Peking

Hiina meedia: sõda Ameerika Ühendriikidega see kestab kaua, kuid selle saab võita

147
(Uuendatud 15:04 14.08.2018)
Pekingi strateegid loovad välismaistele tootmisettevõtetele oma territooriumil kõikmõeldavaid tingimusi, et mitte lasta neil lahkuda. Kui Trumpi strateegid seda ette ei näinud, on kehvasti, sest viib välja ameeriklasest tootja isolatsioonini.

Dmitri Kossõrev, meediaagentuuri Rossia Segodnja vaatleja

Kolme kuu pärast võib USA Vabariiklik Partei kohalikel valimistel kõvasti kannatada saada, kaotades oma enamuse Kongressis, paljude osariikide seadusandlikes kogudes ja kuberneride korpuses. Ja siis, kes teab, võib USA surve Hiinale nõrgeneda.

Küsimuseks on: kas see nõnda läheb?

Leppigem kohe kokku, et peaaegu kõigi siinse loo olukordade puhul saab sõna "Hiina" asendada sõnaga "Venemaa". Sest tegemist on ühe ja sama majandussõjaga (vähemalt esialgu) maailmamajanduse reeglite vägivaldse muutmise nimel, mille USA tänaseks on lõkkele puhunud.

Meetodid on selles sõjas ühesugused – tekitada majanduslikku kahju, et demoraliseerida meie või veel mõnegi riigi poliitilist juhtkonda ja kallutada neid kapituleeruma.

Antud juhul aga esitab ülaltoodud küsimuse hiinlaste ingliskeelne väljaanne Global Times. Ja vastab sellele ise: pärast novembrit ei muutu midagi. Võitlus Ameerika Ühendriikidega jääb kauaks kestma, sest kõik poliitilised võtmetegelased on seal päri sellega, et Hiinat (kordame veel kord – ka Venemaad ja veel mitut võtmetähtsusega riiki) tuleb nende liikumisel maailma esinumbriks või koguni nende iseseisvusrolli osas tagasi hoida.

Ning lisaks sellele, sedastab Hiina analüütik, võib vabariiklastel olla kenake väljavaade novembris mitte kahju kannatada ja seeläbi katkestada USA jaoks tavapärane tsükkel, kus emb-kumb partei võidab presidendivalimised, ent juba aasta pärast ollakse võitjas pettunud ja hääletataks etema oponentide poolt. Sedapuhku on Donald Trumpi populaarsus koos riigi majandusliku olukorra paranemisega tõusuteel, nii et kõik on võimalik.

Hiina kirjutis on tähelepanuväärne hetke poolest, millal see ilmus. 1950. aastate algusest peale on riigi kõrgem juhtkond juurutanud tervisele kasulikku harjumust sõita augustis Beidaihe merekuurorti ja otsustada sundimatus õhkkonnas ära kõik võtmeküsimused, mis hiljem talletatakse ametlikes dokumentides. Just seal, mere ääres nad praegu istuvadki ja lepivad omavahel kokku ning ennekõike käib jutt USA-ga peetava majandussõja kulg – kuidas vastu hakata ja kuhu pürgida.

Viimastel aastatel pakuvad Hiina meediakanalid (aga need on juba aastaid päris avameelsed ja arutlevad) just sellel ajal välja kui mitte infolekkeid kuurortist, siis seal esinevaid erinevaid seisukohti. Sedasama teevad võimudele enam või vähem lähedased eksperdid.

Niisiis veel paar sedasorti tähelepanuväärset arvamusavaldust erinevatest meediakanalitest. 2008. aastal tegi Hiina midagi risti vastupidist lääne majandusmeste arvamusele: ülemaailmse majanduskriisi haripunktis valas majandusse ligi 600 miljardit dollarit. See oli rahandussüsteemile ohtlik samm, mille tagajärgi roobitsetakse seniajani, kuid Hiina päästis tookord mitte ainult iseenda, vaid ka maailma majanduse. Tulles pealekauba kasuks tema tunnustatud juhtidele. Ja nüüdki on võib-olla tarvis midagi sellelaadset, ootamatut.

Hiina merevägi
© Sputnik / Игорь Зарембо

Hiina paistab reageeringu osas USA tollitariifidele sisuliselt juba kogu Hiina impordile liiga ettevaatliku ja kõhklevana, ütleb amerikanist Deng Jianjun. Ent ei tohi "kakelda kakluse pärast" (mis tähendab, olgu lisatud, tegutseda publiku rõõmuks, kes tahaks, et "omad" annaksid ülbikutele täie rauaga obaduse vastu). Tasub tähelepanelikult jälgida seda, mis USA-s toimub, ja selgitada kaasmaalastele, et vastasseis kestab veel kaua ning võida see, kellel on enam kannatlikust.

Teisel pool Vaikset ookeani, USA-s toimub enam-vähem seesama: hinnatakse "oma" võitlejate võimalusi. Teeme siin korrektuuri paljude ekspertide kalduvusele kinnitada, et kõik, mida Donald Trump teeb, on läbikukkumine – ja pöörame siiski tähele New Yorgi osariigi Syracuse´i ülikooli majandusprofessori Mary Lovely arvamusele.

Tema ütleb: Trump kaotab, sest teeb haiget liiga paljudele oma riigis, teistest rääkimata. Küsimus ei ole isegi Hiina vastustariifides, mis kehtestatakse täpselt sihitud kujul, tekitades kahju Trumpi valijatele. Isegi ainuüksi piirangud Hiina kaupade impordile USA-sse annavad üheaegselt hoobi nii "omade" kui "võõraste" sissetulekutele. Võtame näiteks üks nutitelefoni, mille ekraan on toodetud Lõuna-Koreas, kiibid on pärit Jaapanist ja tarkvara tehakse USA-s. Selle müümata jättes kaotab hiina tootja ühest dollarist 50 senti ning ülejäänud 50 senti kaotab kõigi loetletud riikide ettevõtlus, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide endi oma.

Taa toob esile ühe arvu: 60 protsenti Hiina ekspordist USA-sse tuleb ettevõtetelt, kelle omanikud pole üldsegi hiinlased (vaid teiste riikide kodanikud, sealhulgas hulganisti ameeriklasi). Nendelegi annavad Trumpi tollitariifid hoobi. Nende toodang on rehkendatud tervikuna USA turule, nii et otsekohe nad tootmist ei sulge, vaid püüavad lükata hinnatõusu USA-st pärit tarbijate kanda. Mis ka toimub: 20-protsendine tollimäär Hiina pesumasinatele on toonudki juba kaasa nende kallinemise USA kauplustes 16,4 protsendi võrra.

Pekingi strateegid aga loovad samal ajal välismaistele tootmisettevõtetele oma territooriumil kõikmõeldavaid tingimusi, et mitte lasta neil lahkuda. Kui Trumpi strateegid seda ette ei näinud, on kehvasti, sest viib välja ameeriklasest tootja isolatsioonini. Üks Mary Lovely märkus puudutab igavest teemat: milline poliitiline süsteem on paremini häälestatud sõja, olgu kaubandus- või muu sõja puhuks. "Üheparteisüsteem aitab ilmselt Xi Jinpingil kaubanduskähmlustest põhjustatud raskused üle elada," märgib ta mürgiselt. Ja lisab, et Pekingi poolt välja töötatud puhtmajanduslikud meetmed on ameeriklaste omadest etemad.

Mõte on igatahes tore ega ole enam uus: USA asus hambad ristis Hiina, Venemaa ja teiste vastu "midagi ette võtma" sellepärast, et tal enesel on raske sisekriis, mida liiga tormakalt reageeriv poliitiline süsteem veelgi süvendab.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Seega võib Trumpi plaan tuua tootmine USA-sse tagasi võib-olla täidetavgi olla, ent see nõuab tõeliselt hiinalikku kannatust. Samal ajal on ühiskonna lõhenemisel kahte lepitamatusse leeri USA-l vajadus ja hädavajadus olla otsekohe "oma" uhketele valijatele meelepärane, tõrjuda tigedate "võõraste" süüdistusi – ja seejuures teada, et kui kord juba iga kahe aasta tagant toimuvad valimised (presidendivalimised või muud), mille tulemusena võib võimu kaotada.

Niisugune olukord loob sõjas eelise Hiinale (ja Venemaale), kellel on mitmeid väärtuslikke majandusliku eelisseisu variante.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

147
Tagid:
majandussõda, kaubandussõda, Donald Trump, Venemaa, Hiina, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega