Kolm relvastamata eurooplast saavad Kesk-Aafrika Vabariiпшые eluga naasta ainult suure õnne korral. Venemaa ajakirjanikel sellist õnne ei olnud

Ajakirjanike surm Aafrikas: miks need, kes nad sinna saatsid, valetavad

187
(Uuendatud 18:00 02.08.2018)
Kolm relvastamata eurooplast, kellel pole vajalikku kaitset, saavad sellisest kohast nagu Kesk-Aafrika Vabariik eluga naasta ainult suure õnne korral. Venemaa ajakirjanikel sellist õnne ei olnud. Skandaal ei puhkenud mitte Aafrika südames, vaid Euroopas ja Venemaal.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Kolme Venemaa kodaniku surm Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV) ei saanud selle kogu traagilisuse juures iseenesest skandaaliks muutuda. Raske on leida planeedil ohtlikumat paika kui KAV. Kodusõda käib seal viiendat aastat, sealne vaesus on rekordiline isegi Aafrika standardite järgi ja valitsus kontrollib maksimaalselt veerandit territooriumist.

Kolm relvastamata eurooplast, kellel pole vajalikku kaitset, saavad sellisest kohast eluga naasta ainult suure õnne korral. Meie (Venemaa – toim.) kaaskodanikel Orhan Džemalil, Aleksandr Rastorgujevil ja Kirill Radtšenkol sellist õnne ei olnud. Skandaal ei puhkenud mitte Aafrika südames, vaid Euroopas ja Venemaal.

Meenutagem kronoloogiat. Teisipäeval avaldas Prantsusmaa agentuur AFP teabe kolme Venemaa ajakirjaniku surmast. Eelmisel õhtul sõitsid nad autoga maastikul ja sattusid varitsusele. Auto pihta avati tuli, ellu jäi vaid aafriklasest autojuht. Mõrtsukad võtsid kalli filmivarustuse ja kadusid — tõenäoliselt jälgi jätmata.

Surnukehad viidi lähimasse haiglasse, kus kahel neist leiti Venemaa meediaväljaannete töötõendid. Hiljem saadi teada ka hukkunute nimed. Samal ajal selgus, et ajaleht, kelle töötõendid neil olid, ei olnud kedagi Kesk-Aafrikasse saatnud ja töötõendid ise on aegunud. Siis selgus, et nad oli sinna saatnud "Uurimiskeskus". See pole ei meediaväljaanne ega ka ametlik struktuur, vaid mingi "projekt", minutilise staatusega kentaur, mis tegutseb Londonis eleva Mihhail Borissovitš Hodorkovski vahenditest.

Ta tegutseb teadagi, mis eesmärgil — Venemaa verise ja vargusel põhineva režiimi tegutsemisest meediasisu loomiseks ja selle levitamiseks sarnaste vaadetega sotsiaalvõrgustikes ja muudes meediaressurssides. RIA Novosti küsimusele, kuidas kolm Keskuse töötajat kuuma paika sattusid, vastas tema juht Andrei Konjakhin: "Nad filmisid elu KAV-s. See on dokumentalistika, seal oli Saša Rastorgujev, ta on kuulus, väga kuulus… See oli meie ühisprojekt."

Военные в Центральноафриканской республике
© AFP 2019 / Florent Vergnes
Kesk-Aafrika Vabariik.

Kuid teisipäeva õhtupoolikul tõi asjasse selgust M. Hodorkovski ise: "See rühm töötas koos minu projektiga "Uurimiskeskus", et uurida "Venemaa palgasõdureid". Nad olid vaprad poisid, kes olid harjunud mitte ainult materjali koguma, vaid tahtsid seda ka oma kätega katsuda."

See tähendab, et ajakirjanikud saadeti Kesk-Aafrikasse, ilmselt samal eesmärgil — paljastama Venemaa verist ja vargusel põhinevat režiimi, sest vabariigis, nagu märkis märtsikuus ametlikult Venemaa välisministeerium, töötavad kokkuleppel valitsusega viis sõjaväelast ja 170 tsiviilinstruktorit, kes tegelevad kohaliku armeepersonali väljaõppega. Muide, kokkuleppel ÜRO-ga.

On põhjust arvata, et nendel ekspertidel, kes end kellegi eest ei varja, oli määratud saada propagandamaterjalis "Wagneri" erasõjaväelasteks, kes tapavad ja langevad seal verise ja vargusel põhineva režiimi huvides".

Siis tuli Euroopa ajakirjanduse kuulsa professionaalsuse kord. Venelaste surma kirjeldades valetas Saksamaa Bild delikaatselt: "Venemaal on kurikuulsa "Wagneri grupi" tegevus delikaatne teema. Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti annab teada kolme ajakirjaniku surmast, nimetamata "Wagnerit". Selle asemel väitis Kremli poolt kontrollitav uudisteagentuur, et ajakirjanikud töötasid dokumentaalfilmiga "Elust Kesk-Aafrika Vabariigis"."

Tuletame meelde, et seda väitis inimene, kes nad sinna saatis — "Uurimiskeskuse" juht Konjahhin. Miks ta ei julgenud seda teemat nimetada otse ja intelligentselt, võite samuti arvata. Sest nende peamine klient Mihhail Borissovitš ei olnud selleks ajaks veel varjust välja tulnud ega oma sõna öelnud. RIA Novostil on vestluse salvestus olemas.

… No ja lõpuks, kolmapäeval ilmus välja kõige jõhkram. Esiteks — surnud olid riiki saabunud turistidena. Teiseks olid nad surma eelõhtul kinni peetud ebaseaduslike filmivõtete pärast. Kolmandaks, neid hoiatati, et nad lahkuvad riigi seaduslike võimude kontrollitavast turvatsoonist. Ja neljandaks, et surma hetkel ei suundunud nad üldsegi sinna, kus asuvad Vene spetsialistid. See tähendab, et nad kaldusid kolleegide sõnul "marsruudist kõrvale".

Teisisõnu, pilt kipub metsikuks. Kolme vene kodanikku, sealhulgas festivalikuulsusega dokumentalisti, ahvatleti filmima materjali propagandistliku projekti tarvis. Selleks jäeti nad ilma igasugusest puutumatusest, nad vormistati turistideks ja saadeti ilma isikudokumentide, valve ja kaitseta puruvaesesse riiki, kus kõnnivad ringi usufanaatikute jõugud ja lihtsalt bandiidid. Nad hukkusid traagiliselt, kuid vaevalt et ootamatult. Ja nad isegi ei surnud ajakirjanike staatuses.

Боец вооруженной милиции в ЦАР
© REUTERS / Baz Ratner/File Photo
Kesk-AAfrika Vabariik.

Tähelepanu, milleks see kõik? Aga selleks:

BBC: "Rühm tegi dokumentaalfilmi Venemaa palgasõdurite grupi Wagner kohta, mis eeldatavasti riigis tegutseb. Muide, see rühm tegutseb ka Süürias." (Märgime, et Mihhail Hodorkovski Venemaa-vastane propagandategevus Euroopas on tundlik teema. Briti rahvusringhääling BBC teatab ajakirjanike surmast mainimata Hodorkovskit ja tema Uurimiskeskust, mis rühma surma saatis).

Guardian: "Hukkunud kolmest reporterist meeskond saabus Kesk-Aafrikasse, et uurida Kremli sidemetega ettevõtet."

France 24: "Kolm KAV-s tapetud Venemaa ajakirjanikku uurisid Venemaa eraarmee tegevust."

Daily Mail: "Kesk-Aafrika Vabariigis hukkus varitsuses kolm Venemaa ajakirjanikku, kes uurisid "Putini kokaga" seotud palgasõdureid."

No ja veel — M. Hodorkovski kirjutas Facebookis, et "nad olid vaprad poisid", avaldas kaastunnet leinavatele peredele ja sai tuhat laiki ning sada edasipostitust.

… Seega on tegelikult meie ees viimasel ajal laialt leviva skeemi ohvrid. Sellest skeemist on korduvalt räägitud. Kõigepealt tuleb mõnest rahastamisallikast ja metoodikast "tellimus" — teha verise režiimi järjekordsest kuriteost materjal, teema lisatud. Siis ilmuvad välja täideviijad, kellele pannakse ülesanne filmida materjal.

Suve alguses, kui Internetis hakkas levima materjal "Siberit ära saagivast Hiinast", teatas üks sellistest töövõtjatest lihtsameelselt sotsiaalvõrgustikes palvest aidata tal materjal ette valmistada, sest kontseptsioon on juba olemas, vaja oleks ainult selle vastavalt kaadrid monteerida. Kui tellimus on valmis, levitatakse seda seal samas internetis ja siis loetakse laike ja edasipostitusi.

Selles skeemis peetakse täideviijaid esialgu kulumaterjaliks. Kliendid ei hooli ei nende motivatsioonist (see võib aga olla üsnagi siiras), nende professionaalsest mainest ega muidugi ka nende ohutusest. Kui nendega midagi juhtub, on veel paremgi: infosõja lihtsaid võitlejaid õnnestub ehk ümber kujundada "võitluse ohvriteks". Ja see (kui ohvrid hukkusid võitluses nendega, kellega vaja) toob viiteid, esinemisi, lubadusega süüdlased välja selgitada (M. B. Hodorkovski on juba lubanud — kaugelt Londonist) ja lõpuks rahastamise.

Seetõttu ei maksa üllatuda, et hukkunute lugu hakkasid nende tööandjad kohe ümber tegema. Nemad, erinevalt tavalistest sõduritest, teavad täpselt, mille nimel nad hübriidsõjas võitlevad. Viimase sendini.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

187
Tagid:
Uurimiskeskus, Hodorkovski, ajakirjanik, Kesk-Aafrika Vabariik, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega