Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse, illustreeriv foto

Tšetšeenid hirmutasid sakslasi migratsiooniseadusi karmistatakse

110
(Uuendatud 22:29 10.09.2018)
Saksamaa eriteenistused hoidsid ära terrorirünnaku, mille ettevalmistamises kahtlustatakse Tšetšeeniast saabunud põgenikku. Kuigi tšetšeenid ei olnud tänaseni Euroopa terroriaktides osalenud, lõid Saksa poliitikud ja ajakirjanikud häirekella: kogukond võib olla ISIS-ega* seotud.

Galia Ibragimova, RIA Novosti

Saksamaa eriteenistused hoidsid ära terrorirünnaku, mille ettevalmistamises kahtlustatakse Tšetšeeniast saabunud põgenikku. Väidetav kurjategija peeti kinni, tema korterist leiti läbiotsimise käigus lõhkeaineid. Selgus, et ta järgib salafismi — islami radikaalset suunda. 

Saksamaal on alanud pagulaste-vastane vägivald >>

Kuigi tšetšeenid ei olnud tänaseni Euroopa terroriaktides osalenud, lõid Saksa poliitikud ja ajakirjanikud häirekella: kogukond võib olla ISIS-ega* seotud. Ametivõimud on valmis niigi rangeid nõudeid tšetšeenide ja teistegi sisserändajate suhtes veelgi karmistama.

Salafismi jäljed

Saksamaa ajakirjandus teatab Tšetšeenia diasporaa seostest radikaalsete islamiorganisatsioonidega, sealhulgas ISIS-ega*. Kinnituseks tuuakse salateenistuste aruanded, kus Põhja-Kaukaasiast pärit sisserändajaid peetakse ekstremismi peamiseks allikaks, eriti Ida ja Põhja liidumaades.

"Saksamaa tšetšeenid on valdavalt salafistlikud ja terroriaktideks võimelised," tsiteeritakse ajakirjas Focus Föderaalse konstitutsioonikaitse teenistuse aruannet. 

Saksa salateenistused usuvad, et tšetšeenid ei muuda oma äärmuslikke vaateid seni, kuni riigis puuduvad "salafismivastased repressiivmeetmed".

Vastutus Põhja-Kaukaasia immigrantide radikaliseerumise eest lasub ka ametiasutustel, kes pikka aega tšetšeene valimatult vastu võtsid: "Põgenikustaatus anti sageli neile, kes olid Venemaa julgeolekuteenistuse jälgimise all. Vene poolega konsulteerimist vajalikuks ei peetud."

Patriarhaalne eluviis tundub kahtlasena

Tšetšeenia pagulased ei sattunud Saksa ajakirjanike huviorbiiti esmakordselt. Kuigi tšetšeenide kogukond Saksamaal ei ole arvukas ja statistika kohaselt panevad enamiku kuritegudest toime Põhja-Aafrikast ja Balkanilt pärit põgenikud, satuvad kohalike uudiste esiotsa ikka kaukaaslastega seotud kriminaalsed juhtumid.

Sakslased on mures ka tšetšeenide kahe sõja käigus saadud võitluskogemuse pärast. Lähis-Ida ISIS-es* peetakse Põhja-Kaukaaslasi eliitvõitlejaiks.

Kehtestatakse ideaalset diktatuuri: repressioonid juba käivad >>

Tšetšeenid elavad Euroopas suletud kogukondadena, peavad rahvuslikest traditsioonidest rangelt kinni, suhtlevad peamiselt omavahel ega üritagi lõimuda. Lääne väärtused neis poolehoidu ei leia ning viivad mõnikord lausa kuritegudeni.

Lisaks loetakse patriarhaalses tšetšeeni perekonnas vägivalda konfliktide lahendamise aktsepteeritavaks viisiks.

Pole ime, et tšetšeenid on radikaalse islami ideedele vastuvõtlikud. Olukorda raskendab asjaolu, et Saksamaal on piirid ülimalt konservatiivse muhamedluse ja organiseeritud kuritegevuse vahel ähmastunud.

Pärast teateid terrorirünnaku ettevalmistamisest kutsusid ajakirjanikud võime üles salafismi vastaseid meetmeid rakendama. "Ärahoitud terrorirünnak Berliinis on kinnitus selle kohta, et tšetšeenide jaoks on Saksamaa mitte ainult turvapaik, vaid ka "püha sõja" lahinguväli," nendib meedia.

Rännete laineid

Saksa tšetšeenide kogukonda kuulub umbes 40 tuhat inimest. Ainult viimase kahe aasta jooksul saabus Ida- ja Põhja liidumaadesse Põhja-Kaukaasiast umbes 5000 väljarändajat.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Saksamaa Liitvabariigis on hetkel ligi kaks miljonit pagulast, seega ei ületa tšetšeenide osakaal kaht protsenti.

Varjupaiga taotlemise põhjused on viimase veerandsaja aasta jooksul korduvalt muutunud. Pärast 1990. aastate keskel toimunud esimest sõjalist kampaaniat selgitasid Tšetšeeniast pärit inimesed oma kodumaalt lahkumist poliitiliste vaadete pärast tagakiusamisega.

Äärmuslaste purustamine teise Tšetšeenia kampaania käigus tõi kaasa uue sisserändajate voo. Paljud isegi ei kavatsenud islamistlikest vaadetest loobuda, millest Moskva Euroopa poliitikuid korduvalt hoiatas. Tšetšeenidesse suhtuti Läänes endiselt kui iseseisvuse eest võitlejaisse.

Kümnendatel aastatel saabunud kolmas põgenikelaine kurtis tagakiusamise ja humanitaarprobleemide üle oma kodumaal. Nende hulgas on palju majanduspõgenikke, kes soovivad Euroopasse ümberasumisega oma rahalist olukorda parandada.

Paljudel tšetšeenidel kasvasid Saksamaal üles lapsed. Kuid isegi nemad ei ole täielikult Euroopa ühiskonda integreerunud – seda just perekonna konservatiivsete vaadete tõttu.

Ühiskonna täieõiguslikuks osaks saamast takistavad neid ka stereotüübid, mille kohaselt sakslased kaukaaslasi kurjategijateks või terroristideks peavad.

Salafism või Sufism

Kui vaadata Saksamaa terroriaktide statistikat, siis tundub hirm tšetšeenide osas mõnevõrra liialdatuna. Eelmisel aastal teatasid õiguskaitseorganid, et riigis asub 11 000 radikaali.

Saksamaal Chemnitzis toimusid suured meeleavaldused >>

Reaalset ohtu kujutavad endast 743 inimest. Kaks kolmandikku neist on Saksamaa kodanikud, mitte pagulased. Politsei hoiab silma peal 70 tšetšeenil.

Viimase seitsme aasta jooksul Saksamaal enim kõlapinda leidnud terrorirünnakuid sooritasid põgenikud Lähis-Idast, Aafrikast ja Lõuna-Aasiast.

RIA Novosti poolt küsitletud eksperdid ei välista, et ka Euroopa tšetšeenide seas on radikaalsete vaadete toetajaid, kuid nende arvates ei tohiks ohtu üle tähtsustada.

Vaatlejad tuletavad meelde, et ajalooliselt on tšetšeenid sufismi järgijad. Seda islami suunda iseloomustab mõõdukus, askees ja vaimsus.

"Isegi Nõukogude Liidus oli Tšetšeenia elanike usk sufistlik. Kesk-Aasiasse väljasaatmise perioodil, aastatel 1944-1957 suutsid nad sufismi traditsioone säilitada," ütles RIA Novostile Riikliku strateegia instituudi kaastöötaja Rais Suleimanov.

Salafismi ideed tungisid Põhja-Kaukaasiasse ja Volga jõe piirkonda 1990. aastatel tänu Araabia heategevusorganisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Kui Tšetšeenias algas esimene sõjaline kampaania, vajas separatistliku liikumise juht Džohhar Dudajev liitlasi ja pöörduss abipalvega Lähis-Ida riikide poole.

"Lähis-Ida vahhabiidid ja salafistid suhtusid esimesse Tšetšeenia kampaaniasse kui ristisõtta. Vabariiki saabusid Araabia sõjaväenõunikud ja palgasõdurid. Jordaaniast jõudis kohale äärmuslik islamist Amir Hattab, kes juhtis üht Tšetšeenia Itškeeria tunnustamata vabariigi väeüksust. Tal oli salafismi levimisel Tšetšeenias oluline roll," meenutas Suleimanov.

See ideoloogia muutus tšetšeeni võitlejate hulgas valdavaks pärast Hassavjurti kokkulepete allkirjastamist 1996. aastal, millega nähti ette Venemaa vägede lahkumine vabariigi territooriumilt.

"Algselt olid Dudajev ja tema mantlipärijast Mashadov rahvuslased, kuid Araabia palgasõdurid kehtestasid oma tingimused: abi antakse juhul, kui Tšetšeenia võtab vastu ka salafismi. Arvestatav osa ühiskonnast nõustus sellega. Terroristid Šamil Bassajev ning Doku Umarov olid just radikaalse islami järgijad," selgitab RIA Novostile Orientalistikainstituudi ekspert, Kaukaasia-uurija Nurlan Gasõmov.

Pärast islamiäärmuslaste purustamist kahe Tšetšeenia kampaania käigus, hakkasid föderaalvõimud terroristide põrandaalust struktuuri hävitama.

Migrandid lõhestavad Lääne — nüüd juba ametlikult >>

Seepeale "kolisid" paljud võitlejad Euroopasse. "Jutud sellest, et Läänes elavate salafistide hulgas on tšetšeenid küllaltki mõjukad, ei ole alusetud. Pean silmas neid, kes lahkusid riigist pärast kaht sõjalist kampaaniat, "ütles Suleimanov.

Tšetšeenias hakkas pärast sõda taas valitsema sufistliku islami suund. Tema järjekindlaks toetajaks oli Vabariigi esimene president Ahmat Kadõrov ja nüüd teeb sama tema riigipeast poeg Ramzan Kadõrov.

Mõistlik keeldumine

On märkimisväärne, et Saksamaa Tšetšeenia kogukonna suhetest ISIS-ega* hakati rääkima just nüüd, mil pagulaste probleem teravalt Euroopa riikide ette kerkis.

Nurlan Gasõmov juhib tähelepanu asjaolule, et Tšetšeenia edestab Saksamaal esitatud varjupaigataotluste arvu poolest kõiki Venemaa regioone. Enamiku avaldus lükatakse tagasi, kuid nad jäävad riiki ebaseaduslikult.

Ekspert märgib, et ajakirjanduses tekkinud paanikat võib seletada sakslaste soovimatusega tšetšeenidele peavarju pakkuda.

"Pole võimatu, et kõik need Saksa salateenistuste aruanded ilmusid selleks, et tugevdada ühiskonna hirme pagulaste ees. On kaheldav, et tšetšeenidest salafistid on Saksamaa kõige aktiivsemate hulgas.

Isegi Euroopasse kolinute seas kuuluvad paljud sufistliku Naqšbandi islami suunda," ütles Gasõmov.

Temaga nõustub ka islamiõpetlane Vsevolod Zolotuhhin: "Mõningase radikaliseerumiseni viib igasugune religiooni suundumus, mis tõlgendab pühi tekste sõna-sõnalt, nõudes õpetuste pimesi järgimist. Teiselt poolt võib radikaliseeruda peaaegu iga ideoloogia, kui selleks on olemas reaalsed majanduslikud ja sotsiaalpoliitilised alused."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja teistes riikides keelatud terroriorganisatsioon

110
Tagid:
salafism, migrandid, terrorirünnak, seadus, islam, kahtlus, terrorism, põgenik, eriteenistus, ISIS, Tšetšeenia, Saksamaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega