Illustreeriv foto

Eesti "sõjamängu" selged tulemused

123
(Uuendatud 15:48 08.08.2018)
Relvastuse ning oma- ja liitlasüksuste arvu suurendamine ei suurenda sugugi Eesti sõjalist kaitstust, vaid vastupidi, vähendab seda, leiab sõjaväeluure vanemohvitser-analüütik erus Villem Rooda, kes otsustas mängida "agressiooni tõrjumise" sõjamängu ametliku Tallinna reeglite järgi.

Villem Rooda, kõrgem ohvitser-analüütik erus

Paljud Eesti poliitikud ja avaliku elu tegelased ei väsi jagamast avalikkusele oma kõrgeid, kuid mitte eriti veenvaid hinnanguid Balti riikide praegusele sõjalise kaitstusele. Kaitstusele, mille Eesti on saavutanud tänu kõrgetele sõjalistele kulutustele ja NATO liitlaste sõjalisele abile. Võib-olla on avalikkus aga hoopis rohkem mures sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks vajaliku rahastamise viiside ja allikate, kui kaitsekulutuste pärast, mis ulatuvad juba 2,4%-ni sisemajanduse koguproduktist. Tegelikud kaitsekulutused on sellest näitajast isegi suuremad, kuna osad riigikaitsekulud asuvad muudel riigieelarveridadel.

Viimastel aastatel on Eesti SKT märkimisväärselt kasvanud, kuid absoluutarvudes on see siiski suurte Euroopa riikidega võrreldes väike summa.

Kaitsekulutused on koormaks peaaegu kõikide maailma riikide eelarvetele, kuid neid peetakse vältimatuks ja reeglina vajalikuks eelkõige investeeringutena omaenda riiklikku tööstusesse ning teaduse ja tehnika arengusse. USA kulutab 46% oma hiiglaslikust kaitse-eelarvest enda kohaloleku ja mõju rahastamiseks väljaspool oma riiki. Suurbritannia kulutab lipu näitamiseks 16% kaitse-eelarvest, Prantsusmaa — 11%. Ülejäänud riigid, sealhulgas Hiina, kulutavad suurema osa oma kaitse- eelarvest kodumaal. Venemaa kaitse-eesarvest läheb mingi osa Süüriasse, kuid täpsemaid andmeid selle suuruse kohta ei õnnestunud leida.

Kaitseminister tutvustab Pariisis Eesti kaitsetööstust>>

Kui palju kaitset me kaitsekulutuste eest tegelikult saame? Eesti kaitseväe relvastus, väljaõppe, st. tõeline lahinguvõime ei ole kunagi olnud kõrgem kui ta on praegu. Nõukogude Liidu aegadest saadik ei ole riigi territooriumil olnud sellist sõjalist võimekust, sealhulgas soomustehnikat ega õhujõude. Kuid kas ma saame öelda, et nüüd lõpuks on Eestit kindlalt kaitstud? Küsida, kaitstud kelle eest, oleks sama mõttetu kui küsida, kas rünnakuohtu üldse on?

Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves
© Евгений Ашихмин

Vaatamata mistahes aluste puudumisele kahtlustada Venemaad agressiivsetes kavatsustes, on vastused nendele küsimustele kindlaks määratud, formuleeritud ja poliitilisel tasandil heaks kiidetud. Nendes kahtlemine sarnaneb Don Quijote võitlusele tuulikutega.

Mis siis ikka, ühineme selle mänguga ja hindame Eesti sõjalise kaitstuse taset justkui reaalse ohu eest, milleks on loomulikult Venemaa. Niisiis, seisneb selle kohaliku sõjamängu sisu selles, et rahumeelne, sõbralik ja ettevaatlik Eesti peab vastu seisma kurjale ja agressiivsele idanaabrile, kes on nii hulluks läinud, et ta on otsustanud alustada Kolmandat maailmasõda.

Vastaste jõududele kehtib ühendatud anumate seadus

On oluline märkida, et ka Venemaa on sellises olukorras, kus ta on sunnitud tagama enda kõrge kaitsevõime, et muude ülesannete kõrval kaitsta tõhusalt Peterburi. Kuni 2014. aastani ei näinud Moskva endale Eestist ega ülejäänud Balti riikide territooriumilt rünnakuohtu. Sellega on seletatav ka asjaolu, et selles piirkonnas olid paigutatud vaid üksikud kergerelvastusega lahinguüksused. Balti riikidele sihitatud lühi- ja keskmaarakette polnud üldse. Tuumalõhkepeadega väikese ja keskmise tegevuskaugusega raketid olid ainult laevadel.

Kolonel Riho Ühtegi: kui venelased Tallinnasse sisenevad, siis siin nad ka surevad>>

Hoolimata sellest oli hüpoteetilise rünnaku korral Eesti lühikese ajaga vallutamise tõenäosus üsna kõrge. Et tagada üksuste kiire ja edukas edasiliikumine poleks venelastel vaja olnud õhu- ega raketilööke, Eesti kaitsevõime oli selgelt liiga väike, et mingitki vastupanu osutada.

Kuid milline on olukord nüüd? Venemaa vägede reaalne võimekus on kasvanud umbes poolteist korda. Eesti kaitsevõime, arvestades liitlasvägede võimekust, on sama ajaga peaaegu kolmekordistunud, kuid see on toimunud peamiselt tänu siseriikliku võimekuse kasvule. Teisisõnu, hoolimata Venemaa vägede võimsuse suurenemisest, relvade kvaliteedi ja tõhususe kasvule kasvas Eesti kaitsevõime kiiremini. Ta on nüüd tugevam, tema sõjatehnika on parem, kuid edu saavutada, see tähendab riigi julgeolekut tagada, on tal nüüd raskem kui varem. Ja see on paradoks ainult esmapilgul.

Eesti kaitsetööstuse Taaveti suured ambitsioonid>>

Kui varem võis Vene armee liikuda Eesti territooriumil üsna kiiresti ka ilma suurtükiväe-, lennu- ja raketiväe toetuseta, siis nüüd tuleks "agressoril" seda kõike rakendada täie tõsidusega. NATO baasid, Eesti väeüksused, lennukite stardi-maandumisrajad tuleb hävitada enne, kui väed riigipiiri ületavad.

Arvestades tuumalõhkepea ja kindrali paranoia tegurit

Kuna Eestis paiknevad NATO raskerelvastusega allüksused, millel on tuumarelva kasutamise võimekusega suurtükid ja kaht tüüpi väikese tegevusraadiusega tuumalaengu kande võimekusega lühimaaraketid, tuleks Venemaa kindralitel kasutada oma tuumalaengutega väikese tegevusraadiusega rakette ja tuumalaengutega suurtükiväge, sest nad peavad arvestama sarnaste relvade rakendamise tõenäosusega Venemaa vastu. Vältimatu oleks ka lennuväe aktiivsem kasutamine.

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

Suure tõenäosusega piirdukski kogu "agressiivsus" esialgsete löökidega, eriti kui kasutatakse tuumarelvi. Invasioon kui selline võib üldse mitte toimuda, kõik sihtmärgid hävitatakse eemalt.

Tuleb välja, et ehitades ja arendades oma kaitsejõude, sundis Eesti potentsiaalset vaenlast käituma täpselt samamoodi. Ja selle asemel, et tagada suurem turvalisus, sattus riik hoopis suuremasse purukslöömise ohtu.

Jah, seda ohtu saab vältida, kui hävitada eemalt vaenlase juhtimissüsteemid. Kuid kui võrrelda potentsiaalse vastase territooriumi Eestis territooriumiga, on lihtne mõista, et ennetava rünnaku edu, arvestades kaasaegsete relvade mobiilsust, tundub väga ebatõenäoline. Lisaks on sellise löögi andmiseks vajalikud väikese ja keskmise tegevusulatusega tuumalõhkepeadega rakette, kuid nende starti vaenlane märkaks ja vastaks kohe omapoolse pikamaa tuumarakettide vastulöögiga.

Mängu lihtsad järeldused

Vastasseis tuumariigiga võtab riigilt kõik võimalused enda julgeolek tagada. Absoluutne julgeolek on tagatud vaid sõjalisest vastasseisust loobumisega. Relvastuse suurendamine ei ole turvalisuse, vaid ummiktee. Julgeolek on võimalik saavutada vaid suure vaevaga, sihikindlate ja visade läbirääkimiste ja vastastikku kasulike lahendustega. Me peame otsima ja rääkima, loobudes seejuures solvangutest ja teise poole mustamisest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

123
Tagid:
SKT, relvastus, liitlased, kaitsevägi, NATO, Hiina, Eesti, USA
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega