Ameerika hävitajalt A-1E heidetud fosforipomm Vietnami demokratiseerimise käigus 1966. aastal

Miks Pentagon fosfor-laskemoonast ei loobu

78
(Uuendatud 17:04 11.09.2018)
Kahe F-15 hävitaja ülelennu järel mattub tihedalt asustatud linnapiirkond piimvalgetesse nooljatesse plahvatuspilvedesse...

Andrei Kots, RIA Novosti

Nädalavahetusel süüdistas Venemaa kaitseministeerium USA õhujõude keelatud valge fosfori kasutamises Hajini linnas, mis asub Süüria idaosas, Deir ez-Zori provintsis Eufrati idakaldal, teatab RIA Novosti. 

USA hävitaja F-15
© Sputnik / Антон Денисов

Ametkonna andmeil tekkisid pommitamise tagajärjel suured tulekahjud. Täpsustatakse infot ohvrite ja vigastatute kohta.

Pentagon mõistagi eitas toimunut, rõhutades, et USA sõjaväel puudub antud piirkonnas vastav laskemoon.

Paraku näitab viimaste aastakümnete kogemus, et Ameerika Ühendriikide ja nende liitlaste relvajõud kasutavad valget fosforit kadestusväärsuse korrapärasusega.

Miks ei taha maailma suurim armee enam kui sada aastat kasutusel olnud moonast loobuda?

Kustutamatu leek

Esmakordselt pruugiti valget fosforit sisaldavat laskemoona Esimese maailmasõja päevil. Kemikaali sisaldasid nii käsigranaadid, suurtükimürsud kui lennukipommid.

Venemaa, Türgi ja Iraan arutasid Idlibi stabiliseerimist >>

Uudsed relvad kahjustasid jalaväge tõhusalt nii avatud territooriumil, kui ka kaevikuis, punkreis ja betoonist kaitserajatistes, põletades sõna otseses mõttes tuhaks nii kindlustused kui terved asulad.

Võrreldes teiste tolle aja süüteainetega paistis fosfor silma mitte ainult erilise hävitusjõu poolest vaid ka seetõttu, et tal oli vaenlasele demoraliseeriv mõju — sõdurid lihtsalt ei teadnud, millega tegu ja kuidas selle vastu võidelda.

Valge fosfori põlemistemperatuur on 1200-1300 kraadi, mis on võrreldav äsja vulkaanist väljavoolanud laavaga.

Kehale sattudes hävitab aine koheselt riided, põhjustades üliraskeid haavu, mis võivad surmavaiks osutuda. Põlemisprotsessiga kaasneb iseloomuliku, väga mürgise suitsu teke.

Valge fosfori kustutamine on hämmastavalt raske — leek ei lase end veest häirida ja tulekustutid on tema vastu kasutud. Aine kas põleb täielikult ära või kustub hapniku puudumisel. Protsess toimub isegi vee all.

On olnud juhtumeid, kus valge fosfori osakesed sattusid koos pommikildudega inimeste kehasse ja süttisid operatsioonilaual – neid eemaldada püüdnud kirurgi skalpelli jõudmisel aineni.

Abi on vasksulfaadist, kuid seda pole igas tuletõrje- või sõjaväeüksuses käepärast.

1977. aastal lisati 1949. a. Genfi Sõjaohvrite kaitse konventsioonile lisaprotokollid, milles keelati valge fosfori kasutamine, kui rünnaku alal võivad viibida ka tsiviilisikud.

USA keeldus täiendusprotokollile alla kirjutamast, aimates ilmselt tuleviku relvastatud konfliktide spetsiifikat, kus sõjalisi objekte on sageli rahumeelsetest raske eristada. 

Военнослужащий США закрепляет боеприпасы с белым фосфором на борту USS America, 2017 год
USA sõjaväelane kinnitab valge fosforiga laskemoona lennukikandja USS America (LHA-6) pardal 2017.a.

Süürias kasutavad terroristid tsiviilelanikkonda elava kilbina, paigutades laskepositsioone ja staape vahetult kortermajadesse.

Sellest hoolimata tunnistab Pentagon fosforlaskemoona kasutamist väga harva ja vastumeelselt. On ju seda relvaliiki raske demokraatia ja inimõigustega ühendada. Paraku on nad aine kasutamisega korduvalt vahele jäänud.

Utiliseerimine ja moderniseerimine

Nii kasutasid USA õhujõud 2004. aastal Iraagi Fallujah linnas puhkenud ülestõusu murdmiseks lisaks vaesustatud uraanile ka valge fosfori pomme.

Linna elurajoonides toimuvaid iseloomulikke piimvalgeid plahvatusi jäädvustanud videomaterjal ja fotod kohalike elanike kohutavatest põletustest jõudsid meediasse ja Pentagoni pressiesindajal Barry Venable"l tuli valge fosfori kasutamist tunnistada. 

Иракские женщины стоят в очереди за гуманитарной помощью в лагере для беженцев в районе Эль-Фаллуджи
© AFP 2019 / Ahmad Al-Rubaye
Iraagi naised humanitaarabi järjekorras Fallujah purustatud linna naabruses asuvas põgenikelaagris

Kuid ta rääkis silmakirjalikult, nagu pommitatuks vaid sõjalisi sihtmärke. Samamoodi käitusid ameeriklased ka Süürias eelmisel suvel ja sügisel – ISIS-e * tollase "pealinna" Raqqa valimatu pommitamise käigus.

Valge fosfori kasutamist kinnitas isegi organisatsioon "Human Rights Watch", kes sageli USA sõjaväe ebaseaduslike toimingute puhul silma kinni pigistab.

USA ignoreerib süüdistusi ega kavatse ilmselgelt fosforist loobuda.

"Esiteks on oluline meeles pidada, et süütemoon on väga tõhus, universaalne ja sobib võitluseks peaaegu igat liiki maapealse sihtmärkidega," ütles RIA Novostile Sõjaväeteaduste Akadeemia professor Sergei Sudakov. "Ameeriklased on väga tõrksad loobuma sellest, mis toimib…"

"Teiseks on valget fosforit sisaldava aegunud laskemoona utiliseerimine väga raske ja kallis — lihtsam on seda mistahes kõrbelinnale" heita"."

Kolmandaks arendab USA süüterelvi tulevaste sõdade tarvis. Fosforpommide kasutamine on seega ka relvaliigi testimine.

Ameeriklased jälgivad, kuidas süütemoona kasutada, kui tõhus see on, kuidas seda täiendada ja võimsamaks muuta.

Tegu on praktilise lähenemisviisiga: võib investeerida sadu miljardeid dollareid perspektiivsetesse tehnoloogiatesse või miljoni end juba hästi tõestanud ja põhjalikult kontrollitud relvadesse, et tema tõhusust oluliselt tõsta."

Ekspert tuletas meelde, et ameeriklased ei kiirusta isegi oma ebaseadusliku keemiarelvade arsenali hävitamisega.

Россия завершила программу уничтожения химического оружия
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa jõudis oma keemiarelvade hävitamise programmiga lõpule.

Tema arvates moodustab USA keelatud laskemoona salajast reservi, mida plaanitakse kasutada "suures sõjas", et saavutada eelist vaenlaste ees, kes vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele seda tüüpi relvad juba pikka aega tagasi hülgasid.

Sellega annavad ameeriklased ka liitlastele halba eeskuju. Aastate jooksul on valget fosforit Lähis-Idas kasutanud nii Suurbritannia kui Iisrael ning 2014. aasta suvel salvestasid Vene ajakirjanikud videole fosformürskudele iseloomulikud plahvatused Slavjanski eeslinnas Semjonovkas.

Tulistati Ukraina poolelt. Kiiev lükkas mõistagi süüdistused tagasi.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal keelatud terroriorganisatsioon

78
Tagid:
ISIS, Esimene maailmasõda, süütepomm, fosforipomm, valge fosfor, Genfi Sõjaohvrite kaitse konventsioon, Human Rights Watch, Venemaa kaitseministeerium, Pentagon, Barry Venable, Fallujah, Hajin, Deir ez-Zor, Vietnam, Raqqa, USA, Venemaa, Süüria
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Kagu-Aleppos kasutatakse relvana kloori ja valget fosfori
Süüria pärast Raqqat: kõik alles algab
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega