Prantsuse armees teenivad ka naised

Prantsuse revolutsioon vajab oma relvajõude

84
(Uuendatud 13:07 12.09.2018)
Prantsusmaa peab vähendama oma kaitsetööstuse sõltuvust USA allhankijaist, kes leiavad, et neil on õigus Pariisi relvaeksporti igal ajal blokeerida.

Villem Rooda, endine sõjaväeluure kõrgemast ohvitserist analüütik

Täpsustades president Emmanuel Macroni "deklaratsiooni" USA-st sõltumatuks muutumise ja riikidevaheliste suhete süsteemi revideerimise kohta teatas sellest riigi kaitseminister Florence Parley

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjaväeluure kõrgemast ohvitserist luureanalüütik Villem Rooda sõnul valis Prantsuse riigipea tegutsemiseks õige hetke.

Pariis on siiamaani nördinud hiljuti Egiptusega sõlmitud tiibrakettide SCALP suurt kasumit tõotanud müügitehingu nurjumisest, sest osade komponentide tarnijaks on Ameerika ettevõte.

Rakett ise on valmistatud Prantsusmaal, kuid üht selle olulist elementi valmistatakse USA-s, mis võimaldas ameeriklastel Kairoga sõlmitud kaubanduslepingu blokeerida.

Kibe kogemus Washingtoni mahhinatsioonide tõttu kaotatud kasumiga koos suhete üldise halvenemisega Pariisi ja Donald Trumpi Washingtoni vahel viis prantslased otsuseni koostööst USA kaitsetööstuse ettevõtetega täielikult loobuda.

On ebatõenäoline, et see suures mahus võimalikuks osutub, kuid Venemaa kogemused pealesunnitud "impordiasendamises" võivad prantslastele vägagi kasulikeks osutuda.

Kaitseminister Florence Parley sõnavõttu vaadatakse Euroopas õigustatud ja loomuliku jätkuna President Macroni algatatud üleminekule "USA-st ja NATO-st" sõltumatult toimiva Euroliidu muutumisele globaalpoliitika subjektiks.

Müncheni julgeolekukonverentsi eesistuja Wolfgang Ischinger: "Elame ajastu murrangul" >>

See tähendab osapoolt koos oma relvajõududega. Kas Prantsusmaa president heitis USA-le ja NATO-le väljakutse kogu Euroopa nimel, teatades, et maailmajao julgeoleku ja kaitse küsimustes ei saa enam ainult ameeriklastele toetuda?

Kas juhtivate Lääne-Euroopa poliitikute sõnavõtte võib pidada EL, NATO ja Washingtoni vaheliste tihedate liitlassuhete purunemise alguseks?

Mitte mingil juhul! Vähemalt mitte lähitulevikus. Küll aga läheb Euroopa järgmise kümnendi jooksul kahtlemata oma teed ning loob endale võitlusvõimelise armee, millele lisandub kõik, mis raha ja jõuga kaasneb. 

Emmanuel Macron on veel noor, täis energiat ja entusiasmi. Võib-olla suudab ta peatsele vältimatule välissurvele vastu pidada ja saab oma algatuse lõpptulemusi isiklikult näha.

Kui Ameerika Ühendriikide ja Euroopa teed lahknevad

EL liikmesmaade suhted, hoolimata erinevatest seisukohtadest USA ja NATO küsimustes, on jõudnud tasemele, mis ei võimalda järskude suunamuutuste tegemist.

Samas on ilmne, et USA kui sõjaline liitlane on end Euroliidu jaoks ammendanud ja tegeleb nüüdseks poliitikaga, mis on Euroopale hoopiski julgeolekuriskide allikaks muutunud. Trumpi loosungis "Ameerika eelkõige" ei räägita midagi Euroopa ega isegi NATO huvidest.

Kuna uusi liikmesriikide (vaevalt, et hiljutist Montenegro liitumist võib ajalooliseks arengusammuks pidada), "vallutusi" ja sõdu ei ole oodata, ei näe Euroliit ka vajadust suurte ja kulukate liitlasvägede ülalpidamiskulude säilitamiseks.

Võitluseks terrorismi vastu ei sobi Põhja-Atlandi allianss üldse, lahkhelid USA ja Hiina vahel Eurooplasi ei huvita ning vaatamata propagandistide püüetele ei sobi Venemaa potentsiaalse vaenlase rolli.

"Vene ohu" kaart on algusest peale kahtlasena tundunud ja kelmuse järele lõhnanud – nüüdseks on väide end täiesti ammendanud ja "mantra" kasutamise võimalused tulevikus muutuvad üha küsitavamaks ning lausa ohtlikeks.

Mõneks ajaks aitas hirmutamine alliansi liitlastel Ameerika Ühendriikide juhtimise alla koguneda ning oma sõjaliste eelarvete kärpimine lõpetada. 

Tundub, et president Macron ei näe Prantsusmaale ega ka Euroopale tervikuna NATO raamides arenemisel tulevikuväljavaateid. On aeg hakata uut kaevu kaevama, ajamata vana koheselt täis isegi siis, kui ta segama peaks.

Washingtonile on juba teatatud, et Euroopa ei arvesta enam ameeriklaste, kui oma julgeoleku ainsa garandiga. Euroopa Liit hakkab looma oma kaitseprogramme, mis eeldavad päris tõsiseid väljaminekuid, eirates samal USA nõudeid NATO vajadusteks rohkem kulutada.

Lisaks hakkas Macron rääkima Venemaast mitte kui potentsiaalsest vaenlasest, vaid kui keerulisest, kuid paljutõotavast liitlasest ühise julgeoleku globaalsete eesmärkide saavutamisel.

Kõik teed viivad Euroopa Föderatsiooni

Macroni plaan tundub ahvatlevalt lihtsana, kuid seda on väga raske ellu viia. Suur ja võimas Euroopa Liit peaks muutuma monoliitsemaks ja kergemini juhitavaks.

Riikide ühendusel on nüüdseks piisavalt sõjalist ja majanduslikku jõudu, et end kaitstuna tunda ja välisjõududest sõltumatult areneda.

Seda enam, et just välised "liitlased" võivad Euroopa väljaspool oma maailmajagu puhkevasse globaalsesse konflikti tõmmata, või läbimõtlemata tegevuse tulemusena lausa Euroliidu territooriumil kokkupõrke provotseerida. 

NATO on USA-st liiga sõltuv ja "Ameerika eelkõige!" poliitika muudab ta Euroopa jaoks blokiks, mis ei vasta enam piirkonna huvidele.

Euroopa Liit hakkab paratamatult isiklikku julgeolekugarantiide süsteemi looma ning oma sõjalist võimekust arendama. Kuid ta ei saa ega tahagi oma kaitsepotentsiaali arendades uut võidurelvastumist või veelgi enam — sõjalist konflikti provotseerida.

Juhuks, kui selline kokkupõrge peaks neist sõltumatult puhkema, näiteks probleemide tõttu Aafrikas või Lähis-Idas, tahab Euroopa omada piisavaid relvajõude koos tahtega vastu hakata ja võidelda.

Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st >>

Kõiki neid ideid saab Macron seni esitada vaid väikeste osadena ja pooleldi varjatud kujul.

Kriitikuid on prantsuse presidendil enam kui küll, kuid idee esitamise hetke valis ta täpselt – sõnumi seeme langes viljakasse pinda, mis tagab ettepanekule ellujäämise ja "külmakindluse".

Pikemas perspektiivis ei ole Euroopal muud valikut ja Föderatsiooni ei suudeta tugevale vastuseisule vaatamata vältida ainuüksi seetõttu, et just selles suunas liiguvad vaikselt kõik Euroliidu suurimad liikmesmaad.

Tuleviku huvide ja eelistuste valguses on Venemaa Euroopa jaoks isegi atraktiivsem kui Euroopa Liit Venemaa jaoks. Seetõttu ei saa Brüssel jätkata oma Moskva-suhete arendamist USA huvidest lähtudes.

Paljud osapooltele vajalikud ühisprojektid segavad USA-l raha teenida ja mõjuvõimu suurendada.

Atlandiüleste liitlaste vaheline konflikt oli seetõttu vältimatu, demonstratsiooniks piisas vaid energiaressurssidega varustatuse küsimusest (Nord Stream 2).

Euroopa ei järginud USA ja Suurbritannia eeskuju ka uusimate Venemaa vastaste majandussanktsioonide kehtestamisel.

Maailmajao rahu ja julgeolek võivad olla jätkusuutlikud ja püsivad vaid siis, kui Venemaa ja Euroopa vahel valitseb teineteisemõistmine ning koostöö, mida pole mõistagi võimalik saavutada ilma kompromissideta. 

Võib-olla on saabunud aeg kokku leppida, kes on valmis milles järele andma.

Autori arvamus ei pruugi kajastada toimetuse seisukohta.

84
Tagid:
huvide konflikt, energiajulgeolek, Euroopa kiirreageerimisüksus, energia, konkurentsivõime, huvid, konkurents, Euroopa armee, sanktsioonid, terrorism, EL, NATO, Emmanuel Macron, Donald Trump, Euroopa Liit, Washington, Brüssel, Euroopa, EL, USA
Samal teemal
Saksa välisminister võrdles Euroliitu ja USA-d küüliku ja boamaoga
Eemale USA-st – EL "salakaval" plaan
Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega