Eesti Vabariigi vapp, illustreeriv foto

Tasu "okupatsiooni" eest: Eesti valitsus Panikovskina

172
(Uuendatud 12:59 28.08.2018)
Legend aastatega ei muutu: makske müstilise okupatsiooni eest, mis väidetavalt ei luba euroopalikul Eestil tõusta Euroopa tagahoovist otse euroatlantiliste majandustiidrite kogukonda, arutleb autor.

Olga Suhharevskaja, välispoliitika magister, õigusteadlane

Pruugib Eesti riigieelarvel vaid veidi "lahjemale Euroopa lobile" sattuda, kui valitsus tõmbab viivitamatult selga Panikovski kostüümi ja jookseb Venemaa sabas, kiljudes: "Anna miljon!", nagu oleks tegemist põrandaaluse miljonäri Koreikoga (tegelased Ilfi ja Petrovi kultusromaanist "Kuldvasikas" – toim.).

Selle minevikutõllaga kaugele ei sõida

"Majandusekspertide" vaimne ekvilibristika on kummaline. Nad töötaksid justkui oma riigi majanduse arendamisel. Paber kannatab muidugi kõike, kuid kas pole veider nimetada okupatsiooniks 92,8% kodanike häälte andmist Töörahva Liidu poolt, kes Nõukogude Liidu koosseisu astumise otsustas.

Kusjuures praegune Eesti valitsus, kes tegi SS-lastest rahvuskangelased, kahetseb ilmselt, et Pätsi valitsus ei suutnud vabariiki Kolmandasse Reichi "eurointegreerida" veel enne 1939. aastat.

Mäletatavasti oli riigipiiride muutmine Teise maailmasõja eel laialt levinud nähtus. Ja kui Eesti võimud kirjutasid alla NSV Liidu vägede sissetoomise lepingule ja otsustasid vabatahtlikult ühineda Nõukogude Liiduga, siis Tšehhoslovakkialt ei küsitud midagi.

Kreml kommenteeris Eesti ja Läti plaani "nõukogude okupatsiooni" eest kahjutasu nõuda >>

Kirjutanud Hitleriga alla üsna sarnase mittekallaletungilepingu Molotov-Ribbentropi paktiga, kutsusid Suurbritannia ja Prantsusmaa Tšehhoslovakkia esindajad lihtsalt välja ja tutvustasid neile Müncheni kokkuleppe sisu, mille kohaselt suveräänne riik pidi loovutama osa oma territooriumil Saksamaale.

Kas suured piiride puutumatuse põhimõtte kaitsjad Eestis ei sooviks nüüd hukka mõista Tšehhoslovakkia suveräänsuse rikkumist praeguste Euroopa Liidu ja NATO partnerite poolt? Ja kui nad on 30 aastat pärast Helsingi pakti sõlmimist ikka veel nii tulihingelised piiride puutumatuse pooldajad, kas ei peaks nad siis NSV Liidu rüppe tagasi tulema?

See on isegi loogilisem, kui nõuda praeguse rahvusvahelise õiguse normi rakendamist tagasiulatuvalt. Muide, Eesti liitumisel NSV Liiduga ei olnud okupatsioonist mingit juttu.

Churchill, keda on raske kahtlustada armastuses Nõukogude Liidu vastu, kommenteeris olukorda nii: "Venemaa vägede asumine sellele joonele oli Venemaa julgeoleku seisukohalt natsiohu vastu täiesti hädavajalik".

Hiljem, kui Nõukogude Liit Kolmanda Reichi purustas, ja eriti pärast kokkuvarisemist 1991. aastal "ärkasid" Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriigid, hakkasid äkki okupatsioonist rääkima ja eksiilvalitsustele mett moka peale määrima. Ühesõnaga: "Nühkige aga, Šura, nühkige!" (fraas Ilfi ja Petrovi loomingust – toim.).

Eesti saadikud küünitavad taas Venemaa kauka järele >>

Ostap Ibragimovitš, millal raha jagama hakkame?

Kui tõstatada tõesti raha küsimus, tasuks meenutada "okupantide" panust Eesti majandusse. Nõukogude Liidus sai Balti vabariikidest omamoodi "sotsialismi vitriin". 1970.-1980. aastatel oli Eesti investeeringutelt põhikapitali elaniku kohta NSV Liidus esimene ja 1991. aastal SKT poolest elaniku kohta 46. kohal maailmas. Juba 1975. aastaks oli tööstustoodangu maht ületanud 1940. aasta taset 39 korda ja 1913. aasta taset 50 korda.

"Okupantidelt" jäi vabariigile eesrindlik põllumajandus, mille toodang oli hinnatud üle kogu Nõukogude Liidu, kümned tööstusettevõtted, arenenud teedevõrgustik, raudteed, sadamad ja elektrijaamad.

Venemaa Riigiduuma saadiku Viktor Alksnise umbkaudsete hinnangute kohaselt oli Nõukogude Liidu investeeringute kogumaht Eesti NSV majandusse 40-45 miljardit dollarit. Kas tahaksite ehk tagasi pöörduda, härrased?

On hoopis teine küsimus, kuidas sõltumatu Eesti võimud selle priske kaasavaraga ümber käia oskasid. "Okupantide" pärandust Eestis saab iga soovija imetleda linna tänavatel kõndides, tõsi, enamik sellest ei näe praegu eriti ahvatlev välja.

Tallinna tehas "Punane RET" suleti esimesel iseseisvusaastal, Pärnu masinatehas on varemetes, kunagi tohutus "Volta" tehases töötab praegu ainult kuus(!) inimest, endise Kalinini-nimelise elektrotehnikatehase kohal on Telliskivi loomelinnak. Hans Pöögelmani nime saanud elektroonikaettevõte, mis ehitati nõukogude spetsialistide poolt "nullist", tegeleb praegu äripindade väljaüürimisega.

Koolid, haiglad, elamurajoonid, kultuuripaleed, pargid — 90% neist on samuti "okupatsiooni" jäljed. Kas kõik nad on demokraatlike reformide järel säilinud? "Ilmaasjata ei maksa rahatähti üle lugeda. Kõik on arvel, kopika pealt, nagu pangas."

Ei… see pole Rio de Janeiro. See on palju hullem!

Järjekordse Tallinna kullapalaviku põhjus on üsna selge. Euroopa Liit meelitas teda luksuslike "ehtekulinatega" samamoodi nagu Rumeenia piirivalvurid suurt kombinaatorit. Kullatolm langeb maha juba 2019. aastal. Eeldatavasti väheneb ELi finantsabi Eestile 2021. aastaks 40%.

Kõik võimude "Euroopa rahvaste perre tagasipöördumise" nimel toodud ohvrid, nagu elanikkonna lahkumine, tervete tootmisharude likvideerimine tööstuses ja põllumajanduses, võlgade kuhjumine, sotsiaalsete kohustuste vähendamine ja isegi vanaemadelt nende lemmikmoosipurkide äravõtmine ei pehmendanud karvavõrdki Brüsseli tegelaste meeli.

Kaljulaid: sõda on sõda ja okupatsioon on okupatsioon >>

Kuidas mitte meenutada "okupante", kes tõid vabariiki kuldkandikul dotatsioone. Kuid õlut, nagu teada, antakse ainult ametiühingu liikmetele. Kas poleks õigem pöörduda intressinõudega Londoni City poole, mille pangad hoiustasid Eesti kulda 1940. kuni 1991. aastani?

Nende kättesaamine on samatõenäoline kui okupatsiooni eest hüvitise saamine Venemaalt, kuid vähemalt õiguspärasem.

Või nagu soovitas Ostap Ibragimovitš, "pöörduge Ülemaailmse seksuaalreformide liiga poole". Ehk aidatakse seal.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

172
Tagid:
tasu, analüütika, poliitika, okupatsioon, ajalugu, majandus, Eesti NSV, NSV Liit, EL, valitsus, Eesti, Balti riigid, Venemaa
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega