsiselt. Kui keegi oleks pakkunud, et dollari süsteemi vastase rünnaku esirinnas saavad olema Euroopa Komisjoni ja Hiina Rahvavabariigi president, oleks seda ennustajat hulluks peetud.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor agentuurile RIA Novosti

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas Euroopa Parlamendile kõne, mida võib julgelt pidada majandussõja kuulutamiseks USA-le, kusjuures esimeseks ja peamiseks eesmärgiks on seatud USA dollarilt maailma peamise valuuta staatuse äravõtmine. Veelgi enam, Juncker esitas samas ka konkreetsed ettepanekud niinimetatud naftadollari süsteemi lammutamiseks ning teatas, et Euroopa vääring peab tingimata muutuma "uue, suveräänse Euroopa näoks ja töövahendiks". On vähetõenäoline, et Euroopa Komisjoni juht võttis nii radikaalse positsiooni ilma oma peamise poliitilise toetaja Angela Merkeli, kes ta tegelikult sellesse ametisse pani, heakskiiduta.

Euroopa Liidul ei ole eriti palju võimalusi, kuidas USA-le haiget teha, kuid aktiivne de-dollariseerimine on väga hea viis mitte ainult USA majandusele ja poliitilisele eliidile kahju tekitada, vaid ka ergutada Euroopa majanduse nõudlust Euroopa valuuta järele. Junckeri jutupunktide võtmetees: "See on absurdne, et Euroopa maksab 80 protsendi oma energia impordi (300 miljardit eurot aastas!) eest USA dollarites, kuigi Ameerika Ühendriikidele langeb energiaimpordi mahust vaid kaks protsenti. On absurdne, et Euroopa ettevõtted ostavad Euroopa lennukeid dollarite, mitte eurode eest."

Euroopa Komisjoni juhi käesoleva aasta lõpuks lubatud edasised sammud on ilmsed: Brüsseli esindajad hakkavad tegema nafta- ja gaasieksportijatele väga atraktiivseid ettepanekuid lepingute täitmiseks ettenähtud vääringu muutmiseks. Dollar asemel ilmub sinna järk-järgult euro, ja kuigi sedalaadi lepingud on peaaegu kõik sõlmitud eraettevõtetest Euroopa nafta-, gaasi ja energiafirmadega, leidub Euroopa Komisjonil (eriti Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia valitsuste toetusel) alati väga häid vahendeid, et veenda neid eraettevõtteid muutma ühise Euroopa huvides vajadusel oma harjumusi. Reuters tsiteerib Euroopa bürokraatia kõrgemast ešelonist pärinevat anonüümset allikat, et kõigist ELle energiat müüvatest riikidest makstakse eurodes ainult Norrale (!). On loogiline järeldada, et varsti pakuvad Euroopa ostjad või poliitikud Venemaa energiaeksportijatele lepingute vääringu muutmist.

See on samal ajal nii hea kui ka halb. Hea, sest de-dollariseerimine maailmakaubanduses on objektiivselt Venemaale kasulik ning Venemaa ja Euroopa Liidu majandussuhete väljaviimine dollaritsoonist vähendab oluliselt Venemaa ettevõtete haavatavust USA sanktsioonidest ja viib dollari süsteemist väljalülitumisele tervikuna. Teisest küljest, kui kogu Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline energiakaubandus läheb üle ainult eurole, piirab see Vene rubla võimalusi oma rahvusvahelise osatähtsuse arendamiseks. Selle ülesande püstitas aga president Vladimir Putin oma 2007. aasta kõnes Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil.

President formuleeris oma sõnavõtus strateegilised nõudmised Venemaa valuuta staatuse tõstmiseks: "Ühtki reservvaluutat ei saa luua virtuaalselt, pole võimalik määrata riigi vääringut reservvaluutaks. Seetõttu on meie, ma pean silmas Vene Föderatsiooni, ülesanne teha rubla atraktiivseks, mugavaks, usaldusväärseks maksevahendiks meie ettevõtetele, meie naabritele, kõigile, kes soovivad seda oma arveldustes kasutada."

Kui vaadata Venemaa ja ülemaailmse majandussuhete struktuuri, ilmneb tõsiasi, et nafta ja gaasi müümine (vähemalt osaliselt) rubla eest on kõige tõhusam vahend rahvusvahelise nõudluse suurendamiseks rubla järele. Nafta ja gaasi arvelduste (vähemalt osaline) üleviimine rublale annab väga selge vastuse küsimusele: milleks rahvusvahelistel investoritel või lihtsalt kommertsettevõtetel peaks rublasid vaja olema. Veelgi enam — nüüd on rahvusvaheliste investorite seas Venemaa võlainstrumendid isegi suhteliselt populaarsed, sest nendesse saab rublasid "parkida", ja muide, just nende edukuse tõttu kavatsevad ameeriklased kehtestada Venemaa valitsuse võlakirjadele sanktsioonid.

Üldiselt tahaks loota, et juba kõigile selge vajadus Venemaa ja rahvusvahelise energiakaubanduse de-dollariseerimise järele võimaldab surnust punktist edasi liigutada ammu üleküpsenud rubla rahvusvahelistumise küsimust. Pealegi on olemas juba väga positiivne Hiina kogemus, mis on samuti seotud naftasektoriga.

Reutersi teatel suutis Shanghai naftabörs Hiinas vähem kui aastaga hõivata rohkem kui 14 protsenti maailma naftafutuuride kaubandusest, võttes turuosa ära New Yorgilt, Chicagolt ja Londonilt ning minnes müügimahult mööda isegi Dubaist. Hiinale, kes tegeleb samuti jüaani viimisega rahvusvahelisele tasemele ja on loonud kümne aastaga Shanghais naftaga kauplemise platvormi, on see tõeliselt suur saavutus.

Teisest küljest tuleks ära kasutada praegust konjunktuuri ja laiendada rubla kasutamist, sealhulgas kaubanduses Hiinaga. Kakskümmend aastat tagasi võisid dollarist loobumisest rääkida vaid kõige marginaalsemad majandusteadlased ja poliitikud, ja väga vähesed võtsid neid tõsiselt. Kui keegi oleks pakkunud, et dollari süsteemi vastase rünnaku esirinnas saavad olema Euroopa Komisjoni ja Hiina Rahvavabariigi president, oleks seda ennustajat hulluks peetud.

Viis aastat tagasi kõlasid sellised ettepanekud juba valjemini, kuid parimal juhul väljendasid neid kõige julgemad ja radikaalsemad majandus- ja rahanduskonverentsidest osavõtjad ja majanduskolumnistid, kuid selliseid plaane Euroopa Liidu kõrgematel ametnikel ette kujutada oli ka siis võimatu. Täna ei kõla de-dollariseerimise üleskutsed mitte ainult maailma juhtivate võimude kõrgeimatelt tribüünidelt, vaid selleks antakse ka konkreetseid korraldusi, juhiseid, koostatakse tegevusprogramme, muudetakse vääringuid börsidel ja lepingutes.

See protsess on käivitunud, ja just sellega on seletatav Washingtoni esmapilgul seletamatu närvilisus, püüd pidada samaaegselt majandussõda nii Hiina kui ka Venemaa ja isegi oma NATO liitlastega. Ameerika hegemooni, nagu surematu Kaštšei surma võti peitub nõelas, täpsemalt "dollarinõelas". Ameerika eliit tunneb, et see nõel murtakse peagi katki.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

53
Tagid:
nafta, gaas, rubla, dollar, Jean-Claude Juncker, Euroopa Liit, Venemaa, USA
Teema:
Dollariajastu loojang (10)