USA president Donald Trump

Trumpi õudusunenägu: tagandamine modellide pärast ja mis puutub siia Venemaa

62
(Uuendatud 12:26 25.08.2018)
Trumpi isikliku advokaadi reeturlikkus, kui ta sõna otseses mõttes sigaduslikult oma kauaaegse kliendi ära andis, on taas tõstatanud küsimuse USA presidendi võimalikust tagandamisest.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Iva on selles, et Michael Cohen tunnistas üles, et ta maksis Donald Trumpi esindajana raha ühele tuntud pornofilmide näitlejannale (Stormy Daniels) ja ühele endisele Playboy modellile (Caren McDougal) selle eest, et nad 2016. aasta valimiskampaania ajal ei kõneleks oma armusuhetest Trumpiga.

Terve mõistus ütleb, et õigupoolest ei tuleks kohut mõista Coheni ja seda enam Trumpi üle, vaid pigem kahe kahanenud sotsiaalse vastutustundega daami üle, kes antud juhul esinesid tüüpiliste poliitiliste väljapressijate rollis. Aga poliitiline otstarbekus nõuab USA prokuröridelt hoopis teistsugust tõlgendust toimunust, sest seisab ju nende ees ülesanne tõestada, et praegune president ei sooritanud veel presidendikandidaadiks olles mingisugust üleastumist, mida peaks karistatama tema ametist tagandamisega.

Ameerika Ühendriigid ei ole sedavõrd puritaanne riik, et 150 000 dollarit, mis Trumpi poolt pornonäitlejale ja Playboy modellile vaikimise eest maksti, oleks piisavaks aluseks presidendi ametist tagandamisele, seda vähemasti tavavalija vaatevinklist. Seetõttu soovitatakse valijal uskuda sündmuste teistsugust tõlgendust: Trumpi süüdistatakse selles, et oma vaikimistasu maksmisega mõjutas ta valimiste tulemusi, mis olnuksid hoopis teistsugused, kui tema "eraeluskandaal" oleks USA teabeväljal valimiskampaania haripunktis lahvatanud.

Nagu teatab Fox News, on "Coheni ülestunnistus toetanud tagasiastumise ümber keerlevat meeltesegadust." CNN teatab võidukalt: "Kriminaalsüüdistus ei ole Trumpi jaoks probleemiks. Küll aga võib umbusaldusavaldus probleemiks kujuneda." Kui vaadata Demokraatliku Partei juhtide väljaütlemisi, siis taanduvad kõik nendevahelised erimeelsused küsimusele: kas kuulutada umbusaldamine välja kohe nüüdsama või oodata ära, kuni demokraadid saavad novembris Kongressis enamuse (presidendi tagandamiseks on tarvis kahe kolmandiku häälteenamust).

Väga tugeva tahtmise korral võib proovida Trumpi ennast süüdi mõista isikliku valimiskampaania reeglite rikkumises ja kuidagiviisi üritada just selle rikkumise eest tagasikutsumiseni välja jõuda. 2000. aastate algusest peale on USA justiitsministeeriumi ametlikuks seisukohaks, et ametisolevat presidenti ei saa kriminaalasjades süüdi mõista, kuid vastavaid seadusandlikke ega põhiseaduslikke piiranguid olemas ei ole.

Vormiliselt annab ametisolevale presidendile tõepoolest valimiskampaania rahastamise reeglite rikkumise "kaela määrida": nagu kerge taibata, ei olnud raha, mis Trumpi salanaistele vaikimise eest maksti, tema valimisstaabi ametlikus raamatupidamises kirja pandud ja vaevalt küll valimiste raamatupidamislik arvepidamine võimaldabki presidendikandidaadi valimiskampaania kuluartiklina ametlikult arvele võtta "väljamakseid pornostaaridele".

Ning sellest on kahju: USA poliitikute käitumist arvestades võiks see olla väga kasulik uuendus. Sel juhul tekib, tõsi küll, vägagi ebamugav olukord – reeglitest üleastumine 150 000 (või isegi 300 000) dollari ulatuses on köömes võrreldes nende rikkumistega, millega omal ajal sai hakkama Obama valimisstaap, kes "tabati teolt" rikkumistega kahe miljoni dollari võrra, kuid tookord said kõik asjaosalised vaid trahvi. Seega tuleb USA prokuröridel Trumpile ilmselt kaela määrida seadusevastane valimistulemuste mõjutamine "ühiskondlikult olulise teabe kandjatele altkäemaksu andmisega," mis paistab naeruväärne, kuid võib ometi väga ja vägagi kaugele välja jõuda.

Ent katse Trumpi ametist lahkuma sundida ettekäändel, et ta on valimiskampaania kulgu mõjutanud, põrkub kokku mitmete väga tõsiste muredega. Neist esimene ja kõige silmanähtavam on seotud sellega, et USA poliitika on unikaalne süsteem, mis ei toimi sugugi kirjapandud reeglite ja seaduste najal, vaid kirjutamata seaduste ja meelelahutusäri reeglite kohaselt. Ning üks olulisemaid meelelahutusäri reegleid kõlab nii: publikut võib ja tulebki petta, aga teda ei tohi kunagi pettumisega kurvastada.

Kui vaadata Sotsiaalvõrgustike reageeringuid vaadates on juba praegu näha, et nii mõnesidki ameeriklasi on tabanud pettumus: neile on kahe aasta jooksul lubatud näidata tõelist spioonipõnevikku Trumpiga peamise kurikaela rollis, kes on end "maha müünud neile kohutavatele venelastele, kes tahavad ameeriklaste demokraatia põrmu paisata." Nüüd aga tuleb välja hoopis teistsugune film, kus Trump kipub vaat et vodevillitegelaseks ning ameeriklaste demokraatia kaitsjate rollis esinevad söakad patutööstuse töötajannad. Publik hakkab kahtlustama, et talle müüdi pilet valele filmile. "Aga kuskohas on kogu selles loos väljalubatud venelased?" kõlab põhiline ühiskondlik küsimus tagasiastumist puudutavate uudiste puhul.

Enamgi veel. Vaatamata sellele, et tühja sellest, kes seda tunnistab, leiab märkimisväärne osa publikust, et Trump talitas õigesti. Rääkimata juba sellest, et paljud kadestavad teda siiralt ega mõista, mispärast peab president oma sügavalt isikliku elu eest poliitilises plaanis lõivu maksma.

Teiseks mureks on USA Senat, kus presidendi tagandamise pooldajatel tuleb samuti, nagu Kongressis, koguda 2/3 häältest. Väljavaated, et novembrikuiste vahevalimiste järel saavad demokraadid Senatis hädavajaliku enamuse, on üsna nullilähedased ning väljavaated selleks, et neil õnnestub piisav hulk vabariiklastest senaatoreid enda poole meelitada, ei paista samuti eriti veenvad.

Lisaks hääletamismuredele on ka mure Trumpi enda osalusega tagasiastumisküsimuste aruteludes. Tagandamise protseduur ise on Senatis korraldatud kohtuprotsessi mudeli järgi ja presidendil on võimalus ennast kaitsta, mis võimaldab tal seda mängumaad hõlpsasti kasutada, et pöörata protsess enese üle ajakirjanduslikust ja poliitilisest vaatevinklist protsessiks oma süüdistajate üle. Seejuures avaneb tal võimalus kasutada olukorda sellekski, et heita avalikkuse väljakupoolele kõige mürgisemat komprat oma poliitiliste oponentide kohta, ning Hilary Clintonilgi on terve hunnik luukeresid kapis.

Kõige olulisem probleem on tagandamiskatse puhul seotud sellega, et Wall Streeti ärihaid on tõenäoliselt selle vastu, nende seisukoht aga on igasugustes USA poliitilistes lahingutes väga tõsiseks argumendiks.

Oma viimatises intervjuus väitis Trump otsesõnu, et katse tagandamine läbi suruda viib USA majanduse ja aktsiaturgude krahhini ja "kõik jäävad väga vaesteks." Enamgi veel, rahandustegelased räägivad erialaväljaannetele lahtise tekstiga, et Trumpi ei tohi võrrelda Nixoniga, kes õnnestus tagandamisähvardusega ametist lahkuma sundida. Nad osutavad sellele, et Nixoni tagandamiskatse eel oli turg languses, Trumpi ajal aga aktsiaturg kasvab – ja mitte ainult ei kasva, vaid lausa demonstratiivselt ignoreerib ka igasuguseid skandaalseid poliitilisi uudiseid. Finantsettevõtte Raymond James analüütik Andrew Adams teatas CNBC-ile, et ta "muutub murelikuks ainult sel juhul, kui turg annab põhjust muretsemiseks."

Kahjuks ei tähenda kõik ülaltoodu veel seda, et Trumpi poliitilised oponendid kuu-paari pärast taas Venemaa-poolse valimistesse sekkumise teemat päevakorrale ei tõsta. Presidendi avalikkuse toetusest ilmajätmise aspektist on "Vene vandenõu" ka tema tagasiastumise saavutamiseks märksa perspektiivikam. Õige varsti vahetavad "hirmsad vene häkkerid" taas ameeriklaste poliitilisel teabeväljal Playboy modellid välja.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
Michael Cohen, Donald Trump, USA
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega