Itaalia saadab päästetud migrandid tagasi

Ikkagi mässajad: Itaalia saadab päästetud migrandid tagasi

66
(Uuendatud 16:12 03.08.2018)
Roomas arutletakse kolme võimaluse üle: kas sisserändajad viivitamatult Euroopasse edasi suunata, saata nad Liibüasse või otsustada varjupaigaandmine otse laeva pardal. Mitu korda on juba juhtunud, et Itaalia ametiasutused keelasid kaptenitel pagulaste päästmises osaleda.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti kolumnist

Itaalia avatud uste poliitika hakkab lõppema: Vahemerel uppuvaid põgenikke küll veel päästetakse, kuid nad saadetakse siis Euroopa rannikust kaugemale — Liibüasse. Rooma ei varja rahulolematust Brüsseli rändepoliitikaga. Hiljutine mäss ühes põgenikega Itaalia laevas hirmutas itaallasi palju rohkem kui Euroopa ametnike ähvardused.

Keerulise sündmustikuga skandaal

Juulikuu viimasel päeval teatas Itaalia meedia, et puksiir Asso võttis Vahemerel pardale 108 merehädalist Aafrika riikide paadipõgenikku. Aga neid ei toodud mitte Itaaliasse, vaid viidi Liibüa pealinna Tripoli sadamasse. Partei "Itaalia vasakpoolsed" liider Nicola Fratoianni nimetas seda "rahvusvahelise õiguse rängaks rikkumiseks". ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo nõustus temaga. Maailmas üldtunnustatud normide kohaselt oleks laev pidanud inimesed transportima ohutusse riiki. Liibüat ohutuks ei peeta.

​Itaalia valitsus kiirustas kinnitama, et Itaalia ametivõimud ei nõudnud pagulaste saatmist Liibüasse. Puksiir, olgugi et Itaaliale kuuluv, teenindab Liibüa- Itaalia ühist õliplatvormi ja sai kõik korraldused Liibüa poolelt. Pealegi viibisid tema pardal Liibüa rannavalve esindajad — nemad korraldusi andsidki. Laeva omanik, offshore-firma Augusta Offshore kinnitas, et puksiiri kapten allus eranditult liibüalastele. Laev võttis inimesed pardale paadist, mis avastati poolteise meremiili (umbes 2,8 kilomeetri) kaugusel õliplatvormist ja 57 miili (umbes 106 km) kaugusel Liibüa rannikust ja võttis suuna Tripolile.

Euroopa Komisjon Itaalia ministrite argumentidega ei nõustunud ja pani vastutuse rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest Itaaliale. Kuna tegemist oli merel päästetud inimeste saatusega, pidanuks laeva kapten iseseisvalt otsima koha, kuhu nad toimetada ja laskma nad maale ainult seal, kus nende elu poleks ohus ja oleks tagatud vähemalt elementaarsed toitlustamise, majutamise ja arstiabi kvaliteedinõuded.

Skandaal kogub tuure. ÜRO ja Euroopa Komisjon toimetavad uurimist. Samas pole see kaugeltki esimene juhtum, mis näitab, et Itaalia ei kavatse sõita samas paadis Euroopa Liiduga, kelle rändepoliitika on toonud sellele riigile nii palju probleeme.

Hukule määratute mäss

Juuni lõpus moodusta Liibüa Vahemerel oma otsingu- ja päästetööde tsooni, mis hõlmas nii territoriaalmerd, kui ulatus ka rahvusvahelistesse vetesse. Itaalia siseminister Matteo Salvini on seda agaralt toetanud.

"Liibüa rannavalve päästis ainuüksi viimaste tundide jooksul 611 migranti. Kas valitsusvälised organisatsioonid on oma äri kaotamas? Nii et jääme ikka selle juurde!" — kirjutas ta Facebookis.

Itaalia ei lase sisserändajatega laevu demonstratiivselt oma sadamatesse ega luba neil randuda. Juulikuu esimesel poolel keelas Salvini Sitsiilias maale tulla 67 põgenikul. See toimus pärast seda, kui ühel teisel Itaalia laeval Sudaanist ja Ghanast pärit migrandid mässu tõstsid ja nõudsid, et nad koos naiste ja lastega Itaaliasse, mitte Liibüa rannikule viidaks. Meeskonnal tuli end kapteni kajutisse sulgeda ja Itaalia rannavalvet ootama jääda.

Roomas arutletakse nüüd kolme võimaluse üle: kas sisserändajad viivitamatult Euroopasse edasi suunata, saata nad Liibüasse või otsustada varjupaigaandmine otse laeva pardal. Mitu korda on juba juhtunud, et Itaalia ametiasutused keelasid kaptenitel pagulaste päästmises osaleda.

Väärib märkimist, et Itaalia valitsus on ka varem selliseid samme astunud. 2009. aasta mais, kui peaminister oli Silvio Berlusconi, avastasid Itaalia Rahandusameti ja rannavalve laevad Malta otsingu- ja päästetööde piirkonnas kolm paati, milles oli kakssada Somaalia ja Eritrea põgenikku. Nad kõik võeti sõjalaevadele ja transporditi Liibüasse. Peaaegu kolm aastat hiljem süüdistas Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis Itaaliat pagulaste ebainimlikus kohtlemises ja mõistis ohvrite kasuks välja rahalise hüvitise.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Ирина Калашникова

Aastaid probleeme

2014. aastal tabas Euroopat Lähis-Ida ja Aafrika riikidest põgenike tulv. Praeguseks on Itaalia rannikul maabunud rohkem kui 650 000 inimest, enamasti pärast nende päästmist Liibüa rannikult. ÜRO hinnangutel on vaid sel aastal Vahemerel hukkunud üksteist tuhat põgenikku.

2015. aasta septembris, migratsioonikriisi kõrgajal, võttis Euroopa Liit vastu kaheaastase programmi ebaseaduslike sisserändajate ümberasustamiseks Itaaliast ja Kreekast — siis oli neid umbes 160 tuhat. Kõik EL riigid pidid nad vastavalt kinnitatud kvootidele oma riikidesse ümber asustama. Programm ebaõnnestus: 160 tuhandest pagulasest õnnestus ümber asustada vähem kui 30 tuhat inimest.

Migratsiooniprogramm, mille peamiseks algatajaks oli Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kohtas algusest peale mitme EL liikmesriigi vastupanu. Neli Visegradi riiki (Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Poola) olid ettepaneku vastu, Soome ei hääletanud. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas Ungari ja Slovakkia kvootide tühistamise hagi tagasi, keeldusid visegradlased Euroopa Liidu otsust täitmast ja pagulasi vastu võtmast.

Ka paljud teised riigid ei väljendanud entusiasmi. Euroopa ametnike uued algatused sisserändajate ümberpaigutamiseks Itaaliast ja Kreekast ei leidnud samuti toetust. Lääne meedia andmetel saatis Itaalia peaminister Giuseppe Conti Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile ja Euroopa Liidu presidendile Donald Tuskile kirja, milles öeldakse, et tema riik ei kavatse üksi kogu Euroopa Liidu probleeme lahendada.

Eurostati andmetel ületas ainuüksi 2015.-2016. aastal EL piiri ebaseaduslikult ligikaudu kolm miljonit inimest ja see "vaikne sissetung" jätkub.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

66
Tagid:
laev, sadam, Euroopa Komisjon, ÜRO, Silvio Berlusconi, migrant, Jean-Claude Juncker, Vahemeri, Liibüa, Itaalia
Teema:
Euroopa rändekriis (93)