Illustreeriv foto

Balti regioon on muutumas Euroopa kuumimaks punktiks

178
(Uuendatud 08:27 18.08.2018)
USA-l on 2018. aastaks kaheksa sõjalist stsenaariumi, nendest kaks sõjaks Venemaaga. Selleks ühe järgi võib American Council on Foreign Relations analüütikute arvates põhjuseks saada "tahtlik või ettekavatsematu Venemaa ja NATO vaheline sõjaline vastasseis Venemaa enesekehtestava käitumise tõttu Ida-Euroopas".

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Balti regioon on muutumas Euroopa kuumimaks paigaks, kus Washington ja Brüssel suurendavad sõjalist kohalolekut ja valmistuvad tõenäolise rahvaülestõusu mahasurumiseks. 14. augustil kiitis Läti valitsus heaks oma relvajõudude osalemise Põhja-Atlandi alliansi suurimas sõjalises õppuses Nameja 18, mis toimub 20. augustist 2. septembrini. Õppuse stsenaarium näeb ette kohalike "separatistide" ülestõusu mahasurumise virtuaalses Latgale Rahvavabariigis. Õppus hõlmab kogu riigi territooriumi. Rahvaülestõusu mahasurumises Lätis NATO väegrupeeringu poolt osalevad Läti, Eesti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Kanada sõjaväelased. Sisuliselt on tegemist ettevalmistusega sõjaliseks sekkumiseks ja kodusõjaks.

Sedalaadi politseilised õppused Baltimaades on muutumas süsteemseks ja peegeldavad läänemaailma hirmu Venemaa mõjuvõimu suurenemise ees Euroopas ja kogu maailmas. Venemaa ei tunnusta USA eksklusiivsust ja on vastu NATO idasuunalisele laienemisele ning ta võib olla alternatiiviks EL-le Euraasia ruumis. Balti "separatism" ei ole loomulikult piirkondliku julgeoleku küsimus, kuid see võib osutuda Balti rahvaste legitiimse enesemääramise õiguse väljenduseks, mis ähvardab Ameerika Ühendriike kontrolli kadumisega Ida-Euroopa vasallide üle.

Maailmade sõda

Varasemate "hübriidsete" õppuste kogemus näitab NATO idatiiva äärmist haavatavust. Tahtmatult meenub eelmise aasta "eksortsism" (kurjade vaimude väljaajamine – toim.) Leedus, mille territooriumile tungisid õppuse legendi järgi ebasõbraliku naaberriigi "rohelised mehikesed". Varem välja kuulutamata sabotaažitõrjeõppus põhjustas toona tõsise segaduse.

Kolmkümmend "diversanti" väljusid vaikselt piiriäärses Šalčininkai jaamas (45 kilomeetrit Vilniusest lõunas) rongilt, rikkusid sidesüsteemi ja võtsid lähedalasuva asustatud punkti oma kontrolli alla. Ootamatult tabatud Leedu piirivalvurid ja politsei vastupanu ei osutanud, rohkem kui kümme neist "langes" "invasiooni" käigus. Šalčininkai linna elanikkond ei osutanud "vaenlasele" mingit vastupanu ja osutus hoopis ise "separatistideks" — keegi neist "rohelistest mehikestest" hädaabinumbrile 112 ei teatanud. Võib vaid ette kujutada, kui tüdinud on inimesed ametlikust russofoobiast ja militaristlikust psühhoosist.

Kindlasti teavad paljud leedulased, lätlased ja eestlased, et geograafilise asendi tõttu sõltub Baltimaade julgeolek suuresti heanaaberlikest suhetest Venemaaga, mitte Põhja-Atlandi alliansist. Paljud mäletavad, et 1990. aastate alguses lubas Moskva balti ja ka paljudel teistel "separatistidel" rahumeelselt vabalt minema purjetada, kuid juba 2004. aastal liitusid Balti riigid NATOga ja see organisatsioon ähvardab täna Venemaad "jõu projektsiooniga".

Informatsioonivaldkonnas on kõik jalgadelt peapeale pööratud. Agressiivset NATO ittalaienemist kujutatakse väikerahvaste suuremeelse kaitsmisena "näljahädade" ja "küüditamise" eest, millele venelastel olevat väidetavalt geneetiline eelsoodumus. Iga-aastased NATO "hübriid"-õppused toimuvad tüüpilise venevastase stsenaariumi järgi: piirkondlik "hegemoon ja agressor" toetab etniliselt lähedasi "separatiste", kes tiirutavad Vilniuse, Riia ja Tallinna ümber. Terve kogukond ja õiguskaitseorganid annavad "mittekodanikele" tõsise vastulöögi. Ennetades rahvusvähemuste demokraatlikku genotsiidi, ületavad "rohelised mehikesed" (kasakad, vabatahtlikud, erasõjaväelased) riigipiiri ja vallutavad ühe või mitme Balti riigi riiklikult tähtsad objektid. Riigi patriootlik juhtkond pöördub abi saamiseks agressiooni eest NATO poole ning peagi saabub õnnelik lõpp ja katarsis (hingeline vabanemine – toim). Loomulikult on see kõik primitiivne jama, kuid muud start-upi lääne demokraatia helges maailmas Vilniusele, Riiale ega Tallinnale millegipärast ei pakuta.

Jaga ja valitse

On teada, et USA-l on 2018. aastaks kaheksa sõjalist stsenaariumi, nendest kaks sõjaks Venemaaga. Sellest ühe järgi võib American Council on Foreign Relations analüütikute arvates konflikti põhjuseks saada "tahtlik või ettekavatsematu Venemaa ja NATO vaheline sõjaline vastasseis Venemaa ennastkehtestava käitumise tõttu Ida-Euroopas". "Ennastkehtestavaks käitumiseks" võib soovi korral saada nii kilupüük Läänemerel, uue gaasijuhtme paigaldamine, kaubatransiidi vähendamine Balti riikides või mis iganes.

Venemaa saatkond USA-s tähistas täna Ameerika Ühendriikide verise agressiooni algust Nõukogude Kaug-Itta 100. aastat tagasi. Kui vene rahva vastupanu agressioonile olnuks nõrgem, võinuks riik muutuda USA Navajo reservaadi taoliseks moodustiseks. Ja selline perspektiiv ähvardab täna Balti rahvaid, kelle eluruumi piiratakse metalltarade võrgustikuga, välisriikide sõjaväebaasidega ja tulevikuväljavaadete puudumisega.

Riigi allakäiku mõistes ja soovides midagigi päästa pakkus Läti Transiidiäri Assotsiatsiooni president Aivars Lembergs võimudele eraldada Riia linnastunud "eliit" radikaalselt väljasurevatest äärealadest, mis peavad oma probleemid lahendama iseseisvalt. Kas mitte sellest ei unistanudki lätlased "valgustatud Euroopa" äärealal 1990.-ndate aastate alguses? Balti riikide rahvuslik vabastusliikumine ja noor riiklus on tegelikult järk-järgult muutunud millekski täiesti vastupidiseks.

Ja lõpuks. Venemaa korraldab 2018. aastal seitse rahvusvahelist sõjaväeõppust, kuid nendest ühegi stsenaarium ei näe ette riigis puhkeva rahva meeleavalduse mahasurumist ega riigipööret (värvilist revolutsiooni). Õppused modelleerivad eranditult vastust välistele ohtudele. Tunnetage erinevust.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

178
Tagid:
õppus, NATO, sõjaväelane, Baltimaad, Balti regioon, Washington, Brüssel, Läti, Eesti
Teema:
NATO idarindel (238)